4/2012



Artiklid
Hbriidhaab armastus ja hirmud

Katseid aretada hariliku haava ja ameerika haava ristand hbriidhaab alustati Saksamaal 1920. aastal. Praegu tegeldakse
hbriidhaavaga kige rohkem Soomes ja Rootsis. Viimastel aastatel on hbriidhaaba kasvatatud ka Eestis. Uudne aretatud puu on saanud endale nii pooldajaid kui ka vastaseid.


lo Tamm, Ivar Sibul
ALGUS OLI SEOTUD TIKUTSTUSE VAJA -
DUSTEGA

Hbriidhaab tekkis ajal, mil Lne-Euroopas hakati aktiivsemalt tegelema
paplite aretusega, et saada kiirekasvulisi
ja heade puiduomadustega paplihbriide. Paljude eri katsevariantide hulgas ristati ka kohalikku harilikku haaba (Populus tremula L.)ameerika haavaga (Populus tremuloidesMichx.). Teadaolevalt sai esimesed hbriidhaavad Austria pritolu aretaja
Wolfgang von Wettstein 1920. aastal Saksamaal Mnchebergi taimearetusjaamas (Wettstein, 1933). Tenoliselt oli esialgse ristamise emapuu harilik haab ja isapuu ameerika haab, sest viimase emaspuid oli raskem leida.
Hilisematel ristamistel on toimitud ka vastupidi. Niisiis kehtib nimetus hbriidhaab
mlemat pidi saadud ristandite kohta. Soome dendroloogid on hbriidhaavale andud ka teadusliku nimetuse Populus wettsteini Hmet-Ahti (Hmet-Ahti, Karhu, 1989).

Kuigi juba esimestest ristamistest saadud hbriidhaavad osutusid kiirekasvulisteks, ei kasutatud neid laiemalt praktikas. Aktiivsemalt jtkati haava aretustd prast triploidse haava avastamist Rootsis 1935. aastal (Nilsson- Ehle, 1936). Esialgu pti vlja selgitada metsades kasvavad mdanikukindlamad haavaisendid ja kloonid. Kuna nudlus haavapuidu jrele oli suurenenud (peamiselt tikutstuse tarbeks), alustati peagi ristamiskatseid, et saada kiirekasvulisi hbriide. Esimesed ristamistd hariliku ja ameerika haavaga (P. tremula Populus tremuloides) tehti Rootsis 1939. aastal (Karlsson, 1991). Esialgu kasutati kohalikku materjali, sest Rootsis kasvas ks vanem ameerika haab. 1940. aastal hangiti edasisteks tdeks haava ietolmu Phja-Ameerikast. Neist ristamistest kasvatatud taimedega rajati hbriidhaavakultuurid, millest osa on silinud praeguseni. Kmmekond aastat hiljem innustuti hbriidhaava aretamisest ka Soomes. Esimesed haabade ristamised tehti prof. M. Hagmani juhatusel Ruotsinkyl metsakatsejaamas 1950. aasta kevadel (Viher-Aarnio, 1999). Hiljem ristamiskatseid laiendati, selleks hangiti ameerika haava tolmu Phja-Ameerikast peamiselt Ontariost ja Briti Columbiast. Tehti hulganisti katseid, kasvatati ristanditest taimi ja katsekultuure.

SARNANEB ROHKEM AMEERIKA HAAVAGA, KUID KIIREKASVULISEMMLEMAST VANEMAST
Harilik haab kodumaise puuliigina on hsti tuntud oma suurte, peaaegu mmarguste, jmedalt tmpsaagja vi loogelishambulise servaga paksude likivate lehtedega. Haava lehed kinnituvad vrsele sna pika (leherootsu pikkus on peaaegu vrdne lehelaba pikkusega umbes 56 cm) ja veidi laperguse leherootsu abil. Vikseimgi huliikumine paneb niisugused lehed laperdama, millest arvatavasti tulenebki liigi nimetus tremula vrisev.
Ameerika haava lehed on korraprase peensaagja servaga, kujult mmargused, pigem munajad kui piklikmunajad, lhikese jrsult terava tipuga. ldiselt tumeroheliste, alt veidi sinakasrohelise varjundiga lehtede lakljel paistavad silma helerohelised rood.
Hbriidhaava lehed peaksid eelduste kohaselt olema oma vanemate vahepealsete tunnustega. Siiski sarnaneb hbriidhaab morfoloogilistelt ja ka bioloogilistelt omadustelt rohkem ameerika haavaga. Hbriidhaava eripra on tema erakordselt kiire kasv ja hariliku haavaga vrreldes sna vikese lbimduga lhikesed ja hukeste seintega puidukiud. Hbriidhaava erakordset kasvukiirust iseloomustab fakt, et soodsates kasvutingimustes vib ta tagavara juurdekasvus letada oma lhtevanemaid kaks korda. Peale kiire kasvu peetakse hbriidhaaba hariliku haavaga vrreldes ka sirgetvelisemaks ja paremini laasuvaks (Mikola, 1972). See thelepanek vib olla teprane Soomes, kuid meil on see mnevrra kaheldav, sest leidub ju Eesti metsades vga sirgetvelisi ja heakasvulisi haavapuistuid. Tuleb aga rhutada, et haavale on iseloomulik suur liigisisene varieeruvus, mistttu vib metsades kohata kveratvelisi, jmedaoksalisi, sdamemdanikust kahjustatud vi vastupidi sirgetvelisi, hsti laasuvaid, kiirekasvulisi ja sdamemdaniku kahjustusele vastupidavaid haavakloone. Viimase aja uurimused on nidanud, et hariliku ja ameerika haava liikidevaheline geneetiline varieeruvus (DNA tasemel) vib olla isegi viksem kui liigisisene varieeruvus (Stettler, 1999). Rhutatakse, et mlemale liigile on iseloomulik sarnane evolutsiooniline areng, morfoloogia, anatoomia, fsioloogia, paljunemisbioloogia, koloogia, puiduomadused ja vastupanuvime haigustele ning kahjuritele (Peterson, Peterson, 1992; Stettler, 1999). Seega ristuksid liigid tenoliselt ka looduses vga kergesti, takistuseks osutub vaid looduslike kasvualade paiknemine eri mandritel.

KIGE ENAM ON UURITUD JA KULTIVEERITUD SOOMES
Kiirekasvuliste ja haiguskindlate jrglaste saamiseks on tehtud ristamiskatseid mitmetes riikides. Niteks Ltis alustati haava ristamiskatseid 1964. aastal. 19661968 ristati Leedus harilikku haaba, ameerika haaba ja hbepaplit 14 kombinatsioonis. Hbriidhaava kasvatamise katseid on tehtud Venemaal, Poolas, Taanis, Saksamaal, Norras ja mujal. Hoolimata tusudest ja mnadest uuritakse hbriidhaavakultuure Rootsis praegugi. Rootsi on Soome krval tenoliselt teine olulisem riik, kus aktiivselt paljundatakse, kultiveeritakse ja uuritakse hbriidhaaba.
Hbriidhaava aktiivse paljundamise, uurimise, kultiveerimise ja propageerimise poolest tuleb esile tsta siiski Soomet. Juba aastatel 19501960 rajati seal eri kohtades (peamiselt Luna- ja Kesk-Soomes) sadu vikesepinnalisi hbriidhaavakultuure. Kontrollitud ristamistest kasvatatud haavataimed istutati 170 eksperimendina kokku 670 kultuuris (Beuker, 1991). 1970. aasta alguseks oli kultuuridesse istutatud kokku umbes 0,5 miljonit hbriidhaava taime. Hbriidhaavakultuure oli rajatud juba nii palju, et peeti vajalikuks selgitada tpsemalt nende nnestumist. Haavakultuuride inventeerimiseks ja mtmiseks loodi metsatstuse rahalisel toetusel nn. haavatoimkond. 19701973 tehti suur haavauurimus, mille kigus veti vaatluse alla aastatel 19511967 rajatud haavakultuurid vanusega 622 aastat. Uurimist tulemusena saadud vliandmete kogus oli lisuur, kuid nende analsimine ji soiku. ks phjus oli asjaolu, et innustus haaba kasvatada oli vaibunud. Alles 1997. aastal Soome Metsainstituudis alustatud suure haavauurimuse materjalide analsil ksitleti kokku 895 kultuuri mtmisandmeid (Viher-Aarnio, 1999) ja vrreldi nende kasvu looduslike haavikute kasvuga (Hynynen, 1999). Nende ulatuslike uurimistde stiimuliks sai uus tehnoloogia paberimssi tootmisel. Selgus, et haavapuidu lisamine paberimssile parandab tunduvalt paberi omadusi ning vimaldab toota hukest ja kvaliteetset paberit. Omadustelt vib hbriidhaavapuit edukalt vistelda akaatsia- ja eukalptipuiduga. Kuna haavapuit on hele, saab paberimssi tootmisel ssta pleegitusaineid ja rakendada keskkonda vhem koormavat tootmistehnoloogiat.
Metsatstuse rahalisel toetusel jtkati uurimistd, et le vaadata varasemad hbriidhaavakultuurid ja vlja valida paremad puud. Aastatel 19951997 valiti kultuuridest, mis sisaldasid le 170 klooni ja le 60 000 puu, paljundamiseks vlja kiiremakasvulised ja parema fenotbiga isendid. Vga range valiku tulemusena veti paljunduseks ainult 29 puud. Nendest nnestus koekultuuride meetodil laboratooriumis paljundada 25 (Salonen, 1998). ksikasjalike katsetega, mis tehti Metsageneetika ja -selektsiooni Instituudis Saksamaal, selgitati, et haavakloonide regeneratsioonivime on vga erinev: katsetatud 48 kloonist andsid hid tulemusi 10, rahuldavaid 12, katse tingimustes ei olnud regeneratsioonivimet 26 kloonil (Ahuja, 1983).
Soomes on mikropaljunduse saladused ja vimalused hsti omandatud ning asutud haavakloone hulgi paljundama. Huvi haava kasvatamise vastu on tekkinud ka Soome maaomanikel. 1995. aastal Metsliitto alustatud projektiga seati sihiks rajada alates 2000. aastast igal aastal tuhat hektarit haavaistandusi ja toota ks miljon haavataime.

HIRMUD JA LOOTUSED
Eestis tekitas hbriidhaava teema revust 1999. aastal, mil AS Metsind hakkas Soomest toodud potitaimi istutama endistele pllumaadele. Peagi avaldasid loodusesbrad ja loodushoiuspetsialistid mitmeid kahtlusi. Oletati, et hbriidhaava sissetoomine vib rikkuda meie haavapuistute geenifondi, et tema kiire kasv soodustab hbriidhaava levikut mbritsevatesse looduslikesse kooslustesse ning et hbriidhaaval vib olla negatiivne mju mitmesuguste haavaga seotud organismide levikule ja arvukusele. Vaieldi ka selle le, kas hbriidhaava puhul on tegemist vrliigiga, kas see vib olla geneetiliselt muundatud organism jne.
Selguse saamiseks tellis SA Keskkonnainvesteeringute Keskus projekti Hbriidhaava kultiveerimise mjude anals kirjandusraporti, mille koostasid EPM metsandusteaduskonna spetsialistid. Kirjandusraporti seisukohti arvestades ja ka mningaid muid allikaid kasutades koostasid Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse tellimusel O Hendrikson & Ko spetsialistid Eestis hbriidhaava kultiveerimisega kaasneva keskkonnamju hinnangu.
Kuigi hinnangus analsitakse phjalikult hbriidhaava kultiveerimisega seonduvaid vimalikke ja vimatuid variante, ei saa selle alusel teha jreldust, et hbriidhaava sissetoomine ja kultiveerimine thendaks ohtu Eesti loodusele. Vestluste jrgi Phjamaade spetsialistidega tunduvad neilegi Eestis tekkinud hirmud arusaamatud. Soomes ja Rootsis, kus hbriidhaavaga on tegeldud pikemat aega, ei ole juhtunud midagi katastroofilist. Ka ldsus ei ole tstatanud nuet loobuda hbriidhaava istutamisest. Hbriidhaava kultiveerimise mjusid koloogilistele suhetele ei ole seni kahjuks eriti uuritud, jreldused on puhtkogemuslikud ja tehtud lhteliikide bioloogiliste omaduste phjal. Kahjuks peab tdema, et ka meie keskkonnamjude hinnangus puudub selge ja kokkuvtlik tulemus, mida peaks edaspidisel kultiveerimisel arvestama. Et negatiivset mju pole hinnangus vlja toodud ja haavaistanduste rajamine ei ole vastuolus kehtivate igusaktidega, jtkub hbriidhaava kasvatamine.
Eri maavaldajad on Eestis viimase aasta jooksul rajanud mitmeid hbriidhaavaistandusi. Seda on arvatavasti hutanud tegema ka lootus, et tenoliselt rajatakse lhiaegadel Eestisse paberimssi tootmise tehas, mis vajab rohkesti toorainet. AS Plantex on omandanud hbriidhaava taimede kasvatamise tehnoloogia ja mnud taimi soovijatele. Samas soovitab AS Plantex, kuidas neid istutada ja kultuure hooldada.
Paljude spetsialistide hulgas on tekkinud huvi meie metsades kasvava kiirekasvulise ja hariliku haavaga vrreldes sdamemdanikule vastupidavama triploidse haava paljundamise vastu. Seni on teada ka ksikud positiivsed tulemused. Loodetavasti tekivad peagi hbriidhaavaistanduste krvale kodumaise triploidse haava kultuurid, mis mitmekesistavad tulevasi haavaistandusi.
Lpetada viks tdemusega, et AS Metsind alustas projekti, mis pakub alternatiivi meie veidi kngu jnud pllumajandustootmisele. htlasi aitab see Eestis vrtustada puuliiki, mida meie phjapoolsetes naabermaades on kasvatatud ja propageeritud juba le viiekmne aasta.

Kirjandus
Ahuja, M. R. 1983. Somatic cell differentiation and rapid
clonal propagation of aspen. Silvae Genetica, 32, 3/4.
Beuker, E. 1991. Breeding of Aspen and Poplars in Finland.
Metsnjalostusstion Tiedonantoja, 1.
Hmet-Ahti, L., Karhu, N. 1989. Nomenclatural and taxonomical
notes on some woody plants in Finland. Memoranda
Soc. Fauna Flora Fennica, 65.
Hynynen, J. 1999. Haavan ja hybridihaavan kasvu ja tuotos.
Haapa-monimuotoisuuta metsn ja metsatalouteen.
Metsntutkimuslaitoksen Tiedonantoja, 725.
Karlsson, B. 1991. Experiences and ideas of hybrid aspen in
Sweden. Metsnjalostusstion Tiedonantoja, 1.
Mikola, J. 1972. Hybridihaapa. Dendrologian seuran
tiedotuksia, 1.
Nilsson-Ehle, H. 1936. ber eine in der Natur gefundene
Gigasform von Populus tremula. Herditas, 21.
Peterson, E. B., Peterson, N. M. 1992. Ecology, management
and use of aspen and balsam poplar in the prairie
provinces. For. Can. Northern Forestry Centre, Edmonton,
Alberta. Spec. Rep., 1.
Salonen, M. 1998. Hybridihaavan taimia mikrolisyksell.
Metsnjalostusstio Tiedote, 1.
Stettler, R. F. 1999. The Question of Schale in Management
of Poplar. College of Forest Resources, University of
Washington. Forest Industry Lecture Series No. 43.
Viher-Aarnio, A. 1999. Hybridihaapa 40 vuoden takaa
uudeksi viljelypuuksi. Haapa-monimuotoisuutta
metsn ja metstalouteen. Metsntutkimuslaitoksen
Tiedonantoja.
Wettstein, W. von 1933. Die Kreutzungsmethode und die
Beschreibung von F1 Bastarden bei Populus. Z. Zchtung, A.
Pflanzenzchtung, 18.



lo Tamm, EPM emeriitprofessor

Loe kommentaare (3)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet