2/2007



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Artiklid
Larry rebis katused tkkideks

Orkaanid on viimastel aastatel aina sagedamaks ja tugevamaks muutnud. Kui siiani on nad kik mahtunud kategooriatesse ks kuni viis, siis tuleb klimatoloogide snul tulevikus skaalasse lisada kategooriad kuus ja seitse. Austraallased vtavad ndsest orkaanihooaega tsisemalt kui enne kigil on vrskelt meeles aastatagune purustav ja ootamatult ilmunud Larry.

Inimesed ei taha kuidagi loodusnnetustest ppida. California maavrinad, Indoneesia aktiivsed vulkaanid ja Phja-Austraalia orkaanid ei ole hirmutanud miljoneid inimesi valima elukohaks alasid, kus jrgmine loodusnnetus on ainult aja ksimus. Vaatamata teadmisele, et pidev oht varitseb, nib nnetus inimestele iga kord sama ootamatult tulevat.

Oli tavaline sgispev
Phapev 19. mrts 2006 oli Austraalia Phja-Queenslandi rannikul tiesti tavaline sgispev. Inimesed lebasid rannal, pidasid piknikke ja mngisid kriketit. Pike sras sinises taevas ja tuulevaikus oli tielik. Meie krval oli kellelgi raadio ja ennelunastes uudistes rgiti, et Korallimerel on orkaan, suunaga Phja-Queenslandi rannikule, kuid naabrid keerasid vaid teist klge. Orkaane oli sel aastal keerelnud ookeanil pevade, vahel ndalate viisi, eksitades phjaaustraallased valelikku kindlustundesse.
Jrgneval tistunnil hakkas raadio undama enam ei olnud see uudis, vaid hoiatus, mis saadetakse ainult ohus olevatele aladele. Prast hiresignaali eldi, et orkaan Larry on kasvanud teisest kategooriast neljandasse ja saabub ennustuste kohaselt Phja-Queenslandi rannikule 15 tunni prast. Nd hakkasid piknikupidajad ksteisele mtlikult otsa vaatama, kuid asju veel pakkima ei asutud orkaan oli ju alles 500 km kaugusel ookeanil ja tal oli veel kllalt aega kurssi muuta.
Kuid igatunnised hoiatused muutusid aina tsisemaks ja palusid nd inimestel melda evakueerumise peale. Varsti hakati vrastega rkima, asju pakkima ja prastlunal oli rand thi. Liiklus oli tihe nagu tipptunnil, igaks oli teel kuskilt koju. Bensiinijaamades ja poodides kasvasid jrjekorrad. Raadiost tulevate hoiatuste ja nuannete saatel rsisid kik riiulite vahel ning lastisid krudesse patareisid ja konservpurke. Toitu soovitati osta vhemalt ndalaks kes teab, kui kauaks elekter kaob ja millal poed jlle lahti on. Kuna orkaanidega kaasneb pikaajaline vihm ja leujutused, olid konservid ja muu veekindel toit hea valik.
Kodudes siblisid kik aias. Tassiti tuppa aiamblit, jalgrattaid, muruniidukeid kike lahtist kraami. Autod pargiti garaazhi, puudelt saeti oksi, igale aknaruudule kleebiti teibiga diagonaalselt rist, lootes,valmis, oli ka htu kes. Ilm oli vaikne ja lmbe, nagu orkaan oleks viimsegi tuuleiili hust vlja imenud.

Krv raadio kljes
Kohalik raadiokanal rkis nd ainult Larryst. Pidevad reportaazhid erinevatest ilmajaamadest, teated koolide, asutuste ja lennujaamade sulgemisest ning koduaedadesse ilmuvatest mrgistest meremadudest ja krokodillidest titsid eetrit.
Meil on tegemist orkaaniga, mida me ei ole kogenud vhemalt 40 aasta jooksul.
Larry lisab judu ja me ennustame, et ta saab olema tugevam kui Tracy kaldale judes, rkisid asjatundjad lbisegi.
See juba thendas midagi. Tracy, mis Phja-Austraalia rannikul 1974. aasta jululaupeva hilishtul ookeanilt ootamatult Darwini linna peale keeras, oli jrgnevaks hommikuks tapnud 66 inimest, vigastanud tuhandeid, jtnud 20 000 kodutuks ja purustanud 95 protsenti Darwini linnast. Tracy oli Austraalia ks surmavamaid orkaane ja midagi temast tugevamat ei tahtnud keegi isegi ette kujutada. Kuid kuhu sa vastu d enam pgened.
Terror raadiost jtkus.
Kuigi me oleme prast Tracyt ehitanud orkaanikindlaid maju, on meil ka vanemaid maju, kik ei pea vastu neljanda kategooria tormile.
Kui Larry lbib mne linna, siis see linn saab olema ground zero tiesti paljas.
Jrgnesid nuanded, kuidas ja kuhu evakueeruda, mida esmaabiks kaasa vtta, ning tielik vljamineku keeld orkaani ajal. Nendele, kes otsustasid koju jda, soovitati elekter ja gaas vlja llitada, istuda akendeta ruumis, peita end voodi vi laua alla, kattes end tekkide ja madratsitega, ja kuulata raadiot.

Larry juab linna
Uudised Larry kekigust kestsid terve , kuni hommikul ta saabus.
Kella kuue paiku hommikul ratas mind telefonihelin.
Tal on kategooria viis, tles mu sbranna Stephi vrisev hl, printisin just orkaani kaardi internetist, pool kaarti sai prinditud, siis kadus elekter.
Ja rohkem ta elda ei judnud, sest nd kadus telefonihendus. Steph elab phja pool Cairnsis, meie luna pool Inghamis ning meie vahel mllas orkaan, mis oli kategooria vrra Tracyst tugevam! Me hoidsime hinge kinni.
Ainuke kergendus oli, et Larry oli jooksul 100 km oodatust phja poole keeranud. See thendas, et meile tuli ainult ta lunapoolne serv. Kuid ka see oli piisavalt kole. Ta saabus nagu kaugusest lhenev rong. Tuul ei kohisenud, see mrises. Mida lhemale rong tuli, seda kvemaks lks mrin. Ja kui tundus, et enam kvemaks minna ei saa, lks ta veel kvemaks. Siis raksatas vljas ks puu pauguga pooleks ja ma peitsin pea padja alla, sest ei julgenud edasi kuulata. Pigistasin silmad kinni ja pressisin patja nii kvasti krvadele, kui ma jaksasin, ja palusin, palusin, palusin, et ta vaibuma hakkaks. Ma ei tea, kui kaua ma niimoodi palusin, aga lpuks ta hakkas vaibuma ning kella 10 paiku hommikul oli kik mdas.
Uksed avanesid ja tnavad titusid inimestega, igaks uurimas le teede lebavaid puid, viltuseid liiklusmrke, laiali paisatud pargipinke. Tundus, nagu kik need inimesed siin oleksid tulnud kuskilt mujalt, toodud bussidega vaatama linna, kus keegi ei ela. Oli ju esmaspeva hommik, kuid mitte htegi poodi, asutust ega kooli ei olnud lahti, mitte htegi kohvikut, leheputkat, mitte kedagi elamas tavalist elu. Ainult pealtvaatajad, hall taevas, ja lpmatu vihm. Kuid majadel olid ju katused peal ja kik olid terved. Inimesed naeratasid ksteisele ja ohkasid kergendatult me olime kik eluga psenud ja meie majad olid terved.
Kuid kik ei olnud nii nnelikud. Kahjuks olid ennustused Larry just olnud iged ja temast sai ks purustavamaid orkaane Austraalia ajaloos. Kui ta 20. mrtsil 2006 varahommikul 290 km/t tuultega Innisfaili linna judis, oli ta tugevam kui 2005. aasta Katrina New Orleansis.
Kahe kohutava tunni jooksul rebis ta majadelt 700 katust, jttis tuhanded inimesed kodutuks, laastas haiglaid ja koolimaju, juuris vlja tuhandeid puid, tappis 14 000 km2 Maailmaprandi Looduskaitse all olevat troopilist vihmametsa, hvitas 325 miljoni dollari eest banaani- ja suhkruroo plde, ja tegi kokku le miljardi dollari eest kahju. 120 000 kodu oli ilma elektrita, joogiveeta, telefonita, mobiililevita tielikus isolatsioonis. leujutused muutsid autoteed linnade vahel lbipsmatuks, kui neljameetrised lained lid kaldale ja tungisid 40 meetrit lbi kaldal olevate kodude sisemaale. Neli peva prast Larryt lakkas korraks vihm ning autotee meie ja Innisfaili vahel avati esimest korda. Ma istusin otsekohe rooli. See oli vga mrg sit. Mlemal pool teed, nii kaugele kui silm ulatus, oli vesi, ja mul ji vaid le paluda, et jlle vihma kallama ei hakkaks, ning tnada, et keegi oli selle peale tulnud, et ehitada autotee lejnud maastikust natuke krgemale.

Hvitustsoonis
Phja poole lks vesi madalamaks ja purustused vhehaaval suuremaks, kuni jrsku algas Larry hvitustsoon. See oli ala, kus ta oli tielikult laastanud kik, mis talle ette ji. Rohelised vihmametsad muutusid jrsku pruunide puutgastega kuumaastikuks. Oksi nende tgaste mber maas ei olnud, oli oksapulber. Terve mbruskond oli pruun ja surnud, tpselt nagu aatomipomm oleks plahvatanud ning kik enda mber lhanud. Banaanija suhkruroo pllud olid maatasa. Majad katusteta. Teesildid ra lennanud. Selline maastik kestis vhemalt 50 kilomeetrit, kuni ma lpuks saabusin Innisfaili.
Kuigi kigis linnakestes oli tee res katusteta maju, kski neist ei valmistanud mind ette Innisfailiks. Ma kndisin mda tnavaid, kus vhemalt iga teise maja ees oli selle katus. Tkkideks rebitud ja spiraali vnatud tugev ja raske plekkkatus. Mda linna oli laiali paisatud majaseinu, rdusid, mblit. Seinteta majad seisid vihma kes nagu laste nukumajad, kus erinevatel korrustel oli nha magamistube, esikuid ja kke. Mnedel oli lemine korrus puudu, teistest oli jrel vaid hunnik seinu, uksi ja mblit.
Kuulutatud oli katastroofi olukord. Kuna polnud elektrit, ei olnud ka pangaautomaate ega poode. Ainuke sgiallikas linnas oli McDonalds, mis ttas generaatorite abil ja jagas vlja tasuta juustuburgereid, sest muid varusid jrel ei olnud. Autoteed olid siiani kinni. Terve linn elas tielikus pimeduses ja ilma telefonihenduseta veel ndalaid.
Inimesed katsusid oma elusid uuesti paika panna. Mootorsaed undasid, masinad koristasid rususid, elektri- ja telefoniliine. Kilesid tmmati le purustatud majade, et vihm sisse ei sajaks. Ja igalhel oli oma lugu rkida. Abitult oli istutud vannitubades, tualettides, trepi vi voodi all tekkidesse mssitult. Mnel mbrid vi koogivormid kiivriteks.
Esimesena purunesid tavaliselt aknad vi uksed. Siis pses tuul tuppa ja terve katus hakkas ragisedes lhenema. Kui katus linud, lendasid televiisorid ja tugitoolid mda tuba ringi nagu pesumasinas, lhkudes seinu ja kike, mis veel alles oli. Lbi lahtise katuse lendas sisse puid ja rususid. Samas imes tuul vlja riidekappe, raamaturiiuleid, klmkappe, millede sisu mda mbruskonda ringi paiskus. Paljud kaotasid kogu oma vara, kuid nad olid nnelikud sest nad olid elus.
South Johnstonei pensionr Jeff Cantor kaotas maja esiklje koos teiselt korruselt alla kukkunud magamistoaga. Ma ei saanud aru mis juhtus, rkis ta, mind lbi oma alles jnud tubade juhatades. Istusin siin trepi all, ja maja vrises, tundsin, kuidas tuul imes seinu, ja garaazhi uks paindus vljapoole. Siis kis jube krgatus ja raua krigin, mtlesin, et nd lks katus, kuid vihma lakorruselt sisse ei tulnud ja ma lksin aknast vaatama. Ei saanud aru, mis maja osa see oli, aga pool maja oli keset tnavat.
Siis tuli orkaanisilm ja tuulevaikus ja Nick, letee pubiomanik, tuli vaatama, kas ma olen elus, ja me lksime kik pubisse varju alla, koos paari naabriga, kes kaotasid katused.
Silm kestis 20 minutit ja siis tuli orkaani teine pool. Tuuled tulid nd vastassuunast ja lhkusid seda, mis esimeses pooles lhkumata jnud.
Tuul sai korraks pubisse sisse ning puhus pudeleid riiulilt ja laudu vastu seinu, kirjeldas Jeff udusminuteid. Me hoidsime kaheksa mehega rasket mblit ja suitsuautomaate uste vastas, et tuul uksi sisse ei lks. Aga vhemalt ma teadsin nd, et ma ei pidanud ksi surema.
Phja-Queensland polnud veel Larryst toibunud, kui tpselt kuu aega hiljem, 20. aprillil 2006, saabus samale rannikule superorkaan Monica, tuultega 350 km tunnis 55 km/t vrra tugevam kui kski orkaan kunagi varem maailmas. Monica kurss oli nnelikum, ta keeras phja poole, liikus le Austraalia vheasustatud phjakalda ning kuigi ta ohustas korraks Darwini linna, keeras ta viimasel hetkel inimthjale sisemaale ja vaibus. Teadlased plaanivad nd uutele, kliima soojenemisest tingitud superorkaanidele uusi kategooriaid, kuid inimkond nendeks valmis ei ole.



Katrin Holmsten
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet