2/2007



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

loodus kodus
Saagem tuttavaks, leebe rohetukk murulauk!

Kui maapind vabaneb lumest ja kogub endasse esimeste kevadiste pikesekiirte soojust, siis murulauk kaua ei oota. Varsti tungivad rohelised teravatipulised leheotsakesed lbi mullapinna ning kauaoodatud vrske vaheldus ksluisele toidulauale on kohal.

Murulauku hakati laiemalt toiduks tarvitama alles keskajal. Siis algas ka selle taime teadlik kasvatamine aedades, enne lepiti kigest loodusest korjatud andidega. Vga populaarseks muutus murulaugu kasvatamine Venemaal, kus sellega intensiivselt tegeldi juba alates 16. sajandist. Metsikus looduses kasvab murulauk sna laialdaselt, levides nii Kesk-Euroopas kui ka Phja-Aasias. Looduses vib murulauku ka Eestis kohata, see taim kasvab metsikult kadastikes ja rannaniitudel. Tsi, vabas looduses kasvavat murulauku vib leida siiski vaid Phja- ja Lne-Eestis. Metsiku kasvukoha erivormiks vime lugeda olukorda, kus aiast eemaldatud taimse materjaliga on loodusesse sattunud ka murulaugud.

Vlimuselt pigem tagasihoidlik kui esiletikkuv Vlimuselt meenutab murulauk (Allium schoenoprasum) tihedat kitsaste lehtedega puhmast. Taime vlimust peegeldab osaliselt ka murulaugu teaduslik ladinakeelne nimetus, mis tuleneb kreekakeelsetest snadest schoinos krkjas ja prason lauk. Igaks, kes on kohtunud nii murulaugu kui ka krkjaga, teab, et kaudne sarnasus saab olla vaid vlimuses, aga mitte suuruses. Bioloogiliselt olemuselt on murulauk sibultaimeline psik, kes vib samal kasvukohal aastaid kasvada. Tsi, aias soovitatakse tihedaid murulaugu puhmaid iga nelja-viie aasta tagant jagada ja uutesse kohtadesse mber istutada. Loo nimitegelase sibulad on tillukesed, kigest 39 mm lbimdus. Viksus korvatakse sellega, et sageli on mitu sibulat omavahel seotud. Pinnavrvuselt on sibulad punakaspruunid vi violetsed. Sibulast areneb lhike vars, millest omakorda lhtuvad paar pikka, kitsast ja seest nsat lehte. Viimaseid tuntaksegi rahvaprases knepruugis murulaugu pealsetena. Et puhma moodustab palju sibulaid, siis eemalt vaadates meenutab murulauk suisa vikest mtast. Juunis-juulis pakub see tagasihoidlik lauk ka silmailu. Nimelt kujunevad sellel ajal taimel tihedad kerakujulised isikud, mille vrvus varieerub roosast violetseni. Murulaugu viljaks on kupar, seemned on suhteliselt viksed, piklikud ja selgelt eristuvate kantidega. Kuid murulauku ei hinnata mitte sibulate, iteilu ega seemnete prast, vaid maapealsete osade maitseomaduste ja vitamiinirikkuse tttu. Heade kasvutingimuste korral sirguvad pikad, kitsad ja seest nsad lehed kuni 30 cm pikkusteks. Muide, murulaugu sordid erinevadki ksteisest peamiselt lehtede pikkuselt ja jmeduselt. Varakevadised pealsed on heaks sgivahelduseks talvest ksluiseks muutunud toidulauale. Paraku on sageli nii, et murulaugu kasutusaeg piirdubki vaid varakevadega, suvel vajub see taim teenimatult unustuse hlma. ks murulaugu populaarsuse kadumise phjus vib peituda ka suviste varte ja lehtede maitseomaduste tuimenemises. Selle vastu aitab lihtne abinu murulauku tuleb lihtsalt tihedamini kasutada. Sage lehtede likamine ergutab noorte lehtede arengut ja kasvu ning need on tunduvalt mahlakamad.

Delikaatsus lhna- ja maitserindel
Vrreldes teise varakevadise maitserohelise talisibulaga, on murulaugul ks oluline eelis, ja see on tema mahe maitse. Ehkki kikidel laukudel on glkosiidide rohkusest tulenev kibe maitse, vljendub see murulaugul suhteliselt nrgalt. Ka lhn on murulaugul tunduvalt vhem vngem vrreldes teiste tuntud laukudega. Murulaugus on vhesel hulgal vvlit sisaldavaid lenduvaid eeterlikke lisid, mis annavad sellele maitsetaimele ikkagi selgelt iseloomuliku lhnavarjundi. Murulaugu tagasihoidlikkust maitse- ja lhnarindel tunnistab ka ftontsiidide suhteline vhesus. Ftontsiidid on lenduvad hendid, millel on mikroobe hvitav toime. Termin ftontsiid tuleneb kreekakeelsest snast phyton taim ja ladinakeelsest snast caedo, mis thendab tapmist. Mikroobivastaselt toimelt jb murulauk sibulale ja kslaugule paraku alla. Suurtes kogustes on murulauku rahvameditsiinis kasutatud nii seedeprotsesside soodustajana kui ka liigkrge vererhu alandajana. Et murulaugu lehtedes leidub mitmeid ekstraktiivaineid, mis soodustavad seedenrede eritumist, siis on sellel taimel ka mningane isutstev toime.

Veekllane ja lahja suutis
Kige paremate maitseomadustega on loomulikult vrske murulauk. Kvaliteetsed pealsed on vrsked, puhtad, nrbumata ja vigastusteta ning kuni tippudeni tumerohelise vrvusega. Et murulaugu lehtedes on rohkesti vett (ligi 90%), siis on ka mistetav, miks need kuivas ja soojas kiiresti nrbuvad. Tsi, mned pevad saab pealseid silitada jahedas ja niiskes hoiukohas, niteks klmkapi tavariiulitel eelnevalt kergelt niisutatud pabermbrises, mis omakorda on lahtisesse kilekotti pandud. Murulauku saab ka soolata, kuid see silitusviis vhendab murulaugu aroomi ja maitset ning nullistab taime kaaliumirikkusest tulenevad plussid. Tunduvalt sstvam silitusviis on murulaugu lehtede sgavklmutamine. Teistest phitoitainetest on murulaugus kige rohkem ssivesikuid (kuni 4%), seejrel valke (kuni 3%) ja minimaalselt rasvu (kigest kuni 0,5%). Suhteliselt tagasihoidlik phitoitainete sisaldus tingib ka vhese energeetilise vrtuse. Sajagrammise murulaugu portsu smine vrindub organismis kigest 2530 kilokaloriga. Aga sellest pole midagi, sest murulauk ongi eesktt maitsetaim, mitte aga kaloririkas toit esmase nlja kustutamiseks. Murulaugus leidub ka kiudaineid, kuid nendega on lood sellised, et varakevadistes sgimenukates lehtedes neid napib, hilissuvistes juba tuima ja puise maitsega pealsetes on neid aga rohkem (le 2%). Mikrotoitainetest rkides usutakse, et murulaugu lehtedes on rohkesti vitamiini C. Tele au andes peab siiski mrkima: paljud taimed on suurema askorbiinhappesisaldusega vrreldes murulauguga. Murulaugu vrtus seisneb aga selles, et tegu on just varakevadise vitamiinide ja teiste bioaktiivsete hendite allikaga. Lisaks vitamiinidele on murulaugu lehtedes ka karotenoide, vaatamata sellele, et nende kollakaspunane toon klorofllirohelise vrvuse poolt varjutatuna inimsilmale eristamatuks jb. Kindlasti tuleb mrkida murulaugu lehtede suhteliselt suurt rauasisaldust taimeriigi esindaja kohta. Ent viimastki videt ei saa inimese toitumise seisukohalt idealiseerida. Esiteks, maitsetaimena moodustab murulauk meie igapevamens siiski suhteliselt thise osa ning teiseks, taimsest sgikraamist ei suuda inimese organism rauda eriti hsti omastada.

Sobiv lisand paljudele toitudele!
Murulaugu tagasihoidlik lhn ja maitse on paljude toitude maitsestamisel pigem eeliseks kui miinuseks. Vga hsti ilmnevad murulaugu maitse-, lhna- ja garneerimisomadused segatult erinevatesse klmadesse kastmetesse ja mretesse, niteks koosluses hapukoore, videjuustu, majoneesi ja viga. Edukalt tiendab ja kaunistab murulaugulisand pasta- ja kalaroogasid, kodujuustu, kohupiima- ja munatoite. Maitse- ja lhnamahedikuna on murulauk oodatud klaline ka paljudes salatites. Eriti hsti sobivad sellised salatid nendele, kellele sibul liiga vnge on. Murulauku vib sgiks veelgi lihtsamalt kasutada pealsed peeneks hakkida ja vileivale roheliseks katteks panna. Arvestada tasuks sedagi, et kuumroogadele tasub murulauk alati lisada alles prast kuumttlust, vastupidiselt talitades ei j tagasihoidlikust lhnast ja maitsest suurt midagi jrele.

Rohetukast sber aknalauale
Kui aastaid tagasi oli vrske murulaugu hankimine varakevadel probleemne, siis praegu sellega muret ei ole. Potimurulaugu ostja saab kll kohe tisvrtusliku taime omanikuks, kuid peab selle maitsetaime hooldamisel arvestama ka mitmeid reegleid. Poodides makse maitsetaimi vga vikestes pottides, mis soojas toas likiirelt lbi kuivavad. Kastmissagedus, mis kehtib suurte potitaimede puhul, pole vikepotis murulaugule piisav. rakuivamise vltimiseks tasuks murulauk vimaluse korral suuremasse potti ringi istutada. Viimane tegevus annab veel teisegi eelise taime hoolduses, sest aiandites kasvatatud taimed saavad suure osa vajalikest toiteelementidest vesilahustena ning mullakoguse suurendamine aitab sedagi probleemi lahendada. Ka saagi koristamisel ei tasu vga hoogu minna, sest lehti ligatakse taimelt siiski jrk-jrgult, aga mitte phimttel kik korraga maha. Taime edasise kasvu huvides ei tasuks rohelust ka pris mullapinna tasandil pgada, vaid jtta vhemalt paar sentimeetrit alles. Kevadilmade soojenedes tasub potis kasvav murulauk aiamaale istutada. Sgisel on vimalik ka vastupidine tegevus, taim potti tagasi istutada, kuid arvestama peab seda, et sgistalvine tubane taimekasvatus nuab piisavalt valgust, samuti htlast niiskus- ja temperatuurivahemikku.

Poest ostetud murulauk toas hsti kasvama ei lhe
23. veebruar. Kolm taime. Ostsin kolm murulaugu taime poest, plastikust aukudega potis. Loodan nad kasvama panna, et kodus oleks hea supirohelist ligata. Istutan nad savipotti umber, sest plastikpotis olid nende juured kuivanud ja tunginud lbi mbrise aukude.
12. mrts.
Ikka viksed. Taimed pole veel lehti sirgu ajanud, kiduvad. Lisan vetist. Tundub, et nad lekastmist ei talu ka. Npsan mne lehe sgiks. Istutan nad kolmekesi kokku sgavamasse potti.
20. mrts.
Norgus. Pole julgenud neid eriti puutuda. Ikka ootan, millal murulauk lopsakamaks muutub, et ligata hapukoore salati sisse ks korralik peotis rohelist.
27. mrts.
Hinnang hellitatud! Likan taimed kuni srmepikkuseks nudipeaks tagasi. Aga sellega on juba kuu aega linud, et oodata nende kohanemist keskkttekorteriga. Targem oleks olnud vist panna taim ise seemnest kasvama, nagu asjatundjad soovitavad. Tundub, et poest ostetud taimed on kasvuhoones niivrd teise reiimiga harjunud, et keskkttega kodus kohanemine vtab vga palju aega. Kuu ajaga ei tulnud midagi vlja.



Urmas Kokassaar
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet