1/2008



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
Hundikari veebruaris jooksuajal

Mida teeb hundikari veebruaris?
Palju on Eestis hunte?
Kui suur on hundikarja territoorium Eestis?

Kuna kes on veebruar ning seda kuud teatakse ka kui hundikuud, oleks igati kohane vike pilguheit hundi tegemistesse. Eesti hundil lheb suhteliselt hsti, nende arvukus nitab kasvutendentsi.

Hundi (Canis Lupus) nagu tema lhima suguvenna koeragi puhul on tegemist rmiselt perekondliku ning sotsiaalse koerlasega. See thendab, et ta vajab oma normaalse elutegevuse tagamiseks enda krvale teisi hunte, kes kokku kuuludes hundikarja moodustavad. Viimane moodustub paljunevast hundipaarist (nn alfapaar) ning nende sama-aastastest kutsikatest.

Hunt on reeglina rmiselt monogaamne liik, mis thendab seda, et kord tekkinud liit isa- ja emahundi vahel kestab kuni he vanalooma hukkumiseni. Hunt on samuti vga territoriaalne liik. Kord valitud territooriumi kaitstakse vga kiivalt vraste sissetungijate eest. Tavaliselt on emasloom see, kes esimesena territooriumi n- mrgistama ehk siis piiritlema hakkab. Phimte on selles, et emasloomade poolt mahajetud tagasihoidlikud uriini- ja muud mrgised annavad teistele vabu jahialasid otsivatele kriimsilmadele teavet selle kohta, et antud territoorium on juba hivatud.
Samuti saavad nende mrgiste kaudu teavet ka paarilist otsivad isasloomad, kellest emaslooma nusoleku peale vibki saada viimase paariline paljudeks aastateks. Kui ksikuna elavad emahundid jvad inimese silmale suhteliselt mrkamatuks, siis heskoos liikuv hundipaar jtab enesest maha vga hlpsasti mrgatavaid uriini- ja fekaalimrgiseid. Viimased ei ole loomulikult suunatud inimesele, vaid siiski oma suguvendadele teabeks, et ala on hivatud ning kuulub juba kellelegi. Nii moodustubki hundiperekonna koduterritoorium, kus kogu ala ulatuses selle peremehed jahti peavad, puhkavad ning tegelevad kige muu hundi elu juurde kuuluvaga.
Hundi koduterritooriumi suurus metsavndis meie laiuskraadil vib olla vga erinev, ulatudes 200 km2-st ligi 500 km2-ni. See sltub peamiselt sdabaasist ning hundi asustustihedusest. Eestis on erinevate vlitde kigus Kesk- ja Edela-Eestis saadud tulemused jnud samasse vahemikku.
Huntidel on jooksuaeg meie laiuskraadil tavaliselt jaanuari lpus-veebruaris. Sel ajal laguneb hundikari tihtipeale koost, kuid seda ajutiselt. Hundikarjas kehtib selline reegel, et jrglasi annab ainult alfapaar, kes on karja hierarhiaredeli krgeimal positsioonil. lejnud karja kuuluvad loomad paaritumisel ei osale ning phimtteliselt ei olegi karjas teisi sugukpseid isendeid, nemad on sugukpsuse saavutamise ajaks juba karjast lahkunud. Emasloomad saavad sugukpseks keskmiselt teisel eluaastal, isasloomad aga enamasti kolmandal eluaastal. Talvine kari ehk siis mdunudsuvine pesakond psib koos hiljemalt aprilli alguseni. Seejrel lahkub enamik noori hunte karjast ning ka oma seniselt territooriumilt uut eluala otsima. Eelisjrjekorras lahkuvad karjast kigepealt noored emasloomad, seejrel ka isasloomad. Viimased vivad sama reviiri piires kuni jrgmise kevadeni liikuda ning aeg-ajalt phikarjaga (uue pesakonnaga) liituda.
Tavaliselt snnivad hundikutsikad prast emahundi 6265 peva pikkust kandeaega aprilli lpus-mai alguses. Poegi on pesakonnas kige sagedamini 35, kuid pesakonna suurus on emastel vga erinev. On vimalik, et kutsikaid snnib rohkem, kuid paraku on sellise teabe hankimine vgagi komplitseeritud. Alates juuli lpust, kui kutsikad on umbes kolme kuu vanused, hakkavad vanaloomad noori hundihakatisi jahiretkedele kaasa vtma. Sellele perioodile on iseloomulik, et hundikari vtab ette suhteliselt lhikesi rnnakuid, psides vikesel alal ndalakese vi vahel veel kauemgi. Samal ajal, kui vanaloomad lheduses jahti peavad, tutvuvad noored vsavillemid mbruskonnaga, avastades uue paiga vlusid ja valusid. Nii pivad noored hundihakatised oma jahiala tundma, mis ongi ks olulisemaid tegevusi edaspidiste histe jahipidamiste nnestumisteks. See on ka aeg, mil looduses viibivad inimesed hundikutsikaid kige sagedamini kohtavad.
Mida enam talve poole, seda pikemaks ja korraprasemaks muutuvad hundipesakonna pevased liikumised, saavutades oma tavaprase talvise rtmi novembri alguseks. Sel ajal liigub hundipere pevas keskmiselt 78 kilomeetrit, seda valdavalt tundidel. Samas tuleb ette ka pevast liikumist, kui niteks kht on thjaks jnud vi siis keegi on loomi nende pevases redupaigas hirinud. Nii elabki siis harilikult uue hundipaari koduterritooriumil esimeseks sgiseks keskeltlbi 56 hunti. Jrgnevatel aastatel suureneb kari sageli lapsevahi vrra ehk siis pesitsevale paarile lisaks jb harilikult alfaloomade juurde mni mdunudaastasest pesakonnast prit isahunt, kelle funktsiooniks karjas lisaks jahipidamisel abistamisele on ka osalemine kutsikate kasvatamisel ning valvamisel, kuni vanemad ra on. Kui nendele kolmele karja phituumiku liikmele (ema, isa ja lapsevaht) lisanduvad taas uued kutsikad, on teiseks aastaks karja suurus tavaliselt 69 isendit. Selline karja suurus on meie laiuskraadil htlasi ka maksimumsuuruseks. Loomulikult on theldatud ka suuremate karjade esinemist, kuid need on siiski metsavndis ning ktitavas asurkonnas vga lhiajalised seltsingud, psides koos paar-kolm peva.

Hundi arvukus kasvab
Hundi arvukus Eestis on 2002/2003. aasta arvukuse mnaperioodist alates tunduvalt kasvanud, seda osaliselt tnu toona kehtestatud kttimispiirangutele. Aastal 2003 oli Eestis teadaolevalt seitse hundipesakonda, 2007. aasta pesitsusperioodil on tnaseks teada vhemalt 16 pesakonna olemasolu Eesti territooriumil. Arvude keeles thendab see umbes 170 isendi olemasolu peale poegimisperioodi. Seega on hunte viimastel aastatel judsalt lisandunud tnu minimaalsele kttimissurvele ning loomulikult ka thusale looduslikule sdabaasile.
ldiselt on nii, et meie laiuskraadil tal peale inimese looduslikke vaenlasi ei ole. Nii on inimene ainus, kes kriimsilmade arvukust piirab. Loomulikult on peale inimese ka erinevad haigused, mis hundi arvukust kahandavad, kuid need on siiski isoleerimata asurkonna puhul ebaolulise thtsusega. Tnavuaastane hundiasurkonna levikupilt on suhteliselt htlane le kogu Mandri- Eesti, vlja arvatud suured pllumajandusmaastikud Harju, Viljandi ning Tartu maakonnas, kus puuduvad hundile sobivad elupaigad. Samuti puudub hunt Eesti nn mestikupiirkonnast, Haanja krgustiku mbrusest, kus samuti tegemist rmiselt krge inimeste asustustihedusega.
Hunt eelistab elupaikadena mosaiikset maastikku, kus suured metsaalad vahelduvad aeg-ajalt avamaastikega, kskik millised need siis ei oleks. Paljuski peitub phjus siin selles, et vikesed avatud maalapid suurte metsade sees pakuvad varju ning head sdabaasi metskitsedele. Metskits on aga hundile Eestis kige enam eelistatum saakliik. Lisaks metskitsele moodustab olulise osa hundi menst metssiga, kelle arvukus sarnaselt metskitsega viimastel aastatel pidevat kasvutrendi on nidanud. Peale uluksraliste toitub hunt ka kobrastest ning samuti jnestest. Viimaseid murravad aga pigem ksikuna elavad vi siis ajutiselt paari moodustanud vsavillemid. Karjana murravad nad tavaliselt suuremaid saakloomi. Nii on sna tavaline, kui kaheksa-heksapealine hundikari ptru eelistab. Nii on lihtsalt energeetiliselt tulusam.

Meie oma Eesti hunt
Huntide migratsiooniga Venemaalt ning Ltist arvestada ei saa, kuna idapiiri taga kasutatakse legaalselt nii Peterburi, Pihkva kui ka Tveri oblastis huntide arvukuse allasurumiseks juba mitmendat aastat mrke. Nimetatud oblastites pannakse vlja keskmiselt 2000 mrgiannust aastas. Seeprast on vhemalt neis Eestiga piirnevates oblastites hundi asustustihedus kohati kordades madalam kui Eestis, ning jutud huntide suurest sisserndest Venemaalt alusetud.

Suvel paiksem, talvel liikuvam
Hundi eluaasta vib tinglikult jagada kaheks suviseks ja talviseks perioodiks. Suvel kasvatab pesitsev paar kutsikaid, olles seetttu tunduvalt paiksemad. Talvisel perioodil aga liiguvad vanaloomad koos kutsikatega kogu reviiri ulatuses sna korrapraselt ringi ning toimetavad seal oma hundiasju. Talvine periood algab tinglikult siis, kui vanemad koos kutsikatega territooriumil ringi hakkavad liikuma seega augustis-septembris.



Marko Kbarsepp
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet