4/2012



ARTIKLID
PTRADE ARVUKUSE le peaksime otsustama heskoos

Sjajrgsetel aastatel ti ptrade arvukuse enneolematu kasv kaasa suuri pdrakahjustusi meie metsadele. 90-ndatel aastatel ji ptru vhemaks. Viimastel aastatel on selle kohta, kui palju pdrad erinevaid metsi on kahjustanud, tehtud ksikasjalikke uurimusi. Artiklis antakse levaade uurimise tulemustest ja pdraprobleemide ksitlemise vimalustest

PTRADE ARV KASVAS AASTATEL 1954-1980 PIDEVALT. 1954. aastal loendati Eestis ametlikel andmeil 880 ptra, 1958. aastal 1700 ptra.
Pdrad paiknesid vga ebahtlaselt. Tehti kindlaks metsakahjustuste seotus pdra asustustihedusega (Ling, 1962). Harry Ling oli esimesi sjajrgseid uurijaid, kelle arvates thendas ptrade arvukuse suurenemine ohtu metsandusele.
1969. aastaks oli ptrade asurkond kasvanud mitu korda. Ametlikel andmeil oli siis ptru ligi 9000, kuid metsainstituudi hilisema prognoosi kohaselt koguni 12 000. 1969.1970. a. oli kahjustatud 4013 ha noorendikke ning peale selle kooritud puid 1322 ha kuusikutes ja haavikutes (Parik, 1973). Isegi statistika ebatpsust arvestades oli see kindel mrk kahjustuste kiire leviku kohta.
1970. aastate teisel poolel oli metsakorralduse andmeil olulisel mral kahjustatud juba 21 210 ha ehk 17,4% I vanusklassi mnninoorendikest. Sealjuures 8700 ha oli noorendikke, kus oli tugevasti kahjustatud vi hukkunud puid 50% vi rohkem. Sel ajal oli ptrade arvukus Eestis arvatavasti lbi aegade suurim. Metsainstituudis 1990. aastate algul koostatud prognoosi jrgi pidi ptru olema vhemalt 17 000. Kuid vimalik, et neid oli isegi le kahekmne tuhande, sest ametlikud andmed esitasid ptrade arvukust neil aastatel ja ilmselt ka varem palju viksemana. Aastast aastasse teatati, et ptru on meil alla kmne tuhande.

1990. AASTATEL PTRADE ARV VHENES. 1991. a. ametlikel andmeil registreeriti ulukikahjustusi juba ligi 70 000 hektaril. Sellest le 13 000 ha moodustasid IIIII vanuseklassi kuusikud ning ligi 16 000 ha liitumata kultuurid ja noorendikud. Ptrade arvukus oli selleks ajaks nii vliste (toidu koosseisu ja kttesaadavuse muutused jms.) kui ka populatsioonisiseste tegurite (koosseis, tervislik seisund, sigivus jne.) tttu kahanenud. 1991. aastal oli ptru Eestis ametlikel andmeil 12 800, tegelikult umbes 14 000. Seega li ametlik loendus vrkujutluse, et ptrade arvukus on kasvanud, kuigi see priselt pigem langes. Niline arvukuse suurenemine tulenes peamiselt sellest, et loenduste korraldus oli paranenud ning tehti ka kontroll-loendusi.
Metsakaitseteenistuse andmeil tuli 1995. a. ette ulukikahjustusi kokku 17 637 hektaril, sellest 9121 ha kuusikuis ja 7200 ha noorendikes, kusjuures vrske kahjustus kuusikuis esines vga vikestel pindadel ja nn. selguseta alasid oli veidi le 100 ha (Pilt, 1996). Ptrade arvukus oli selleks ajaks vhenenud juba ligi 6000 isendini. Peamised phjused olid suurenenud kttimine, hoogustunud salakttimine ja suurkiskjate arvu kasv.
1990. aastate teisest poolest alates pole suuri riiklikke metsainventuure enam tehtud. Aastaraamatud Mets 1998, 1999, 2000 ja 2001 (ksikiri) kajastavad ulukikahjustuste esinemist tuhandetel hektaritel. Mrkusena on lisatud, et tegemist on philiselt enne 1990. aastat tekitatud pdrakahjustustega.
Ehkki 1998. aastast alates on aastaraamatuis pdrakahjustuste asemel toodud ulukikahjustused, on ksitletud siiski eelkige pdrakahjustusi. Ka prduma tu ulukikahjustuse tttu lppraiesse mratud puistuid, enamasti kuusikuid, olid pdrad kahjustanud valdavalt juba le kmne aasta tagasi, s.o. enne 1990. aastat.

PDRAKAHJUSTUSTE UURIMISE METOODIKAST AASTATEL 19982002. Esimene levaade pdrakahjustuste phjustest kuusikuis ja uurimiskavast on esitatud Eesti Metsa 1998. aasta detsembrinumbris. Praegu kib nende uuringute viies aasta. Et andmete oleksid vrreldavad, pole metoodikas suuri muutusi tehtud. 2000. aastast lisandus noorte mnnikute/mnnikultuuride uurimine, mille tulevik sltub samuti teatud mral pdrast.
Kuidas on uuringuid tehtud? Proovitkkide vrgustik kuusikute ja mnninoorendike seisundi jlgimiseks on kujunenud peamiselt riigimetskondade alusel. Igas praeguses metskonnas on ks vi mitu proovitkki, kus on aastast aastasse jlgitud puudel vrske pdrakahjustuse lisandumist ja ptrade koormust proovitkkidel. Inventeerimisandmed prinevad metskondade ttajailt, andmete analsi on lepingu jrgi teinud metsakaitse- ja metsauuenduskeskus. Vib vaielda, kas metskonna lesanne on jlgida tema hallatavas riigimetsas toimuvat vi mitte, kuid ilmselt on ka keskkonnajuhtimises vaja teada metsa seisundit ja sellega oma ts arvestada. Koos inventeerimisandmete kokkuvttega on juba mitu aastat esitatud ka ptrade kttimisettepanekud. Eesmrk on teavitada metsaametnikke ja jahimehi olukorrast ning htlasi anda metskondadele levaade paikadest, kus pder on teinud kahju (koorinud rhmiti kuuski, vigastanud sageli kuuski ja noori mnde) ja kus oleks vaja ptrade arvukust vhendada.
Paraku ei ole allakirjutanul andmeid, kui palju teave ptrade arvukuse ja nende poolt tekitatud kahjustuste kohta on mjutanud kttimise korraldamist jahipiirkondades. Loodetavasti on keskkonnateenistustele ja jahispetsialistidele saadetud vrske informatsioon aidanud neil siiski otsuseid langetada.
Mis metoodika jrgi on kahjustusi uuritud? Igal proovitkil tehti kindlaks enamasti saja, vahel ka viiekmne puu seisund. Mrati vrsked ja vanemad ulukite tekitatud ning muud mehhaanilised vigastused. Samal ajal mrati pabulaloenduse teel ptrade koormus proovitkil ja selle lhedal. Asustustiheduse nitajaks veti isendite arv tuhande hektari kohta. Muutuste seisukohast kige olulisemaks peeti viimase talve jooksul ptrade tekitatud kahjustusi, seega lisandunud vrskeid vigastusi. Seda vljendati kahjustatud proovitkkide ja puude osathtsuse muutuste kaudu.

PDRAKAHJUSTUSE JA PTRADE KOORMUSE MUUTUSED KUUSIKUTES JA MNNIKUTES. 2000. aastal vhenes hiljuti kahjustatud proovitkkide osa uuritud aladel. Seejrel on see suurenenud ja judnud viiendikuni. Selle aasta esialgseil andmeil letas vrskete vigastustega kuuskede osa varasemate aastate taseme. 2001.2002. a. talvel oli kahjustatud juba keskeltlbi kaheksa kuuske tuhandest ehk ligemale ht sajast uuritust.
Muutused RMK regioonides olid jrgmised. Jttes Saarte regiooni oma vga vheste proovitkkidega krvale, vib kige htlasemat ja tugevamat ptrade survet kuusikuile sedastada Kirde regioonis, kus hiljuti vigastatud proovitkkide osa psib viiendiku tasemel. Mrgatavalt rohkem vrskeid kahjustusi on lisandunud ka Edela ja Loode regioonis; hiljuti vigastatud kuuskede osathtsus oligi suurim Loode regioonis rohkem kui kaks kuuske sajast.
Noorte mnnikute puhul on vrskete vigastustega proovitkke olnud kigil aastail le 60%, viimati juba 85%. Kahjustatud mndide osathtsus on suurenenud judsamini: kui esialgu oli vigastatud sajast 12 puud, siis tnavu juba 25 mndi.
Kagu regioonis mrgiti mndide vrskeid vigastusi viimati vaid kahel kolmandikul proovitkkidest, ent Edela ja Saarte regioonis kigil proovitkkidel.
Rohkem kui kolmandik mndidest oli vrskelt vigastatud Saarte ja Edela regiooni proovitkkidel. Mnevrra llatav on Loode regiooni andmestik: kuusikuis on kahjustus suurenenud, vigastatud noorte mndide osakaal on ainsana regioonidest mnevrra vhenenud, ehkki ptrade koormus on samal ajal mrgatavalt suurenenud. Phjus vib olla ka selles, et Loode regiooni 2001. a. andmestik oli ksikasjalikum. Vhim osa noortest mndidest oli kahjustatud Kagu regioonis.
Seega nivad mnnikud uuenevat suuresti ptrade kontrolli all.
Aastatega on ptrade koormus proovitkkidel kasvanud. ldjoontes on kahjustuste kasv ja koormuse suurenemine proovialadel vastavuses ptrade arvukuse suurenemisega. Talitoiduna ahvatlevad mnnivrsed ptra kuusekoorest mrksa rohkem. Keskmise koormuse poolest erinevad proovitkid omavahel ikka ligikaudu neli korda.

LISAANDMEID KOGUVAD METSA- JA JAHIMEHED. Piirkondades, kus paiknesid proovitkid, paluti metsnikel vi metsalemail proovitkkide inventeerimise jrel hinnata ptrade arvukust ja nende poolt tekitatud kahju kogu metskonnas. Nende hinnangute alusel tehakse igal aastal ettepanekud, kui palju ptru kttida. Metsaametnikud on teinud jrgmisi thelepanekuid:
ligi kolmandikus metskondades tuleb ette hiljuti rhmiti kooritud kuuski vi on mrgatud sagenenud kuuskede koorimist,
le poole vastanuist arvas, et noorte mndide vigastused on sagenenud,
ptrade arvukus on suurenenud kolmekmnes metskonnas; le poole vastanuist (29 metskonda) pidas vajalikuks vhendada ptrade arvukust,
kuuse- ja mnnikultuurides on laienenud ka metskitsekahjustused.
ha enam inimesi on arvamusel, et ptru viks senisest rohkem kttida. See viitab vajadusele suurendada pdrajahti peaaegu kigis maakondades. Kuidas kttida, seda tuleb maakonnas ise otsustada, teavet selle jaoks peaks olema piisavalt. htaegu on igas maakonnas oma jahitavad. Mnes maakonnas on lhtutud eelkige jahikorraldusseadusest. Selle jrgi peab kttimise otsustama juba uue jahiaasta algul kevadel. Samas on maakondi, kus kaalutletakse viimse hetkeni, vttes arvesse nii kttimisettepanekut, metsaomanike kaebusi kui ka jahimeeste soove. Kui vrske ulukikahjustus on tekitanud probleeme, siis on viimane lahend otstarbekam, kuid aega tuleb korralduse seisukohast mistlikult kasutada.
Ptrade kohta koguvad pidevalt andmeid ka jahimehed. Nende tegevuse eesmrk on:
ulukiloendus, kaardistada ulukite talvist paiknemist,
jlgida ja kaardistada hiljuti lisandunud ulukikahjustusi,
prognoosida pdra sigivust ja juurdekasvu, jlgida toitumist,
seirata elupaikade seisundit, sh. vtta vaatluse alla metsamajandusele ja pdrale olulisemate puude-psaste krpimine ja ptrade koormus,
korraldada kttimist,
edendada ulukihoolde ja ka ptrade peletusvahendite kasutust,
teavitada huvirhmi ning tmmata neid kaasa pdra ohjamisse.
2001.2002. a. koostati metskondadele ja maakondade keskkonnateenistustele juhis, kuidas teavitada vrskete pdrakahjustuste paiknemist. Sihiks ei seatud jljendada metsakaitselist ekspertiisi vi riiklikku statistikat, vaid saada olukorrast levaade. See vimaldaks suunata pdrajahti juba samal aastal sinna, kus on leitud vrskeid kahjustusi. Pdra nuhtlemine aastaid hiljem ei heasta vanu vigu.
Edaspidi lisanduvad ulukikahjustuste seiresse arvatavasti raiesmike uuenemise inventuuri andmed. Kige olulisem on ennetada suuremaid kahjusid, samuti teatada kahjustustest ning arvestada nendega kttimisel.

KUI PALJU VIKS EESTIS PTRU OLLA? hest vastust ei saa muidugi anda. koloogia phitdedest lhtudes on kaalukausiks umbes pool suurimast vimalikust arvukusest ehk 10 00012 000 ptra. Kui pdrad elavad hajali ja neil on piisavalt toitu, siis on just see arv tase, mille puhul tuleb kaaluda eesktt kolme teed:
jda praegusele arvukuse tasemele, s.t. tagada, et suremus oleks sndimusega tasakaalus;
hakata aktiivselt arvukust vhendama;
lasta arvukusel veelgi suureneda.
Viimane vimalus ei tule siiski arvesse. See on varasemate kogemuste phjal liialt riskantne.
Praegu on proovitud igal pdra-aastal leida ige kttimiskvoot ja jahikorraldus. Ptrade arvukuse suunamises vi ohjamises (ingl. management) on seega lhtutud eelkige vaid aastast, pdes siiski prognoosida ka pdra kaugemat tulevikku. Siinjuures ei saa unustada, et nd on olnud probleeme ka kopra ja metskitsega ning vib tekkida punahirvega ta asualal. Lpliku otsused tuleb langetada metsaomanike ja jahimeeste koosts.
Ptrade arvukust mrab paljus sdabaas. Milline see viks olla tulevikus? Tarbepuuna on vetud kasutusele ha rohkem puuliike. Seetttu vib ennustada, et nn. tarbetut vsa ja varem kasutuks peetud puuliike (nt. valgelepp, tihti kask, haab jt.) jb vhemaks. Kllap pole kaugel aeg, kus vsadestki suur osa lheb kiku hakkpuidu valmistamiseks. Seega vivad pdra elupaigad aheneda. Ehk on soovitatav juba nd mratleda see osa soodest ja vsadest, mis tulevikus viks jda ptrade prusmaaks.

PTRA EI SAA HINNATA MDUPUUGA. Olen kuulnud nii biolooge kui ka metsamehi arutlemas pdra hinna le. Kas see on vimalik ja vajalik? Vime ju testi vlja arvutada, kui palju kahju rahaliselt tegi pder, ses ra teatud hulga metsa. Loomulikult on hea, kui teame, mingi asja vrtust: siis saame hindu vrrelda ja otsustada, kas see on tasku jrgi vi mitte. Kuid ptra vib hinnata ka hoopis mnda muud mdupuud aluseks vttes. Niteks viksime lhtuda pdra ja inimese kulutatud biomassi vrdlusest? Kui krvutaksime pdra ja inimese tarvitatud biomassi ja energiat, leiaksime ilmselt, et inimene on pdrast kahjulikum. Kas peaksime sellest jreldama, et inimese arvukust tuleb otsustavalt piirata? Tegelikult kuulume ju pdraga kokku, nii nagu pder puude ja muu metsaga. Ruumi peab jtkuma kigile. On vaja leida kompromisse. Tuleb lihtsalt otsustada, kui palju lubame oma tga kasvatatust pdral ra sa ja kui palju kasutame ise. Meil tuleb silitada nii tugev ptrade populatsioon kui ka elujulised metsad. Pole vist limat mdupuud, kui arengu ja valikuvimaluste silitamine nii meile kui ka loodusele. Loodusega on vaja teha koostd.



Jri Tnisson, Metsakaitse- ja Uuenduskeskuse jahinduse juhtivspetsialist

Loe kommentaare (1)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet