2/2007



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Loodusesbrake
Suure thtsusega vike asi

Keskkonnaministeerium korraldas eelmise aasta lpul koolipilastele pakendijtmetealase artiklikonkursi. Eelmises numbris avaldasime ldvidu plvinud Tallinna Arte Gmnaasiumi 17-aastase pilase Tnis Tiiriku t, kes arvas, et sorteerimise ideed peab pidevalt reklaamima. Seekord saame teada, mida mtleb Rita Mesi, kes vitis nooremas (1215- aastased) vanuserhmas esikoha.

Suure kraga olid nad kik igeks ajaks kohale tulnud: puidu-, metalli-, klaasi-, papi-, plast- ja paberijtmed. Kogunemise eesmrgiks oli valida enda seast vrtuslikum. Kohe alguses tekkis suur snelus ja uhkeldamine, selle katkestas vistluse lbiviija keskkonnaminister Rein Randver. Ta kneles: Inimesed siin maal tekitavad aastas iga elaniku kohta umbes 425 kg olmejtmeid, millest enamuse moodustate teie pakendijtmed. Prast tarbimist saab aga teid jlle kasutada toorainena. Selleks on vlja pandud erinevad konteinerid ja avatud taarapunktid, kuhu kasutatud pakend viia, et see lbi tehaste jlle kasulikuks muuta. Kui elanikkond enne raviskamist pakendeid ka sorteeriks, oleks teid siin minu ees palju rohkem, sest sorteerimata jtmisel kaotatakse sadade tonnide viisi vrtuslikku ja taaskasutatavat materjali. Taaskasutamine muudab teid kiki vrtuslikuks, kuid kes on ikkagi kige vrtuslikum?
Alustame oma vistlusega! hdis minister. Kikjalt kostis pakendijtmete elav vistlushe. Osavtjate esindajad said snaigust, et veenda teisi selles, et just nemad vrivad seda tiitlit. E s i m e s e n a alustasid paber ja papp neil on hised vrtused. Meie taaskasutamisel sstetakse elektrienergiat, teatas papp nina psti. Prgilatesse ladestatavate jtmete hulk vheneb ja iga tonn mbertdeldud paberit ja pappi sstab 30 m3 vett, lisas ta veel. Paber, thtis ngu ees, hooples: Mis kige thtsam iga tonn mbertdeldud paberit sstab 17 puud ning 95 protsenti paberi ja papi tootmisel tekkivast huheitmetest jb ra!
Ah, see pole midagi! hdsid hest suust teras ja alumiinium. Meie oleme 100 protsenti taaskasutatavad. Taaskasutamine sstab maavarasid ja 40 protsenti tootmisel vajaminevat vett. Vheneb huheitmete hulk ja vee saastumine. Muu hulgas saab meid niteks autode tootmisel kasutada, seletasid nad koos kolisevate zhestidega.
Plastik ronis nii krgele kui sai ja snas: Plastikjtmete taaskasutamisel hoitakse kokku ressursse, eriti oluline on energia kokkuhoid. Vheneb vajadus jtmekitlusrajatiste jrel. Tnu meile vheneb ka kasvuhoonegaaside heide.
Jrg judis puidujtmete esindajani. Puidujtmed on hlpsasti taaskasutavad meist on vimalik ktmisel energiat saada. Purustatult valmistatakse multshi vi saepuru, mida kasutatakse kompostimisel vi loomade allapanuna, teatati vrikalt. Sellele jrgnes tormiline aplaus puidupooldajate seast, mille katkestas klaas.
Klaas on keskkonnasbralik meist ei satu keskkonda kahjulikke hendeid, kuulutas esindaja. Klaas on hsti mbertdeldav kui ka taaskasutatav. Vanaklaasi mbersulatamine sstab energiat ja looduslikku toorainet. Me oleme loomupraselt puhtad, selleprast eelistab rahvas meid. Klaastaarajtmetest valmistatakse uuesti klaaspudeleid ja purke. Klaaskiust saadakse riiet, optilist kaablit ja klaasvilla. Klaasi ja asfaldi segamisel saadakse aga eriliste omadustega teekate. Vrtuslikum klaasi taaskasutamise juures on see, et seda vib lpmata arv kordi mber tdelda, ilma et omadused halveneksid, keskustles ta suurejooneliselt.
Kike seda kuulas thelepanelikult auvrt zhrii, kuhu kuulusid keskkonnaametnikud ja Eesti suurima jtmekitlusfirma Ragn-Sells esindajad. Prast snavtmist arutasid nad kaua. Pakendijtmed ootasid nrviliselt vastust, nende kannatus hakkas juba katkema, kui teatati: Meie otsus vttis nii kaua aega, sest me lihtsalt ei judnud hisele otsusele. Taaskasutamisel aitate silitada elukeskkonna puhtust ning eluslooduse ja taastumatute maavarade pikemaajalise kasutusvimaluse. Igaks teist teeb seda omamoodi, kuid lppkokkuvttes moodustate htse terviku. Meie annaksime tiitli igahele teist, kes tna on siia kogunenud!
Inimestele, kellele pakendijtmed tunduvad thisena, peaksid mistma, kui vrtuslikud, kasulikud nad on, ja kui suurt osa nad meie ja eriti tulevaste inimplvede elus omavad.



Rita Mesi
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet