2/2007



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Matsalu
Kuidas elad, Matsalu? Retke vaatamisvrsuste kirjeldus

Lnemaa kaardi keskel on otsekui hiiglaslik poikvel suu Matsalu laht, mis nitab lalt krgelt vaatajale Saastna poolsaarega keelt. Suu on hea siis on kindel, et selle kandiga ikka jutule saab. Nii vimegi kik koos minna ja ksida: Kuidas elad, Matsalu?
Ehkki Matsalu lahe sgavus on vike suudme lhedal 3,5 meetrit, idaosas napilt meeter vi isegi vhem on laht ruumalalt muljetavaldavalt suur, ligates maakonna peaaegu pooleks. Pikkust on tal 16 ja laiust kuni 6 kilomeetrit. Lahe pindala hlmab 67 km2. Kultuuriruumi ja mjusfrina on aga Matsalu suuremgi, haugates tkke ka naabermaakonnast. Ja igupoolest see meid huvitabki: Matsalu sensu latiore, kuidas elad? Siin on Lihula linn ja terve rida klasid, asulaid ja muid inimese tegevusjlgi, mis on prit juba muinasaegadest.

Vaatamisvrsustest ja huvitamatest kohtadest, mis jvad rattretke marsruudi rde, saate lugeda tpsemalt ajakirja Loodusesber aprillikuu numbrist.

Lihula Eesti endisaegne pealinn
Lihula linnus oli Muinas-Eesti ks thtsamaid kantse. 1211. aastal phitses Riia peapiiskop Albert Dnamnde kloostri abti Th eoderichi algul Lihula, hiljem ka Eestimaa piiskopiks ning mras Lihula (Leale) Eestimaa piiskopkonna keskuseks. Seega sai Lihulast mneks ajaks Eestimaa pealinn! Kummaline on see, et tollal polnud sakslased Eestit veel vallutanud. 1220. aastal saabus Lnemaale Rootsi vgi eesotsas kuningas Johan I Sverkerssoniga ja vttis Lihula linnuse enda valdusse. Kuninga tagasiprdumise jrel ji Lihulasse umbes 500-meheline garnison hertsog Karli ja Linkpingi piiskop Karli juhtimisel. Seda peetakse esimeseks klassikaliseks ristiretkeks Lnemaale.
1238.1242. aastal rajas Saare-Lne piiskop muinaslinnuse asemele kivilinnuse. Liivi sjas sai linnus tugevalt kannatada ning kaotas oma kaitsevime. Ordu ja piiskopi konfl iktide tagajrjel hvis Lihula alev 1298. aastal, kuid ehitati uuesti les ning oli 15.16. sajandil suur asula. Lihula itseaeg jbki Liivi sja eelsesse aega. 17831796 oli Lihulas pastoriks Joachim Gottlieb Schwabe, kes kuulus estofi ilsete kirjameeste hulka. Lihula-perioodist on teada tema luuletused Laul ja Lapse uinutamise laul. 1786. aastal asutati Lihula vallakool.
1797 tunnistati alevi igused minetanud asula Lihula misa omandiks. Uuesti arenes Lihula Luna-Lnemaa keskuseks 19. sajandi teisel poolel. Linna staatuse sai Lihula 1993. aastal.
Arheoloog Mati Mandel on Lihulat nimetanud meie Pompejiks, kuna enamus Lihula keeruka ja kireva ajaloo jlgedest asub hilisemate ehitiste ja maapinna all peidus.

Kirblas on vikseim kivikirik
Kirbla Pha Nikolause kirik on vikseim kivikirik Eestis (pikkus 28,9 m, laius 11 m).
Kirbla mele on pstitatud mlestuskivi Eerik Kumarile (19121984), Kirblast prit Eesti tuntuimale ornitoloogile. Kivi juurest avaneb vaade suurele osale Kasari luhast.

Kasari jgi Matsalu arter
Kasari jgi on Matsalu Rahvusparki lbivaks arteriks. Ujutavad ju selle je veed regulaarselt le mrkimisvrse osa, ligi veerandi rahvuspargi maismaast ehk umbkaudu 40 ruutkilomeetrit luhtasid. Samuti toidab jgi Matsalu lahte. Mtmistulemused nitavad, et Matsalu lahe vesi vahetub aasta jooksul 7 kuni 12 korda, olenevalt aasta veerohkusest. Kuna praktiliselt kik, mida jgi endaga kaasa toob, jb kas luhtadele (peamiselt lahustumata jmedam setteline materjal) vi lahte (peenemad setted ning vees lahustunud ained), siis on eluliselt thtis, et vesi oleks vimalikult puhas. Vastasel korral kujutab kogu kaitseala endast paradoksaalset ning fataalset lksu kmnetele tuhandetele olenditele, kes kasutavad mrgi alasid toitumiseks vi pesitsemiseks.
Kuigi olukord on praeguseks tublisti paranenud, pole see varasematel aastatel kaugeltki mitte roosiline olnud. Je valgalas on olnud ja on praegugi hulgaliselt pllumajanduslikke piirkondi ning mningad tstusettevtted, mistttu alamjooksul ning suudme mbruses on toimunud mrkimisvrne toitainete akumulatsioon. Silmaga nhtavaks tulemuseks on mitmekmne ruutkilomeetri vrra laienenud siselahe roostik ning vohav veesisene taimestik.

Kasari uus ja vana sild
Kasari vana sild valmis 1904. aastal. 308,15 meetri pikkune ehitis oli tollal pikim raudbetoonsild Euroopas. Projekteerija ja ehitaja oli raudbetoonehituse he teerajaja F. Hennebique`i Belgia fi rma Venemaa fi liaal Monicour ja Egger. Sild on ndseks renoveeritud ja vaid jalakijatele kasutatav, kuna tegu on arhitektuurimlestisega. Mdasitjatele on kindlasti silma jnud efektne valgustus, mis muudab silla pimedal ajal vga dekoratiivseks.
Sillal kivad aeg-ajalt mbruskonna noorpaarid, kes toimetavad seal prast ametlikku registreerimist mitmesuguseid elunne kindlustavaid rituaale. Teada on, et peigmehed vtavad seal oma poissmeheplve, aga vib-olla ka elu viimase suutie krakat, seejrel uputavad pruudid oma neiuplvenime pudelisse, korgivad selle kinni ja heidavad krge kaarega alla Kasari jkke.
Kasari uus sild valmis 1990. aastal vanast sillast mnisada meetrit allavoolu.
Sildade mbruses on Kasari jgi kiirevooluline ja krestikuline, kus on ka mitmete kalade kudepaigad. koloogiliste tingimuste ja kalastiku koosseisu phjal kuulub Kasari je keskjooks srje-haugi ning alamjooks srje-haugi-tursa je tpi. Jgi on kalanduslikult vga thtis ka siirdekalade, eriti vimma, poolsiirdekalade ja paljude rannikumeres toituvate mageveeasukate sigimispaiga ja rndeteena. Tuntuim nhtus nii sildade mbruses kui ka Kloostri kandis on kevadine srje kudemine, mis meelitab kokku sadu kalahuvilisi tervest Eestist ja vahel kaugemaltki. Samavrd hinnatud on kudeaeg ka mitmete lindude hulgas, kellest tavalisemad lapulised on kajakad ja varesed. Sildade alused on mitmesugustele lindudele sobivaks pesitsus- ja toitumispaigaks. Lisaks arvukatele psukestele on seal niteks kohatud vrbkakku.

Kloostri tornist vaade luhale
Kloostri mis (Klosterhof, Lewenbergh) oli Lihulas asunud tsistertslaste nunnakloostri peamine majandusmis, mis asutati juba 13. sajandil. Huvitavad on misa algusajal rajatud kalatiigid, kus allikavett on kasutatud astmete viisi.
Kloostri linnuvaatlustornist saab hea levaate Kasari luhast. Nii kevad- kui sgisrnde ajal on kige atraktiivsemaks haneliste ja sookurgede rnne ning peatumine. Krgveeseisu ajal ulatub madal veepeegel kaugele luhale psastike vahele. Vib hlpsasti ette kujutada, kuidas pikese kes soojenevas madalas vees hakkab rikese leujutuse ajal vohama selgrootute ja vetikate mass, mis helt poolt moodustab lindudele rikkaliku toidubaasi, teiselt poolt seob endaga jesetted ja viib kergesti omastataval kujul pinnasesse, olles sel kombel luhaniitude legendaarse saagikuse aluseks.
Nd viib tee lbi Kloostri metsa, mis on endine puisniit. Mets on liigirikas, vikestel lagendikel vib leida rohkesti kpalisi. Eriti ilus on aeg, mil itsevad koos krbesis ning soo-neiuvaip.

Penijel asub rahvuspargi keskus
Penije mis (Pennijggi) on rajatud 17. sajandil. Penije misa peahoone on esmalt (18. sajandil) olnud hekorruseline kivist ehitis. 19. sajandi esimesel poolel ehitati mis mber ning muudeti teise puidust korruse lisamisega ja fassaadi keskossa nelja sambaga kahe korruse krguse portikuse pstitamisega klassitsistlikuks. 19351955 tegutses misas pllumajanduskool, hiljem on misas olnud korterid. 2000. aastal renoveeriti mis ja ehitati mber rahvuspargi keskuseks.

Kirikukla ja kred
Kirikuklas neb Viita ja Allika puisniitu, mis mlemad on vga liigirikkad (56 liiki ruutmeetrile), samuti Viita loopealset. Kla all on Saare soon ja Saare mgi, mille mbrus on rmiselt rikkaliku kahepaiksete faunaga ning mis on ka krede taasasustamise projektala. Rohustut aitavad madalana hoida lihaveised, teiste hulgas ka atraktiivsed shoti mgiveised. Kirikuklas on mitmeid arhitektuurimlestisi (rehielamute kompleksid). Suitsu je res on ridamisi vanad rookatustega paadi- ja vrguonnid, millest osa on renoveeritud. Suitsu silla juurest saavad alguse paadiekskursioonid Suitsu ja Kasari kanalitele ning jesuudme mbruse roostike vahele.

Lne-Eesti tpmaastikud
Liikudes piki Suitsu jge lesvoolu, saab sellest varsti Tuudi jgi. Paiguti on lemjooksul kaldad parasjagu nii krged, et paljandub pisut liiva, kuhu mahuvad pesa ehitama kaldapsuke ja jlind. Petaaluse klas on muistne ohvriallikas ja Hiielageda ohverdamiskoht.
Tee kulgeb lbi pilkupdvalt eheda Lne-Eesti maastiku. Paremat ktt on viiludeks jagatud karjamaalapid kivide, kiviaedade ning eri suuruse ja kujuga kadakatega. Vasakul on samuti karjamaa, mis paiguti ulatub otsaga sarapuude vahele. Seal on nha, kuidas loomad on psad alt lagedaks snud.

Salmi rannaniit Euroopa suurimaid
Meelva teeristis vib juba Matsalu lahte nha. Lputu lai lagendik enne vett on Salmi rannaniit, mis on ks suuremaid terviklikke rannaniidumassiive terves Euroopas lageda ala pindala on umbes 350 hektarit. Salmi rannaniit on hanedele, lagledele, sookurgedele ja kurvitsalistele suureprane peatumis-, toitumis- vi pesitsuspaik. Madal ja mrg niit ning ulatuslik madal rannikumeri on paljudele lindudele ohutuse garantiiks. Rvloomadel on vimatu salaja ligi hiilida. Siin on vimalik niteks ka auto- vi bussiaknast linde vaadelda, sest linnud autot eriti ei karda ja lagedal neb kaugele.

Matsalu ja Bornhhe
Matsalu misa on esmakordselt mainitud 1565. aastal. Siin ttas 1880. aastatel kodupetajana kirjanik Eduard Bornhhe (Brunberg). Kuueteistaastane paruness Agnes Hoyningen-Huene suhtus nooresse petajasse erilise poolehoiuga. Koos tehti pikki saanisite, kidi ratsutamas ja Matsalu lahel uisutamas. Pliste aadlike konservatiivses hkkonnas tundis vabameelsete vaadetega kodupetaja end ldiselt siiski ksildasena. Misnikku ennast on ta hes kirjas jrgmiselt iseloomustanud: Parun on kll rigelt konservatiivse iseloomuga, arvestab aga ka teiste inimeste arvamust, niikaua kui see paljalt arvamuseks jb. Ta peab mind tielikuks materialistiks ja nihilistiks, mis teda aga ei takista mind kige viisakamalt kohtlemast. Bornhhe lahkus Matsalust 1884. aastal, tema loomingusse on Lnemaa-aastad vhe otseseid jlgi jtnud. Vahest on heks kaugeks vastukajaks Matsalu-ajast siiski Bornhhe Vrst Gabrieli (1893) naispeategelase Agnese nimi?

Keemu siht mberasustajatele
1920. aastate lpul algatas president Pts regionaalse sotsiaalse abiprogrammi, mille kigus asustati vhekindlustatud lasterikkaid peresid riigi vahendite ja soodsate laenude toel vabadele riigimaadele vheviljakatesse piirkondadesse. ks neist kohtadest oli Keemu kla, kuhu pidi tulema 17 talu. 1930. aastal kolisidki inimesed sja ehitatud talumajadesse sisse. Keemu mberasustatud olid prit Peipsi rest. Osa peredest on tnapevani Keemus alles, kuid mned majadest on mdud jrgmise laine uusasukatele linnainimestele ja vlismaalastele.
Tee lpeb sadamaga. Viimastel aastakmnetel on rahvuspargi veealadele tle sidetud siitkaudu.

Salevere korallid ja linnus
Salevere Salumgi (40 ha) on mandrij ja Lnemere kujundatud pinnavorm. Krgendiku merepoolse serva moodustab jrsk paesein, mis koosneb biohermsest lubjakivist. Bioherm on lubjakivi tp, mis on moodustunud omaaegsete korallrahude kivistunud jnustest. Korallid kasvasid siinsetel aladel siluriaegses soojas meres ligikaudu 400 miljonit aastat tagasi. Bioherme on kerge ra tunda erinevalt tavalisest paekivist pole bioherm kihiline, vaid tema pealispind on konarlik ja urbne.
Salevere Salumge katab omanoline tamme-prna-sarapuu loomets. Varasematel aegadel on pangapealne ala olnud hredam ning seda on kasutatud puisniiduilmelise karjamaana. Salevere Salume jalamil kasvab liigirohke salumets. Salumetsaks nimetatakse viljakal ja niiskel pinnasel kasvavat metsa, kus valitsevad laialehised puud, nagu saar, prn, jalakas ja vaher. Mitmed rohurinde taimed, nagu lokannus, kopsurohi, mitmeieline kuutverohi, maikelluke, ussilakk, psikseljarohi, salu-ththein, mets-nianges, lhnav madar, koldnges, imekannike, siumari ning paljud teised on iseloomulikud ksnes salumetsadele.
2001. aastal nnestus Mati Mandelil leida Saleverest seni teadmata linnus. Linnus on ehitatud Salevere Salume phjakalda rde, nii et phja poolt kaitseb teda enam kui 10 m krgune pstloodis langev paepank ise. Linnuse ja selle lhikonna uurimine nitas, et kogu mgi on kunagi olnud pld. Kikjal, sealhulgas linnuse uel, leidub vanu, tugevasti kamardunud pllukivihunnikuid ja -peenraid.

Kukel filmiti Viimset reliikviat
Siin mbruskonnas kohalike inimeste ja kaugemalt tulnute ks armastatumaid puhkealasid. Phjuseks on eelkige maaliline rannik, mis moodustab kohati madala rannaastangu. Tegemist pole enam puhtal kujul paese astanguga, rohkem on siin savimergleid. lal on kadakane loopealne, kus vib leida privaatseid pevituskohti; all ilus, paiguti liivane, paiguti kivine suplusrand.
Kuke mbrust tuntakse ka kui paljude Tallinnfi lmi kultusfi lmide vttepaika. Siin on fi lmitud Eesti kigi aegade parimat mngufi lmi Viimne reliikvia (1969, Pirita klooster oli ehitatud Kukeranda), Pulmapilt (1980), Reigi petaja (1977), Valge laev (1970), Keskpevane praam (1968), he kla mehed (1962).

Esivere tuulikud ei sega
Esivere tuulikute juurde ei ole raske sita need paistavad kaugele. Tegemist on jrjekorras teise Hanila valda pstitatud tuulepargiga, kus hetkel krgub neli E70 tpi tuulegeneraatorit (he tuuliku vimsus on 2 megavatti, krgus 85 m). Pargi koguvimsus 8 megavatti katab 3000 inimese energiavajaduse. Esivere tuulepark maksis 138 miljonit krooni ja valmis nelja riigi koosts. Vaatamata sellele, et Virtsu mbruses tuulikute hirivat mju eluolule, vib tuuliku jalamil vaikset tuhinat kuulates ainult imestada, et nii suur agregaat siiski nii tasast hlt teeb. Seni pole ei Virtsus ega Esiveres erilisi probleeme lindude ega nahkhiirtega mrgata olnud. Tuulikud jvad parasjagu krvale peamistest veelindude liikumisteedest, ja loodetavasti nii ka jb.
Tuulikud asuvad Kasekla-Esivere loopealsel, mille metsalagendikel on siinse kandi loopealsete kige liigirikkamad etalonalad. Lage osa on kunstlikult nnda hoitud siin asus sjave tagavaralennuvli. nneks ei juhtu loopealsega midagi hullu, kui aeg-ajalt buldooser seda pealtpoolt koorib ige alvari mullakiht ongi ju imehuke ning ka prast koorimist on alvar end pinnases oleva seemnepanga ja risoomide varal kiiresti taastanud. Praegu kipuvad noored mnnid jlle vimust vtma. Tenoliselt pstaks metsastumisest lambakasvatus, ent seoses vhese psiasustusega ja logistiliste probleemidega (remaa) ei olda siinkandis sellest huvitatud.

Kasekla ks vanemaid klasid
Mni kilomeeter pldude vahelt ida poole on Kasekla. Lbi kla sites juame muinasmlestiste juurde. Praegu on teada, et kalme ehitati juba I aastatuhande algul e.Kr, st nooremal pronksiajal. Selle jrgi vib arvata, et Kasekla on ks vanemaid klasid Eestis.

Kmsi kalmed
Kmsi igeusukiriku lheduses on paepealsel karjamaal nha mitut kivikalmet. Suur paarikmne tarandiga kalme asub kirikust umbes 200 meetrit lne pool.
Kmsi muististe kaevamised on heitnud palju valgust Lne-Eesti himude ajaloole ja nidanud, et siin tekkis I aastatuhande lpus e.Kr sna tihe maaviljelusest elatuv asustus. Algelise maaharimistehnikaga kurnati hukese huumusekihiga maad varsti ra, mbritsevad liigniisked ja merega piiratud alad ei vimaldanud aga sisekolonisatsiooni ja rahvastik hrenes. Alles maatusu tagajrjel lisandus sajandite jooksul uut asustusklblikku maad ning ligi tuhat aastat hiljem on mrgata asustuse uut tihenemist.

Hanila silitab vana
Hanilas tasub kindlasti klastada August Tamprgi nimelist koduloomuuseumi. Porsiku talu peremees August Tamprg Porsiku Kustas kirjutab oma klalisteraamatus: Talu triistad ja majakraam, mis olid pea igas talus, mnes kll mni asi natuke teistsugune, on meil silinud enamuses. Mu isal ja minul on see komme vanu asju mitte hvitada, nad seisku.
Muuseumis eksponeeritavate esemete hulgas on kikvimalikud talutriistad, paljude otstarvet oskaks tnapeva inimene vaid aimata.

Kurevere karjr
Paarisaja meetri kaugusel maanteest asub Kurevere karjr ja krged puistangumed. All orus kib aga kibe tegevus. Suured kallurid vuravad thjalt sisse ja killustikukoormaga vlja, Virtsu sadama suunas, kus killustik laaditakse suurte praamide peale.
Maavarasid on Hanila vallas suhteliselt palju. Kaitse alla on vetud dolomiidi, fosfori, jrvelubja, jrvemuda ja paljud muud lasundid, mille arvestus toimub riiklikus registris.

Virtsu vasallilinnus
Virtsu sites paremat ktt kutsuvad lipud meid bensiinijaama, mille taga ranna res on endise vasallilinnuse varemed. Virtsu vasallilinnus oli ks tugevamaid keskaegseid Eesti lnilinnuseid. Tulirelvadele kohandatud kahe diagonaaltorniga kastell rajati umbes 1430. aastal, aga hvis talvel 1533-1534 Saare-Lne piiskopi ja Brandenburgi markkrahvi vahelises tlis. Valmiera maapeva otsusega aastal 1536 keelati linnuse taastamine.

Puhtu ja Schiller
18. sajandi lpul laskis Vana-Virtsu misa omanik Carl Th ure von Helwig Puhtu poolsaare keskele ehitada hiina stiilis maja. Alleede ristumiskohtadele paigutati omaniku enda poolt paest raiutud skulptuurid. Praegu on tuntuim prast autori surma 1813. aastal pstitatud monument Schillerile, kelle perekonnaga von Helwigid lbi kisid. Puhtuga on seotud ka niisugused nimed, nagu Heidelbergi likooli professor Jakob von Uexkll, kelle endises suvemajas asub Puhtu Ornitoloogiajaam, ning harrastusornitoloog krahv Alexander von Keyserling, poolsaare hooldaja ja valvur enne Teist maailmasda.

Laelatu puisniit
Tagasi Virtsu poole. Taas jb risti ette noolsirge kitsas tee, mis kujutab endast endise kitsarpmelise raudtee tammi ja mida mda pseb Laelatu puisniidule, mis on tnapeval mnekmne hektari suurune taastatud poollooduslik muuseum, kus on varjul palju haruldasi taimeliike (sealhulgas le 20 kpalise) ning rekordiline liigiline mitmekesisus. Siit vib leida kohti, kus hel ruutmeetril kasvab kuni 76 soontaimeliiki, mis on Euroopa ks krgemaid nitajaid.

Polli Talu Loominguline Keskus
Polli talu perenaiseks, asutajaks ja kunstiliseks juhiks on Marika Blossfeldt. Talu filosoofi liseks eesmrgiks on pakkuda inspiratsiooni ja vljakutseid nii kehale, vaimule kui ka hingele, edendada koloogilist mtlemist nii elustiilis kui ehitustegevuses. Siin on avatud klalisstuudiod, toimuvad rahvusvahelised koostprojektid, laagrid ja etendused. Pollil on tunda maailmakultuuri hngu.

Pivarootsi tuulik
Veidi maad edasi on paremat ktt uhke valge Pivarootsi tuulik (restaureerija ja peremees seesama Peeter, kes on korda teinud ka juba nhtud Kuke tuuliku), mis kujutab endast bimis- ja puhkekeskust. Siia saabunud vivad valida mitmekesiste matka- ja retkeprogrammide hulgast endale sobiva vi lihtsalt puhata ja jalutada mbruskonnas.

Vatla maalinn
Vatla maalinn (ka Linnuse vi Karuse maalinn) asus Linnuse kla lhedal Linnuse otsamoreenseljaku loodeotsal. Maalinna ue (u 1700 m2) mbritses 23 meetri krgune vall, mille vlisklg liitus seljaku 89-meetrise nlvaga. Arvatavasti oli 11.13. sajandil maalinn muistse Karuse kihelkonna (Henriku Liivimaa kroonikas Cozzo) keskus.

Tuhu soostik
Vatla teeristist juame peagi nukogudeaegsele varulennuvljale, mis on tavateest mitu korda laiem ja 3 km pikkune. Lennuvlja lpust vasakule keerates juamegi soo peale.
Oidrema-Tuhu soostik (6270 ha) kuulub Lne-Eesti suuremate hulka. Paiknedes merest vaid 10 km kaugusel, on soostik arengulooliselt suhteliselt noor. Vaatetorni juurest algab laudtee, mis lbib umbes kilomeetri jooksul kik siin saada olevad raba arengu etapid krgsoo ehk raba, siirdesoo ja madalsoo. Enne kui laudtee taas maanteele juab, kujutab madalsoo endast midagi tsikulaadset st taimestunud kamar katab endist veekogu. Kui siin mitmekesi korraga hpata, vib nha, kuidas lained mda taimedega kaetud soopinda laiali jooksevad. Tuhu soos vib hea nne korral kohata kaljukotkast, sookurgi, tetresid vi mudatildrit.

Sookatse majutas saarlasi
Sookatse ja Soovlja kladesse asustati president Ptsi ajal mber (ehk kditati) hulk inimesi Saaremaalt, kladest, kuhu rajati baaside lepinguga sjavebaasid.
Lihula raba maastikukaitseala (7200 ha) kaitseb ht Lnemaa kige paremini silinud rabakompleksi.



Peeter Vissak
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet