2/2007



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

snumid
Kus tikub Eestis ujutama

Eesti linnuharulduste komisjon (HK) teatas, et ornitoloogiahingu lehekljel on nd lugeda lhiteave HK kahe viimase koosoleku thtsamate otsuste kohta. Tutvuda saab ka HK-s ksitletavate liikide kigi aktsepteeritud vaatluste uuendatud nimekirjaga ning Eesti linnuliikide uuendatud nimekirjaga. Viimasesse on ametlikult kantud kaks uut liiki: ruugerdi (Tryngites subrufi collis), keda ngi mullu 19. augustil Lne-Virumaal Natturil linnuvaatlusvistluse Estonia Open aegu ligi 40 linnuvaatlejat, ning suurnn (Stercorarius skua), keda soomlane Timo Pettay vaatles juba 2004. aasta novembris Psaspea neemel Lnemaal. Eesti linnuliikide nimekirjas on nd kokku 365 liiki, neist 359 A-, B- ja C-kategooria ning 6 D-kategooria (teadmata pritoluga) liiki. Linnuhuviliste arvutilist/Loodusajakiri Linnuliiginimistu on nd taas tpne Keskkonnaministeerium on vrgupaika www.envir.ee/ujutus les riputanud teabe Eesti olulise leujutusohuga piirkondade kohta. Ministeeriumi korraldatud uuringu kigus on Eestis kaardistatud 15 olulise leujutusohuga piirkonda ja hakatud nuputama, kuidas leujutusohte vhendada. Uuring nitas, et suurim leujutusoht tuleneb kahest tosinast halvas seisus paisust ja tkestusehitisest. Need tuleb korda teha nii, et veekogude koloogiline seisund siliks vi lausa paraneks ning et arvestatud oleksid piirkonnas elavate inimeste huvid. Selleks tks on ette valmistatud Euroopa Liidu htekuuluvusfondi toetust saav projekt.
Olulise leujutusohuga piirkondi on Eestis kahte liiki: leujutusohuga ranniku- vi kaldaalad, kus oht tuleneb mere, je vi jrve veetaseme tusust; ning maismaa-alad, kus oht on tingitud jgedel vi paisjrvedel asuvatest veetkestusehitistest. Eesti jaoks on omaprane probleem veel leujutused Ida-Viru maakonnas, kus oht on tingitud veetaseme tusust suletud kaevandustes.
Rannikualadest on leujutusohud suuremad Prnu lahe rsetes piirkondades, Haapsalu lahe rannikualadel, Saaremaa lunarannikul, Hiiumaa lne- ja lunarannikul jm; kaldaaladest aga Vagula-Tamula jrve, lemiste jrve ja Peipsi jrve mnedel kaldaaladel, Prnu je alamjooksul, Emajel Vorbuselt kuni Kaagvereni, Vhandu jel Vahula jrvest Kirumpni, Narva je lhtel Vasknarvast Jaama klani jm. Olulise leujutusohuga paisud on Narva hdroelektrijaama paisud, Linname hdroelektrijaama (HEJ) pais Kunda jel, Kamari HEJ pais Pltsamaa jel, Saesaare HEJ Ahja jel, Tudulinna HEJ Tagajel, Kotka HEJ Valgejel jt.



KKM
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet