2/2007



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Matsalu
Kes on uus Matsalus?

MATSALU HAUDELINNUSTIK: MUUTUSED JA TRENDID LBI 50 AASTA


Matsalu laht koos Kasari luha ja mbritseva rannikuga ning sellega liituva saarerikka Vinamere osaga vimaldab soodsaid toitumisolusid vga mitmekesisele vee- ja rannikulindude seltskonnale mlemal rndeperioodil. Olulised on siinsed lagedad ranna- ja luhaniidud, saared ning roostikud ka paljude lindude pesitsus- ja sulgimisalana.


Kevad- ja sgisrnde ajal lendab siit le enam kui 2 miljonit vee- ja rannikulindu, lhema vi pikema rndepeatuse teeb neist kevadel 124 000-230 000, sgiseti 185 000-290 000. Vaid lbirndel kohatavaid liike on 50. Arvukamad neist on kevadel valgepsk-lagle, merivart ja tuttvart, sgisel viupart, punapea-vart, stkas, sookurg ja hallhani, viimasel ajal on arvukas ka valgepsk-lagle. Regulaarselt pesitsevaid linde on 162 liigist, lisandub 7 ebaregulaarset pesitsejat. Matsalus pesitseb kokku 136 000-185 000 paari linde. Vrvulised moodustavad siinsest haudelinnustikust 88% (kogu Eestis umbes 95%). Suur on siinses haudelinnustikus niidu- ja roostikulindude osathtsus keskeltlbi 30% kigist haudelindudest on seotud avamaastikuga. Vee- ja rannikulinde pesitseb Matsalus 13 000-16 000 paari 52 liigist. Allpool ksitletakse mnede Matsalule iseloomulikumate liikide leviku ja arvukuse muutusi.


Linnustikku on lisandunud kormoran 1984. aastast; hallhaigur 1993. aastast, khmnokk-luik pesitseb 1963. a. roostikus ja 1977. a. ka saartel, valgepsk-lagle 1981. aastast, soo-loorkull 1980.-test aastatest, naaskelnokk ebaregulaarselt 1973. aastast, alates 1990.-test iga-aastane pesitseja; rohunepp leiti pesitsemas 1977. aastal, ilmselt oli liik siin juba mitmeid aastaid varem; tutt-tiir on ebaregulaarselt harv pesitseja 1970.-test aastatest, 2006. a. esmakordselt sna arvukas; roo-ritsiklinnu esimene pesitsus sedastati 1977. a.; roohabekas on regulaarne pesitseja alates 1989. aastast; kukkurtihane, kelle esimene pesitsemine Matsalus ja ldse Eestis on dateeritud 1955. aastaga, umbes samast ajast on prit ka hbekajaka esmapesitsus.


Merikotkas pesitses siin veel XX sajandi esimesel poolel, pesitsus taastus 1970.-te aastate lpus, sookurg pesitses deltaroostikus umbes aastani 1910, asurkond taastus 1970.-tel aastatel. Ka mitmetel teistel siinmrgitud liikidel ei pruugi see olla esimene kord Matsalu lahe mbruses pesitseda, meil lihtsalt ei ole selle kohta andmeid. Kik need liigid on meie linnustikku judnud loomuliku levimise teel, inimese kaasabi levila laiendamisel vib kahtlustada vaid khmnokk-luige puhul.


UUED LIIGID KESKMINE ARVUKUS
1977-1980 1995-2001 2005-2006
Kormoran 0 3748 3100-3160
Khmnokk-luik 27 360 300-350
Merikotkas 0 4 5-6
Naaskelnokk 1 22 15-20
Rohunepp 10 60 70-100
Tutt-tiir 0-1 0-1 19
Roo-ritsiklind 10 850 2100-2700
Roohabekas 2 50 50

Mitmed uutest liikidest on siin hsti kohanenud ja nende arvukus hsti kasvanud. Eriti tormiliselt on kasvanud kormorani haudepaaride arv, vga arvukaks on muutunud ka roostikus elav roo-ritsiklind, erakordselt hsti tunneb siin ennast khmnokk-luik.


Kasvava arvukusega liigid


le kmne korra on arvukus tusnud valge-toonekurel (2 paarilt 28-35 paarini), kadakatksil (30 ? 800) ja rkspardil. Hahk ja hbekajakas saavutasid arvukuse maksimumi 1990.-te esimeses pooles (vastavalt 4400 ja 1500 paari) ning on hakanud prast seda kiiresti arvukust kaotama. Merikajaka arvukuse maksimum saabus hiljem. lejnud kasvava arvukusega liikidel on kasvutrend siiani kestnud, mis muidugi ei thenda, et vahepeal ei oleks ka neil langushetki olnud. Kasvanud on eelkige saartel ja roostikes pesitsevate lindude hulk. Eriti mrkimisvrne on avamaa vrvuliste arvukuse tus kolme-neljakordseks on tusnud pldlokese, sookiuru ja lambahnilase arvukus, ka linavstrik on meie randades ja saartel ha sagedasem pesitseja. Veelgi enam on tusnud roostikuvrvuliste hulk teatavas mttes on ju seegi avatud rohttaimedega maastik.


KASVAVA ARVUKUSEGA LIIGID KESKMINE ARVUKUS
1958-1960 1977-1980 1995-2001 2005-2006
Rkspart 3 31 55 65-80
Hahk 92 895 2518 600-650
Hbekajakas 1-2 304 1015 550-600
Merikajakas 18 129 415 200-220
Hp 15 18 29-35 40-50
Rooruik 55 70 95 200-400
Tpikhuik 145 130 190-300 400-500
Rukkirk 115 65 320 200-320
Tikutaja 340 1100 1200 1000-1500
Suurkoovitaja 150 80 260 250-300
Randtiir 445 510 600 900-1000
Sookiur 1180 1550 3100 2700-3300
Lambahnilane 670 1000 2330 2000-2500
Krkja-roolind 1260 3800 9000 8000-12500
Tiigi-roolind 105 120 760 1000-1200
Rstas-roolind 175 170 310 600-800
Rootsiitsitaja 460 3000 8600 6600-11500

Vhe muutunud arvukusega liigid


Liikide arvukus kigub aastati sna suurtes piirides ja tulemus oleneb tegelikult ksitletavast ajavahemikust ning selle algus- ja lpp-punktist. Hetkel vib enam-vhem stabiilse arvukusega liikide alla paigutada siin ratoodutest heksa liiki, ometi on ka neil omajagu langusi ja paremaidki pevi ette tulnud.


SUHTELISELT STABIILNE ARVUKUS KESKMINE ARVUKUS
1958-1960 1977-1980 1995-2001 2005-2006
Tuttptt 160 160 175 150-200
Hallhani 165 325 420 200-250
Sinikael-part 490 570 525 500-600
Rgapart 186 270 190 180-200
Rohukoskel 25 165 40 40-50
Roo-loorkull 32 22 33 30-33
Punajalg-tilder 790 730 635 600-650
Rusktiir 44 206 1 63
Jgitiir 265 285 155 200-270

Tugevalt on arvukus langenud mitmel pardiliigil, samuti on palju arvukuse langusega liike kurvitsaliste hulgas. Roostikes on langenud punapea-vardi (150 ? 20-30 paarini), laugu ja mustviire arvukus. Tugevalt langenud arvukusega liigid on enamasti biotoopide muutumise ohvrid, neile on mjunud ka rvulukid, mned on aga oma elualadelt vlja trjutud tugevama liigi poolt. Viimaste aastate jupingutused niitude hooldamise parandamiseks on juba pidurdanud mnel pool kurvitsaliste arvukuse langust. Katastroofiliselt on arvukus langenud tutkal, vikekajakal, kivirullijal ja vikehuigul neid kiki pesitseb Matsalus veel vaid mni paar. Matsalu haudelinnustikust on kadunud veetallaja, keda 1930.-tel aastatel pesitses siin 8-12 paari, viimased pesitsused jvad 1960.-tesse aastatesse. Kadunud on ka siniraag. Nende liikide arvukuse taastamiseks ei saa me kahjuks aga vist midagi muud ette vtta kui hoida nende pesitsusalad endises korras, et neil oleks vimalus siia uuesti pesitsema asuda. See eeldab niitude jtkuvat majandamist ja vib-olla ka rvulukite arvukuse vaoshoidmist


LANGEVA ARVUKUSEGA LIIGID KESKMINE ARVUKUS
1958-1960 1977-1980 1995-2001 2005-2006
Soopart 62 78 17 10-15
Luitsnokk-part 245 215 57 70-80
Tuttvart 162 355 68 90-100
Tmmuvaeras 100 82 30 15-20
Lauk 1160 600 80 80-90
Merisk 255 165 220 120-150
Liivatll 520 296 190 150-190
Kiivitaja 3100 1750 910 700-1000
Niidurdi 780 415 300 200-250
Mustsaba-vigle 580 770 125 50-70
Naerukajakas 3170 12200 200 500-600
Kalakajakas 1300 1970 770 550-650
Viketiir 83 49 63 20-30
Mustviires 140 150 40 35-50
Tutkas 930 700 10 5-10
Kivirullija 45 35 20 2-4




Eve Mgi
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet