2/2007



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Artiklid
DDT kas ainult vaenlane?

Et linud sgisel loobus maailma tervishoiuorganisatsioon WHO oma 30 aastat vldanud hoiakust ja kiitis DDT kasutuse malaariakontrolli vahendina heaks, tleb faktina rohkem kui esmapilgul paistab. Lugu kemikaalidega pole lihtne. DDT, mis tapab ja prsib elutegevust, on mingis osas osutunud vajalikuks.

Pige elluastumisaega
Punamssaja Lenin, kelle teoseid tuli noorplves ropp-palju raamatukogu laenutusletilt lugemislauale ja sealt jlle tagasi tassida, formuleeris: Nukogude vim + kogu maa elektrifi tseerimine = sotsialism. Neli aastakmmend hiljem oli planeedikuuendikul vimul joviaalne lgkaabuga kiilaspea Hrushtshov, kes lisas leninliku vrrandi vasakpoolde pluss kogu maa kemiseerimine ja sai parempoolele tulemuseks koguni kommunismi.

Kik tulevikumured pidi lahendama keemia kuni selleni vlja, et 1960. aastate ulmejuttudes kndisid 21. sajandis ringi suurepised hambutud olendid, kes toidu mlumisele aega ei raisanud: tuli vaid neelata kiki vajalikke aineid sisaldavaid tablette. Keemia oli toona uskuge vi mitte krgkoolides ks populaarsemaid erialasid, umbes midagi praeguse hispaania fi loloogia vi rahvusvahelise rijuhtimise taolist. Mletan, et lipilaskohale Tartu likooli keemiaosakonnas sai 1965. aastal, mni kuu prast Nikita Sergejeviti ajastu lppu, kindlalt loota veel vaid see, kellel oli viite sekka lipsanud mitte rohkem kui ks neli. Samas ega seda keemiat meie igapevaelus veel eriti palju olnudki. 1940. aastal Ameerikas revolutsiooni teinud nailonsukad olid ka sotsialismi eeliseid nautivate naiste jalas ja meestel oli kodus tuntud laulu tsiteerides mitu nailonsrki tsellofaani pakitud. Aga enamik kiksugu plastvidinaid oli veel stantsimata. Kus nukogude keemiatstuse saavutusi kll kokku ei hoitud, oli pllumajandus. Plluserva vi aianurka ununenud kunstvetisekotist said rammu ka mbritsevad veekogud, kahjuritrjeks tuli ikka aina kangemaid kihvte. Ja ks tiesti ohutu, aga samas thus mrk oli kllap igas kodus ks valge pulber. Tol ajal pidasid teadlased seda tepoolest ohutuks. Seda sai raputada voodisse, kuhu kusagilt lutikad olid tulnud, vi koerale, kes kirbud ti, vi kki siginenud prussakate teele. Selle pulbri rahvaprast nime dust (hldati palataliseeritult) teadsin ma kindlasti juba koolieelikuna; kllap alles koolis selgus, et igem on tema kohta elda DDT ja varakult trganud keemiahuvi toel sain selgeks juba enne, kui keemiaraamat mu koolikotti tuli, selle lhendi lahtimtestuse: dikloordifenltriklooretaan. Nobeli preemiaga teenekas malaariatrjuja Alles likoolieas sain teada Ameerikas juba mitu aastat sensatsiooni teinud ja koguni kadunud president Kennedyt sekkuma pannud raamatust Hletu kevad, autoriks bioloogist literaat Rachel Carson. Selles nidati mustvalgel ja rohkete nidete toel, et nii krgelt hinnatud dust polegi tiesti ohutu, pigem otse vastupidi: limalt ohtlik nii loodusele kui ka looduse kuningale. DDT esmasnteesija aastal 1874 kinnitatakse olema Othmar Zeidler; olluse putukatapuvim avastatud aga alles 1939. aastal. ks alalisi teadussaavutuste edendajaid on ikka olnud militaarne musklimng. Dustki leidis telise tisrakenduse II maailmasja aegu. Ta aitas psta hulga inimesi, kes muidu langenuks putukate edasikantud malaaria vi tfuse ohvreiks. Seda sugugi mitte ainult rindel: ka tsivilistid ei hoidnud kokku ei DDT-lilahust, et tappa sellega seintel lsutanud sski, ega DDT-pulbrit, et dustitada tfust levitanud tisid. Pole llatav, et DDT tapaju lesleidja, veitsi fi rma Geigy Pharmaceutical keemik Paul Hermann Mller sai 1948. aastal Nobeli meditsiiniauhinna. Sja jrel lendus DDT pllumajanduses laialdaselt tarvitatud insektitsiidiks. Just DDT toel saadi Euroopas ja Phja- Ameerikas lplikult vitu malaariast. Tsi, juba enne oli moskiitode vge thusalt kahandanud mrgalade armutu kuivendus ning tervishoiu- ja elatustaseme ldine tus. 1955 algatas maailma tervishoiuorganisatsioon WHO leilmse malaariatrjekampaania, mis toetus jtkuvalt suuresti DDT-le. Esialgu oli ettevtmisel tohutu edu: varasemalt 192-lt surmalt 100 000 inimese kohta tuli haigusel taanduda vaid 7 surmani. Kuid peagi selgus, et paljudel sseasurkondadel tekkis vastupanuvime mrgile. DDT neid enam ei murdnud. Seeprast Musta Mandri lunaosas ei saavutatudki kaugeltki viidatud rekordilist surmataseme alanemist. Rbiti kahtlustega suureprase insektitsiidi putukatapuvimes svenesid kahtlused tema vga heades mrvarioskustes mis tahes muude oleste kallal. Esmalt mrkasid loodusesbrad, et linnuelu vaesestub. Vi et kalad saavad kalatiikides prast ssetrjet otsa. Vi et rvlinnud on hakanud munema kummaliselt hapra koorega mune, mis enam hauduva emalinnu raskusele vastu ei pea. Esimene teadaolev kodanikualgatuslik vitlusgrupp kemikaalide liigtarvituse vastu tekkis Ameerikas 1957. aastal, paraku ei leidnud nende esimesed aktsioonid piisavat klapinda. Vaja oli vimsamat judu, sealhulgas teadlaste sekkumist. 1962. aastal sai bestselleriks zooloogist ja merebioloogist kirjaniku Rachel Carsoni raamat Hletu kevad. Carson, lemaailmse keskkonnaliikumise rajaja Pennsylvania vikeses perefarmis sndinud Rachel Louise Carson (19071964) ttas prast zooloogiamagistri kraadi kaitsmist USA kalandusbroo nooremuurijana, kelle t oli muu hulgas kohustus kirjutada loodusteadust populariseerivaid artikleid. Carson sai 1949. aastaks vahepeal kalandus- ja looduskaitseametiks muudetud broo kirjastuse peatoimetajaks ning 1951 ilmus tema esimene bestselleriks saanud, auhindu toonud ja fi lmiloojaidki inspireerinud teos Th e Sea Around Us (Meri meie mber). Niisiis polnud 1962. aastal trkitud Silent Spring kindlasti mitte algaja grafomaani vusserdis; hletut kevadet ennustanud kirjatle olid eelnenud ka mituteistkmmend aastat vldanud thelepanekud kloor- ja fosfororgaaniliste snteesmrkide ohjeldamatust vidukigust ning selle mjust loodusele. Nimeka kirjanikuna sai teokas naine prida tuntud teadlaste, keemikute, bioloogide, sealhulgas entomoloogide, ning meedikute kinnitust ja toetust. Lbi suurte raskuste ilmunud Hletu kevad keemiatstureile ei jnud naise tegevus saladuseks osutas seosele loomastiku vaesestumise ning kloor- ja fosfororgaaniliste pestitsiidide lekasutuse vahel. Carson paljastas varem vhetuntud te sellest, kuidas tohutu hulk tstustoodangut ja jtmeid paisatakse loodusesse, vette ja inimeste elukeskkonda vhimagi mureta selle mju prast. Ta ti vlja, et mrkide lekasutus laseb tekkida mrgiresistentsetel putukapopulatsioonidel, keda samal moel enam edasi hvitada ei saa; pealegi ti jrsk asurkonna kahanemine kaasa putukate tohutu sigimishoo ning li sageli rivist vlja kahjurite loodusvaenlased vi paiskas rpailt lausa kogu kossteemi talitluse. Juba enne raamatu ilmumist algas vimas vasturnnak, kus esimest viiulit mngisid mistagi suured keemiakontsernid, teiste seas tnini kurikuulsad Monsanto ja American Cyanamid. Sekundeerisid ka riigi pllumajandusministeerium ja mis seal pattu salata hulk paindlikumaid teadlasigi. Autorit nimetati kll hsteeriliseks vanatdrukuks, kll diletandiks (sest Carson polnud ju ei keemik ega fsioloog, vaid merebioloog), isegi kommunistiks. Teda sdistati katses paisata moodne maailm tagasi keskaega, kus inimese le valitsevad sdikud ja haigustekitajad. Muidugi ei kohkutud demagoogiliselt kinnitamast, et Carson tahab keelata igasuguse pestitsiidikasutuse, ehkki kirjanik on otsesnu osundanud hollandlast doktor Briejri: Practical advice should be Spray as little as you possibly can rather than Spray to the limit of your capacity. (Praktiline nuanne peaks olema: Pritsi nii vhe kui vimalik, aga mitte: pritsi nii palju, kui juad Ain Raitviiru tlge. Hletu kevad. Tallinn, Valgus, 1968.) Kogu vastuttamise kiuste sai raamatust bestseller, mis ti autorile tohutu avaliku thelepanu ja autasusid. Pestitsiiditeema tusis pevakorda kogu maailmas, nii et 1960-ndatel olid Carsoni vaated ldtunnustatud. Mni nope DDT paturegistrist DDT pahelisuse ks hulle klgi on see, et ta koguneb organismidesse, eriti rasvkudedesse ning kandub kumulatiivselt piki toiduahelat edasi. Kige rohkem on teda ikka toiduahela tippu kuuluvais krgemates loomades, sh inimeses. Lagunema see patutegija ei kipu: poolestusaega (s.o perioodi, millega pool olemasolevast ainehulgast millekski muuks muutub) hinnatakse 215 aastani. Vees peaaegu lahustumatuna jb ta pinnasesse kauaks psima. Muutusviisid fotols ehk lagunemine valguse toimel ja biodegradatsioon on aeglased; pinnases tekkivad lagusaadused DDE ja DDD on aga samuti ohtlikud, mnes aspektis mne uurija hinnangul isegi ohtlikumad kui DDT. USA-s keelati igasugune DDT kasutus 1972. aastal. 1970. aastate alguses leiti seda mrki praktiliselt kikidest ameeriklaste vere- ja rasvkudede proovidest. 1970-ndate lpus vis tdeda teatavat langust, ent DDT vi tema lagusaaduste hulk oli jtkuvalt ohtlikult krge. Enam ei vaja testust kinnitus, et DDT pani kaltsiumi ainevahetust muutes henema rvlindude munakoored, samuti on ta ohtlik lootele. Kllap oligi ks mjuvamaid ajendeid, mis kallutas rbiti nn Agent Orangei skandaaliga USA hiskondlikku arvamust DDT tielikule keelustamisele, asjaolu, et armastatud rahvuslind valgepea-merikotkas sattus ootamatult hukuohtu: allakigu phjused videti peituvat just DDT lekasutuses. Ohtlik on DDT mitmetele vee-elukatele ja kahepaiksetele. Mrgi kahetisest mjust putukaile oli juba juttu: helt poolt on DDT esialgu testi thus kahjurihvitaja, sageli tekib aga tema lekasutuse korral putukail resistentsus ehk mrgikindlus. Ja veel hullemad on mrgi liigtarvitusest tingitud nihked putukaasurkondades: arvukuse ajutisele langusele jrgnevad enneolematud arvukusvohangud, samuti kahjurite looduslike vaenlaste hving. llataval kombel pole siiani sugugi hene uurijate arvamus DDT toime kohta inimesele, ehkki tid on ilmunud rohkesti. Niteks oleks ilmselt sna mttetu ritada ennast DDT-d kugistades tappa: kllalt suuredki kogused seda ainet kutsuvat halvimalgi juhul enamasti esile vaid oksendamise. Just see, et Carson nimetas oma raamatus DDT-d ka ohtlikuks kantserogeeniks ehk pahaloomuliste kasvajate tekitajaks, on tema t teinud snagi haavatavaks: otsest seost pole tnini keegi selgelt vlja toonud. Niteks Ameerika hendriikide keskkonnaagentuuri kantserogeenide ssteemis on DDT hel pulgal kohvi ja bensiiniga. Samas kinnitavad teised teadlased, et emasas DDT-ga kokku puutunud lapsel on suur oht arenguhireteks, samuti vivat selle aine vi tema lagusaaduste mjul rasedus katkeda vi olla enneaegseid snnitusi. Vimalikuks peetakse, et DDT hirib sisesekretsiooniorganite talitlust ning nrvissteemi. sna heselt arvatakse, et see pestitsiid phjustab eriti meessoost inimesel sigivushireid. DDT ja kaasaeg Esimesed riigid, kus DDT keelu alla pandi, olid 1970. aastal Norra ja Rootsi. 19701980 kehtestati keeld pllumajanduskasutusele valdavas osas arenenud maades, vist viimaseks ji hendkuningriik 1984. aastal. Malaariatrjevahendina on DDT selles maailma osas ptud asendada teiste, vhem aega silivate, aga ka kallimate insektitsiididega. Arengumaailmast pole DDT kuhugi kadunud; vhemalt mitte neist (troopika)riikidest, kus tfus ja moskiitode edasikantav malaaria on jtkuvalt tsised tervishoiuprobleemid. Aga ssetrjet tehakse nd sealgi mrksa vaoshoitumalt, enamasti piirdutakse vaid majasisese pritsimisega, kusjuures eelnevalt eemaldatakse hoolikalt majapidamissaadused. Selline ttlus ei ole pris kindlasti vrreldav kunagise pldude lauspritsimisega. Nii on teada vrdlus Luna-Ameerika vikeriigi, 215 000 km2 Guyana kohta: seal malaariatrjeks pritsitav DDT-kogus on laias laastus vrreldav hulgaga, mis dusti hiilgeaegadel puistati he kasvuperioodi jooksul neljaruutkilomeetrisele puuvillavljale! DDT-ohu tunnetamise algusaegadel komplitseeris olukorda just see, et kui mitmesuguste doonororganisatsioonide eestvttel hakati piirama selle mrgi tarvitust malaariatrjevahendina, siis pldudele pritsiti teda pidurdamatult veel tkk aega edasi ja nii tekkisidki DDT-resistentsed putukaasurkonnad. 2001. aastal ratifitseeritud ja 2004. aastal justunud Stockholmi konventsioon, millega on liitunud 98 riiki, kutsub les mitte ainult DDT-d, vaid ka teisi psivaid orgaanilisi saasteaineid keelustama. Ometi leiavad praegu paljud arvamusliidrid, et DDT tielik eemaldus malaariaohtlikest maadest oleks pehmemalt eldes phjendamatu ja kurjemalt vljendudes lausa kuritegelik vhemalt nii kaua, kui on leitud mingi ohutum thus alternatiiv. Kinnitatakse, et seni teada muud vahendid on DDT-st kallimad, inimesele ohtlikumad ja sageli ebathusad. Pole raske leida radikaalseid sdistusi, et DDT keelu tttu sureb igal aastal 2 miljonit inimest. sna levinud on rikka Lne sdistamine silmakirjalikkuses: DDT keelati siis, kui nende kodus oli malaaria juba videtud; arengumaade inimeste saatus ei huvitanud kedagi. Kirjanik Michael Crichton on sandanud lausa ette heita, et DDT keelustajad on tapnud rohkem inimesi kui Hitler. Maailma tervishoiuorganisatsiooni WHO ametlikud andmed on siiski vaoshoitumad: malaariasse surevat aastas miljon inimest, igast kmnest heksa Aafrikas, valdavalt vikelapsed. Samas lisatakse, et malaariast mingil moel psenud inimesed on sageli sedavrd nrgad, et neid tapavad teised tved. Igatahes on fakt see, et just linud sgisel loobus WHO oma 30 aastat vldanud hoiakust ning kiitis DDT kasutuse malaariakontrolli vahendina heaks, rhutades muidugi vajadust jrgida kindlaid reegleid ja kombineerida mrgipuistet muude vahenditega. Nii vi teisiti: DDT nitel pole raske mista, et ohutuses saab veenduda vaid vga pika aja jooksul kui ldse ja et see veendumisaeg vib optimistlikult kergekelise katsetamise korral kaasa tuua taas midagi ettearvamatut. DDT-st REACH-ini Alates ajast eelmise sajandi keskel, mil pimesi usuti keemia lahendavat kiki probleeme, on jutud direktiivini toreda nimega REACH, mis reguleerib kemikaalide kasutust. Kas REACH-ist vib vrsuda kuldne kesktee, mis vldib rmusi aine lausrakeelamisest leekspluateerimiseni? Ekspertide hinnangul on tsiseid puudusi ka REACH-il. Niteks miks peaks ohtliku aine registreerimiskohustuse piiri sttima alates hest tonnist? Tnapeva teadusel on vlja kia aineid, mis vivad ohtlikud olla livikestes kogustes. Euroopa Liidus kasutatavast umbes 100 000 ainest tuleb selle kohaselt registreerida vhem kui kolmandik. Ksitavusi on veel ja veel, mida arutades pole sugugi learune kurbi DDT-kogemusi meeles pidada. Me ei ritagi selgusele juda, kes on tele lhemal: kas need, kes kiidavad REACH-i kui teliselt ajaloolist sndmust, vi need, kes kinnitavad, et jlle kord on Euroopa seadusemeistrid tstuslobile selgelt alla jnud. Kllap on tde, nagu ikka, kusagil poolel teel.



Toomas Jriado
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet