2/2007



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Matsalu
Kasari jgi ja tatari mts

Varem tunti Kasari nime all ainult je alamjooksu viimast paarikmmend kilomeetrit, kuid 1980. aastal moodustati mitme ametkonna vaheline komisjon, kes andis jgedele lhtest suudmeni he nime. Inimese ksi on Kasarit suuresti kujundanud, suurem osa tema vetest voolab tehissngides.

Lnemaad poolitab Matsalu laht. Suur osa maakonnast on nagu lame liud, mille lnepoolne serv on murdunud. Sellelt liualt kogub oma veed Kasari jgi, mis on nii veerohkuselt kui ka valgalalt neljas jgi Eestis. Nendest jgedest, mille valgala jb tervikuna Eesti riiki, on Kasari aga esimene. Kasari suuremad lisajed on vasakult Vigala (ka Konovere) ning sellesse suubuvad Velise (Prdu), Enge (nge) ja Nurtu ning paremalt Liivi jgi.

Lnemaa jed voolavad laugete nlvadega mold- vi lammorgudes, je sng on jrskude savikallastega. Neilt vib heal juhul lugeda viirsavide kihte, mille jrgi mned inimesed ajaarvamist hindavad. Nimelt loetakse Balti jpaisjrve pinna alanemisest alates maa sndi, siis kui tekkis hendus maailmamerega. Krg-Eesti sai aga j- ja veevabaks mni tuhat aastat varem.

Enamik Kasari jestiku vetest voolab tehissngides
Kasari jgikonna lang on vike, maapind savine ja ka paas on mergli kihtidega, seetttu ei saanud sademete vesi ei ra voolata ega maasse imbuda. Nii soostusid jgede vahelised veelahkmealad. Pllumaad koos kladega asusid aga jgede res, kuna vee ravool oli seal parem. Kahekmnendal sajandil on hoolega maad kuivendatud. Kasari je piirkonna savikas pinnakate asub paesel alusphjal, mille paljandumisel moodustusid krestikud. Ndseks on enamus kohti svendatud maa kuivendamise eesmrgil, je uus sng on lhatud paesse. Vetevrk on kraavide arvel tihenenud ja suur osa ojadest aetud peakraavideks. Luule Veering kirjutab 1983. aasta Eesti Looduses nr 3, et 1975. aastal oli 78 protsenti vooluvetest Kasari jestikus tehissngides. Enim muudetud oli Liivi jgi, looduslikumana oli silinud Nurtu.

Luhaheinamaad vaesestusid
Koos Emajega on Kasaril kige paremini vlja kujunenud delta. Voolates lbi savise pinnase ti jgi palju setteid kaasa, mis suurvee ajal luhale settisid ja je suuet ummistasid ning phjustasid je hargnemise. Suurte maaparandustdega alustatigi suudmest. Aastatel 19261938 svendati je suuet ja alamjooksu kuni Vigala je suudmeni. Phjapoolne harujgi Rude aeti kanalisse, svendati ka Kasari peaje suuet. Veetase jes alanes, Vigala silla juures ligi 2 meetrit, mis omakorda ti kaasa maalihkeid ja ka hoonete purunemisi, kuid tegi vimalikuks maaparanduse lesvoolu jvatel aladel. Svenduse tulemusel lakkasid suured leujutused luhal ning vhenes ka luhaheinamaade saagikus, sest need kuivasid varem ja igaaastased setted ei vetanud neid enam. Samas ei oleks endisi luhaheinamaid raskete masinatega, mis mdunud sajandi teisel poolel kasutusele veti, ka kuigi hlpsasti niita saanud.

Kus asus muistne sadam?
Kasari jgi on titnud setetega Matsalu lahe idasoppi, seetttu vib praegu ainult oletada, kus tulid rootslased ja ka saarlased 1220. aastal oma laevadega maale ning asus muistne sadam. Prast suudme svendamist on setted, mis varem oleksid kantud luhale, saanud liikuda kaugemale lahte. See, koos eutrofeerumisest tingitud roostiku vohamisega, on kiirendanud mdunud sajandi lpus lahe idaosa kinnikasvamist. Vrreldes vanade kaartidega, on lisaks Rannamisa jele ka lunapoolsed Tuudi (Suitsu) ja Penijgi muutunud Kasari lisajgedeks.
Kasari jgi on olnud suurvete ja tulvade ajal ka oluline liiklustakistus. Varem katkes liiklus leujutuse ajal le je isegi mitmeks ndalaks. Je svendamine on kll leujutusi vhendanud, nii et delta keskmisse harusse, Arujkke ainult krge veeseisu korral vett jatkub. Eestimaa kubermanguvalitsus vttis siiski varem liiklusolude parandamise ette. 19031904 ehitati he Belgia ettevtte Venemaa fi liaali poolt Kasarile 308 meetri pikkune 13 sildega raudbetoonsild, mis oli valmimise ajal sellest materjalist ehitatuna pikim Euroopas. Praegu kasutatav, 1990. aastal valminud sild on vanast mnisada meetrit allavoolu. Kunagine parve koht oli omakorda vanast sillast lesvoolu. Vana sild on pimedal ajal uhkelt valgustatud.
Millal kanti Kasari kaartidele? Tnu Raidi Tabulae Livoniae kaarte vaadates vib oletada, et 1539. aasta Sickeli Carta Mariaele mrgitud jgi on Kasari, sest asub Leal (Lihula) nimelise koha lhedal. Mitmel vanal kaardil on ratuntav ka Liivi jgi, voolates mda Koluverest (sks Lode).
Mis seos on aga Kasari jel tatari mtsiga? Jgi on saanud nime Kasari misa jrgi. Mis oli varem Saare-Lne piiskopi veski. Rootsi kuningas lnistas selle aga Csar Baranoffi le. Mis ja jgi said seejrel Kasari nime (sks Kasargen). Baranoff oli Moskva vrsti teeninud tatarlasest vepealik, kes aga tuli sja ajal Jaanilinnas oma ratsameestega le rootslaste poole. Nii sai alguse ks Balti aadli suguvsadest, nende vapil on jr (vene baran), vibu ja tatarlase mts.



Vootele Hansen
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet