2/2007



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Matsalu
Linnumees Kumari Matsalu smbol

Kui sidate jalgratastega esimesel retkepeval Keemu linnutorni juurde, siis uurige, kas sealt lalt on hte laidu nha. Puise ninast kuus kilomeetrit lnde. Kllap ta ei paista, muud maatkid jvad ette viksele Kumari laiule, mis on tis linde. See on suleliste paradiis. Aga hele inimesele meeldis koht vga ja meeldis niivrd, et ta vttis endale sama nime. Erik-Mathias Sitsist sai Eerik-Madis Kumari. Laiu auks.

Hea kll, vib-olla vttis ta Kumari nime ainult selleprast, et klab hsti. Samas, mis Sitsilgi viga, olgem ausad siutsuv sits sobib tegelikult eestlase perekonnanimeks sama hsti kui Kumari. Seetttu arvan, et kui 1930-ndatel eestindati nimesid, siis linnuteadlane Kumari mratles end veel selgemalt. Ta tahtis end matsalustada, mitte ainult eestindada.

Ja miks ka mitte?
Esiteks, ta on siit prit. Teiseks, Kumari oli alles algaja linnu-uurija, aga juba veendunud selles, et Matsalu on vgavga eriline koht. Supervaatemngud 10 000-pealise luigeparve maandumisega lahele, tiivad vihisemas lbi hu ja vesi maandumisradadest vahune, toimusid kevadel ja sgisel just siin, Matsalus. Kohalik poiss pidi sageli luha serval seisma jdes ksivail silmil jrele vaatama mnele tundmatule linnule, kellest keegi lhemat jutustada ei teadnud nagu Kumari ennast meenutab. Siit loogiline samm hakata linnu-uurijaks, et saada vastused poisina painanud ksimustele , tundub tiesti ilmselge valik olevat. Liiatigi veel, kui poisi vanaisa ja isa olid samuti suured linnuhuvilised.
Lummav rahvusvaheline Matsalu lennuvli, lbirnde ajal kasutamiseks sadadele tuhandetele lindudele, elavneb igal kevadel meie pea kohal. Tnavugi.
Pange thele, mida teie krvalestad teisel retkehommikul Misakla laagris kinni pavad. Prksumist, kaagutamist, siitsitamist, kluugutamist igivana linnukeelt on hk tis. See oli Kumari maailm. Ta kirjutas muide neid prkse edukalt les, sest tema metsasarvepingud polnud thja jooksnud.
Mitte kusagil mujal ei ninud Kumari midagi sellist, kui oma lapseplve Kasari luhtadel. Tal nnestus poisina neid maastikke kogeda rgsena. Kui tolleaegne Eesti valitsus hakkas svendama Kasari jge kuivendamise eesmrgil, vaesestus hetkega linnuelu luhaheinamaadel. Kumari ngi ja mistis, et kohalikku rikkust on vaja kaitsta, talle sai kinnismtteks idee luua Matsallu linnukaitseala. Kirjalik ettepanek kaitseala loomiseks 1936. aastal aga ebannestus, kuna he phjusena tekitas see jahimeeste vastuseisu ja plguse selle linnu-uurijast nolgi suhtes (Kumari oli siis vaid 24-aastane) ning ettepanek vaikiti maha. Jahimehed hindasid linde teistel eesmrkidel.
Kumari (siis veel Sits) ei andnud alla.

ks keerukamaid asju elus on muuta inimeste mtlemist
Kumari tegeles sellega rohkem kui kakskmmend aastat, kirjutades ja selgitades, miks oleks Matsalus vaja linde kaitsta. Et siin toituvad ja puhkavad lbirndel linnud, et siin on lihead pesitsustingimused paljudele. Alles kahekmne aasta prast, 7. juunil 1957 saabus kauaoodatud sndmus loodi Matsalu looduskaitseala.
Oeh! Praegu kuuleme pressist aegajalt, et taas antakse mnele looduskaitsjale Eerik Kumari preemia. Tsine asi, rahad, au ja kuulsus. Kllap tegigi Kumari uskumatult palju td, mis ti kaasa sellise kuulsuse ja au, mida on nd vimalik prandada preemiana.
Aga kujutlege parem, kuidas Kumari ngi Matsalus pelikani, maikuus 1953. aastal. Suure nokaga vras lind oli maandunud lahele. Tenoliselt ti see Kumarile naeru suule. Suures teaduses on ootamatusi. Mngu ja rmu. Vahva on mtiskleda, kuidas pelikan siia sattus. Ja leida vastus.
Kas Kumari ise ka kunagi linnu kombel lennata on tahtnud? hel korral, usun, kindlasti. Siis, kui ta juba eaka mehena Schleswigis oli uurimas veelinde. Lahe mna ajal, kui kki tuli tusulaine. Vesi kerkis kiiresti, kummikuteni, puusadeni. Bundeswehri helikopter pstis nneks Kumari.
Vitlus Matsalu prast lppes ka nnelikult. Kaitseala loodi ja on kenasti alles siiani. Paljud Kumari linnu-uurijatest pilased on aidanud selle jrele valvata, et Matsalu liigirikkus siliks.
Et me kik saaksime vaadata, kuulata ja mista.
Kasutatud kirjandus: Lemming Rootsme, Vilju Lilleleht. Eerik Kumari. Elu tis td ja rmu, Tallinn, 1996.



Helen Arusoo
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet