2/2007



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Sammud omas Eestis
Sammud omas Eestis. Kagust loodesse: Plaani Snna

Ingmar Muusikus
Kohe retke alguses prdume kll Ruge-teelt krvale, vaatama me otsa rajatud Plaani surnuaeda, mis Ingmari teada on kige krgemal asetsev surnuaed Eestis (me krgus 269 meetrit).
Vikesel kenal kalmistul ei krgu marmorsambaid ega paista silma raudvarbadest piirdeaedu.
Kib leheriisumine, haudade korrastamine. Kohalik mees Tiit Torp meenutab selga sirutades oma piaastaid Plaani seitsmeaastases koolis. Kui tema 1959. aastal esimesse klassi lks, puudus veel sealkandis psiv elekter. petaja pani hommikul enne tundide algust generaatori kima.
Aastal 1970 igatahes Plaanil kooli enam ei olnud, juavad Tiit Torp ja surnuaiavaht Helve Vaher oma meenutustes ksmeelele.
Lehelke tossab. Meie asume teele, paastukuu kohta kuidagi liigagi soojal keskpevatunnil.
Ingmar leiab peagi teekraavist Haanimaa Uma lehe mrtsinumbri, kus muu hulgas mrgitakse, et on veel elus inimesi, kes saanud kirjatarkuse Jaanime, Kokke, Pressi, Plaani, Jaani, Kikre, Ptsepa, Siksali, Kunda, Risteme ja Pundi koolis. Mned neist koolidest tegutsesid veel ka prast sda.

Oodates kedagi
Teeristil, kust viit nitab 12 kilomeetrit meie selle peva sihtkohta Ruge, kohtame selle kevade esimest paiselehte. Kllap ta on seal tolmuses teeservas juba mnda aega oma blondi peanuppu sirutanud, aga nd oleme meie teda vaatamas. On see kohtumine juhuslik vi mitte, vta sa kinni!
Mned kilomeetrid mindud, juame Korgeme (285 meetrit) klje alla Vnni tallu, kus perenaine Mall London pakub meile veeksimise peale astelpajusiirupist valmistatud kosutusjooki. Ja kaevuvett ka.
Lapsena lasksis Mall lumelaudadel Korgeme nlvast alla, nii et lumesdemed kiljusid, kui ta neist le lendas. le me kulgeb nd Haanja suusamaratoni rada.

Tulge ja elage!
Vnni talu maadele on Haanja looduspark kaevanud tiike haruldaseks jnud kahepaiksetele vesilikele. Kas vesilikud neis uutes tiikides ka elutsevad, ei ole Mall London jrgi uurinud. Vesilikke on Vnnil nhtud ennemalt kll, vanas talutiigis.
Et krme astumisega mitte liiga ruttu ilusal pikeserikkal peval Ruge juda, prame teelt krvale, otsustame teha vikese ringi. Kui vikese just, seda me kilo meeterhaaval kokku ei loe.
Hallimel klastame Kalju Sapase kodu, et ksida luba ronida peremehe ehitatud torni. Kalju Sapas jtab lunasgi valmistamise pooleli ning tuleb meiega torni kaasa. 1989. aastal ehitas ta Hallimele viksema torni, praegune krgub aga le heteistkmne meetri. Kui sellele lisada veel me enda krgus, saame kokku 280 meetrit. Materjali ja jaksu paistab jtkuvat. Kui Kalju torni veel krgemaks teeb, vib ta varsti ehk Suurele Munamele lalt alla vaadata.

Kalju Sapase arboreetum
Kui mina siia tulin, oli neli suitsu nha, praegu on ainult ks, tleb Kalju Sapas torni tipust Haanjamaad kaedes.
Kogu tema jud ei ole vaid torniehitusele kulunud. Kalju Sapas on rajanud ka 250 puu- ja psaliigiga arboreetumi, kasutades oma puupargi allikana lhedast, kadunukeste Alo ja Anni Kure arboreetumi.
Kui priimulad peagi Kalju Sapase peenras itsema hakkavad, saab peenrast kokku lugeda talu nime Maasikme.
Kalju Sapas on 150 protsenti roheline, oma tegudes, mtetes, unistustes, on Maasikme klalisteraamatusse mrkinud tuntud raadioajakirjanik Toivo Makk.

Kndides mdunud aega
Kas on ldse mtet edasi minna? Seda ksimust sel peval ei teki. Minemine meeldib.
Nib, et kiline soe on talve valge kasuka alt vlja uhtunud hilissgise. Just selle lhna nib ninasrmeisse viskavat Hrame serv, kust les ronime.
Neme vahtramahla tilkumas piimamannergutesse. Perenaist ei ole selles talus kodus, ja me ei saa ksida, kuid tleme endale, et ega ta keelaks. Vastupidi, ta naerataks, kui tidame oma kruusi vahtramahla pooleldi tis tiksunud piimanust. Ja kui tname, tleks perenaine lunaeestilise lahkusega: vtke aga veel.
Uskusin, et see on veel magusam, tleb Ingmar, oletades, et see oli tema esimene vahtramahlasm ldse.
Sammume edasi mda teed, kus jlgede jrgi otsustades sammus hiljuti edasi- tagasi mger ja vedas vankrit hobune. Kultuurinhtus, mida ei saa elus hoida Euroopa miljonid ja projektid, porrivajuv urbkuu hobusetee.

Ingmar Muusikus
Mgra pik 13
Koopaelanik mger ehk khr ei nita end naljalt inimesele, vaid tuhnib ringi tihedas vsas ja ehmatab valju rhatusega varajast ngemeest, marjulist-seenelist vi karjast, pistes ise punuma oma uru suunas.
Talvel magab see laisavitu rasvunud loomake urus sgavat talveund ega tule vlja enne lumeminekut. Khre leidub arvukalt Vllamel, selle mbruses ja Ruge metsades. ige jahimees peab khri surmamist auasjaks, varem aga arvati, et mger on sna stu loom.
Need read prinevad Albert Ivaski 1976. aastal ilmunud raamatust Haanjamaa.
Elu on edasi linud, nd me enam ei rgi, et loomad on milleski sdi, rgime hoopis, et inimene vib milleski sdi olla.
Mger knnib nneks ikka Ruge kandis edasi-tagasi oma teed mda. Paneme uutele linnaosadele, vsavljadele ja pldudele rajatud tnavatele hust vetud nimesid: niteks Marjamaa vi Metsarahva. Miks me ei vaata maa peale ning ei nopi nimesid sealt? Niteks Mgra pik.

Kirikukell hdis puhkama
htu eel juame suuremale teele, mger on ammu krvale piganud, hobune veel mitte. Hakkab paistma Ruge kiriku hele torn.
Ruge maanaiste seltsi esinaine Liki Kalma rgib, et kui tema laps oli, pidid laupeva htul kella kuueks kik td lppema. Kogu pere, eesotsas vanaisaga pidi olema ka saunas ra kinud, sest kell kuus lid Ruge kiriku kellad, kuulutades tndala lppu ja hingamisaja algust. Vaid Liki Kalma vanaema vis prast kuut saunas kia.
Kahjuks on laupevahtune kellalmistraditsioon praegu Ruges katkenud.
bime Ala-Ruge klalistemajas. Esi mese peva kokkuvtteks lheb Ingmarile kirja 23 534 sammu ja Juhanile 18 889 sammu (kas jttis mtja osa samme lugemata?).

Kivi teeristil
Kellalmist kuuleme phapeva hommikul kell kmme, kui see kutsub teenistusele. Oleme siis tusnud klalistemajas perenaise Laili Ago kaetud hommikulauast ja jalutame Ruges ringi.
Lheme tervitama Vrumaa suusakuningannat, 77-aastast Karin Lainet, kes elab Kaussjrve lhedal. Sandisoo oja vuliseb rmsalt mber ta maja.
Sportlane nitab meile oma viimaseid medaleid. Kaks kulda ja hbe tulid mrtsi alguses Rovaniemis peetud veteranide maailmameistrivistlustelt.
Kutsume auvrset daami kaasa kndima. Karin Laine tmbab spordidressi selga ja saadabki meid veidi. Ruge poe juurest lheb ta jooksujalu tagasi. Ise kditatu, kiirustab ta kalmuaeda, kditatute mlestuspevale. Millised varjud visid lasuda Ruge kandil 60 aastat tagasi, seda tuletatakse meile veel kord meelde kivi mrakaga Snna teeristil. Raidkiri tleb: Siin langes vitluses bandiitidega Vrumaa miilitsa piirkonnavolinik Aksel Hirv (2.12.191525.5.1945).

Puhhi ja Notsu sport
Teel Rooksu kla ja Prlije oru poole neme, mis Euroopa rahade abil tehtud saab: korralik tee ja korralikud kraavid, kus saavad vabalt joosta kevadveed.
Tallinna tdrukud Mia Lota ja Lara on tulnud ndalalpuks maale, Rooksule. Nad ujutavad Puhhi ja Notsu kombel lbi teetruubi kbisid. Vtame stopperiga aega. Selgub, et kuusekbi ujub seitsme ja poole meetri pikkusest torust lbi 17,6 sekundiga.
Kraav vib olla kena ja sirge servaga, aga auto aknast kraavi visatud pudel on alati htmoodi inetu. Neid pudeleid leidub pea igas postivahes. Arutame minnes, mis tunne vib olla neil, kes nii teevad: lasevad klaasi alla ja heidavad thjaks joodud llepudeli vlja. Ingmar arvab, et neil ei olegi seejuures mingit tunnet.

Vikllatsed tared
Snna mbruses hakkab silma majade kollane vrv. Kenad tumekollased ja helekollased talud. Vrumaa mees Jaan Liiv selgitab meile, et see oli juba Vabadussja jrel Vrumaa mood.
Prlije-rsest padrikust kostab hli ja tuseb sigaretihngu. Matkajad kanuuga mber linud, suitsud siiski kuivaks jnud. Tuju hea, riided juba vlja vnatud. Leivakott kll allavoolu ujunud, kuid silib lootus see les leida. Matkajad pakuvad meile kanuukohti Snnale siduks, otsustame siiski kndimise kasuks.
Teersest majast tormab vlja poolesaja kilo kanti kaaluv koeravolask. Perenaine kutsub peni tagasi: Ta on laps alles, otsib igahega sprust.
ieti teeb!
Snna juame phapeva prastlunal, sammumtja nitab kahe peva kokkuvtteks Ingmarile 41 016 sammu ja Juhanile 34 059. Mdik jb pksisre klge ka htuste tantsukursuste ajaks. Poolteist tundi valsi, fokstroti ja samba seltsis, tulemuseks 1821 sammu.



Juhani Pttsepp
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet