2/2007



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

loodus kodus
Tuaretus vib koera elu raskemaks muuta

Afganistani hurt, alaska malamuut, austraalia lambakoer. Bernhardiin, bokser, bullterjer. Cairni terjer, chihuahua, tshau-tshau. Ja nnda edasi ning nnda edasi. Tnapeva koeratugude mitmekesisus tuleneb juba kodukoera plvnemisloost. Arvatavasti on koera eellased kodustatud erinevais paigus mitmetest ulukkoerlastest

Hunt, shaakal, dingo kik nad annavad koeraga paljunemisvimelisi jrglasi. Seega on tugude paljusus alguse saanud juba plvnemisest, kuid lisanduvad tnapevased teadmised aretusest ja muidugi ka inimese kapriisid. Soov oma koeraga erineda, esile tusta, silma paista, see on nii inimlik, aga kas ka mistlik?

Koeranituselt loomakliiniku ooteruumi
Loomaarstippe aluseks on loomaanatoomia. Anatoomid on na imelikud, vivad kll nakatuda koertenituste rmsast elevusest ning vaimustuda iselaadsetest tugudest, kuid pilk puurib sgava - male. Silme ette kerkivad murelikud loomaomanikud kliiniku ooteruumis, sest mitmetel koeratugudel on aretust kaasa toonud anatoomilisi muutusi, mis vivad tuua loomale kannatusi, omanikule muret ja kllalt suuri kulutusi.

Rohkem nuusid, rohkem tunned
Vaatleme koera pead, mille kukalt nii sagedasti kratsime.
Kolju ehk pealuu. Harmooniliselt arenenud koerakolju on piklik, no- ja ajukolju on pikkuselt vrdsed. Normaalne on krhambumus, see thendab: alumiste likehammaste likeservad ttavad kui krid vastu lemiste hammaste keelepinda ning alumised kihvad lukustuvad lemiste kihvade ja likehammaste vahele. Sellise hambumise puhul pole saakloomal psu.
ige kiskja koon on pikk, see aitab ninakarbikute limaskestal hingehku soojendada.
lemine ninakik lpeb haistmispiirkonnaga, mis ulatub ka otsmikuurkesse, kokku ligi sada seitsekmmend ruutsentimeetrit lhnatundlikku limaskesta, kuhu hk juhitakse korduva lhikese sissehingamise ehk nuuskimisega.
lemiste likehammaste taga algab kanal, mis viib nina phjas asetsevasse meeleelundisse, mis on oluline vastassugupoole lhnade ratundmisel.
Kui isane koer tunneb indleva emase lhna, muutub nuuskimine eriti gedaks: ninasrmed laienevad, paljastatakse hambad ja igemed. Siit saab alguse niisugune erutus, et vib ununeda koertekoolis treenitud kuulekus ja ustavus peremehele, sest rgne kutse on vimsam.

Koer norskab armsalt?
Niteks buldogi ja bokseri kolju noluud on aga niivrd taandarenenud, et alumised likehambad ja kihvad ulatuvad kaugele ette. lalua- ja ninaluude kohal on buldogi kolju jooniste juures paljudes anatoomiapikutes this STOPP, hoiatamaks, et enam lhemaks koljut aretada ei saa, aju tuleb vastu.
Buldogite ja bokserite hingamist saadab nina lhidusest tingitud norskamine ning viksemagi erutusega kaasneb halvast hambumisest tingitud sljevool. Kummalisel kombel ollakse looma le sel puhul heldinult uhke ta norskab nii armsalt. Kui inimene ise norskab, otsib ta aga abi ninatilkadest vi unespetsialistilt. Miks on buldogikutsikad kallid? Buldogikutsikad on kallid, sest kolju on aretatud nii laiaks, et emasloom ei saa sellise suurepealise loote snnitamisega ise hakkama, pojad snnivad keisrilike abil.
Anatoomilise nnetuse niteks on ka taksikoer.
Urukoera kere peab olema painduv kui siug. Seetttu on aretuses looma selgroog llidevaheliste ketaste arvel pikaks venitatud. See muudab urukoera kere painduvaks.
Probleemiks on aga ketta sees paiknevad pulpoostuumad, mis vivad kettast vlja sopistudes tungida selgrookanalisse, halvata seljaaju vi nrvide pitsumisega looma tagakeha. Kujuneb niinimetatud taksi haigus. Pstab vaid kiire operatsioon ohtlik loomale, kulukas omanikule.

Suure koera suur probleem
Kui vtan endale koera, peab see olema ikka suurt kasvu, tlevad paljud koertest unistajad. Suurekasvuliste koerte suureks probleemiks on aga vimalik liigeste dsplaasia, mis haarab peamiselt puusa- ja knarliigeseid.
Tegemist on juba priliku haigusega, mida vib vale kasvatusega svendada. Omanik arvab, et kutsikat tuleb kvasti toita, siis pole ta tiskasvanuna nii ablas. Sellisest toitmisest vib sveneda kaasasndinud liigesehaigus, kus liiges ei jua arengus kiiresti kasvavale kerele jrele.
Kutsikas ei taha enam mngida ja joosta, rkimata treppidest ronimisest. Kui nd veel looma sundida, on areneva liigesepletiku tagajrjel liigesekahjustused paratamatud.
Selles suhtes tuleb ettevaatlik olla bernhardiini, mastifi , rotveileri, retriiveri, aga ka saksa lambakoera soetamisel.
nneks tuhingud nuavad paaritada olevatelt tukoerte omanikelt vastavaid uuringuid, et pidurdada dsplaasia levikut.

Maalikooli loodusteaduste kooli pilaste arutlustest teemal Mille jrgi valin lemmiklooma
Ma vin ju arutleda selle le, kuidas ja millise koera ma endale vtan, kuna lpuks on arvatavasti ikka nii, et loom leiab minu ja vtab minu endale, mitte vastupidi. Sel hetkel ei huvita mind enam sugugi tema tug ega kasv, vaid et tal oleks edaspidine elu vimalikult hea.
Anna Liisa Sikk
Tartu Kivilinna gmnaasium

Isiklikult mina endale lemmiklooma ei soetaks, sest koolitegevus hlmab enamiku minu ajast. Samuti ei ole ma kodus muul ajal, kui vaid ndalavahetustel. Seetttu ei ole mul erilist kohta, kus lemmiklooma hoida. Nagu paljudel omaealistel, ei ole mul veel oma sissetulekut, nii ei ole mul lemmiku pidamiseks ka rahalisi ressursse. Peale selle kige haigestus vanadusse ka mu hiljutine lemmikloom rott ning mul ei ole tahtmist tema kohta millegagi asendada.
nneks on meil peres varjupaigast vetud koer ja kaks kassi, kes suudavad suurepraselt rahuldada minu loomadega tegelemise vajaduse, kuid tulevikus hangin endale kindlasti oma lemmiku, arvatavasti varjupaigast.
Ly Prnaste
Tartu Miina Hrma gmnaasium

Minu lemmikloomad on madagaskari prussakad, aga kodukohas on mul veel palju-palju loomi. Igaks neist on omamoodi armas ja eriline. Lehmad, lambad, kuked, kanad kik nad on omamoodi lemmikud. Tulevikus, kui saan oma maja ja talu, tahan ma kindlasti hobuseid. See on alati mu unistus olnud.
hte tean kindlasti, et kskik, mis loom ja mis seisus, hoolitseda ja armastada tuleb neid ikkagi. Tnavale ei viskaks ma neist kedagi ja prussakaid ra sma ka ei hakka.
Kaija Kiv
Tartu Tamme gmnaasium

Oma kassi vtsin turult. Ainult kaks kassipoega oli ra anda: ks oli vike, armas, rahulik kiisu ja teine nugus metsikult le kogu turu. Tal olid suured krvad nagu jnesel ja lipikk saba, ise oli khn ja ei meenutanud eriti kassi.
Mul vedas, vtsin tiesti mtlemata lemmiklooma, kuid olen ise vga rahul ja kass lb ka nnelikult diivanil nurru. Nd on ta sna paks ja tiesti kassi moodi.
Maret Kruus
Tartu Miina Hrma gmnaasium

Mina lhtusin koera vtmisel sellest, et teistel loomadel oleks samuti hea. Minu kodu on maal metsa res. Kui oleksin vtnud suure koera, siis oleks kitsedel elu mruks linud. Koer oleks pidanud kogu aeg ketis olema. Kige sobilikum tundus olevat vtta taks. Taks ei suuda kitsi kinni pda ega neile viga teha.
Rauno Tiivoja
Tartu Kivilinna gmnaasium

Inimene peab looma vtmisel arvestama tu ja liigi iseloomu. Inimene peab oma tulevase peremehe lemmikloomaga kokku sobima.
Kui see kik lbi melda ja selle jrgi tegutseda, saab endale truu ja hea sbra vga pikaks ajaks.
Mari Tagel
Tartu Kivilinna gmnaasium



Eha Jrv, EM veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet