1/2008



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

intervjuu
leskutse: Uuskasutuskeskus vajab abi

Uuskasutuskeskus, mis eelmisel aastal laienes Uus-Sadama tnavale, on tnaseks tegevust kvasti koomale tmmanud. ks phjustest on see, et ollakse omast ajast eest suurem osa inimeste toodud riietest ei nnestu uusringlusse anda. Phimure on selles, et Eesti riik pole veel taaskasutamiseks valmis.

Vanaema Anneli elab Tallinnas Keskturu lhedal. hel julukuu peval olid tal koos hoolsalt kogutud kotid vanade riietega, ja nnda siis seadis ta sammud Uuskasutuskeskuse poole. Veel vttis Anneli poole tee pealt allakirjutanu juurest kevangu he kotikese lastele sja vikseks jnud riietega ning hkides-puhkides judiski Paide tnava rohelise plangu rde. Tema ebameeldivaks llatuseks seisis aga Uuskasutuskeskuse vravas ttaja, kes ta kohe minema saatis: Ei, praegu vtame vastu ainult klblikke asju julupakkidele, suurperede tarvis. Memm ehmus ja vedas kirudes oma rasked kotid koju tagasi, lubades, et ta oma jalga keskusesse enam kunagi ei tsta.

Mis on Uuskasutuskeskusega juhtunud?
Allakirjutanu on kinud seal aastaid, viinud sinna aastas vhemalt kmme korda, kike, mis kodust le jnud. Alati on lahkelt vastu vetud: vanavanemate vana mbel, raamatud, leliigsed mnguasjad, laste pisikeseks jnud riided, nud kik. Muidugi, toodu on olnud puhas ja pestud. Meele on rmsaks teinud, et hte kohta saab ra anda ka muu ravisatava materjali: vanad ravimid ja rikki linud elektroonika. Lihtsalt ideaalne keskus hele keskkonnasstliku kalduvusega inimesele.

Kaupluse juhataja on mures
Klientide pakkidega tagasisaatmisest rkides istume kaupluse juhataja, punapise ja srtsaka Klli ning brneti Minniga nende Paide tnava poe mugavas tagatoas. Kik siin toas ka kohvimasin ja arvuti on n- teisel ringil, inimeste poolt taaskasutuskeskusse toodud. Kik, vlja arvatud isuratavad kohupiimapirukad ja saiakesed kohvilaual.

Klli: On vga valus elda inimesele, et vtame sinu asjadest vaid selle ja tolle, lejnud vii tagasi. Aga praegu me tleme!

Aga miks?
Muud varianti pole. See on vga suur mure.

sest pole enam prgi panna?
(noogutab)
Minni: Avalikkus on vib-olla valesti aru saanud, et meile vib tuua kike, et me kasutame riided lpuni ra. Muidugi oleks sedasi tore. Aga nii see ei ole. Meilt lheb enamus riideid praegu peale sorteerimist prgiks.

Aga alguses tegutsesid Teil siin ksitringid tegite kaltsuvaipu?
Klli: Praegu mitte, sest meil pole enam raha meistritele maksta.

Kui palju vanu riideid Teil neis ringides ra kasutada nnestus?
livike osa kogu prgist! Meil tuleb pevas mitusada kilo riideid, oma ringides kasutasime kuu jooksul paar 15-kilost kotti ra

Selline idee on siis utoopiline, et kik riided, mis Teie poodi mki panna ei klba, lheb ksitmaterjaliks?
Klli: See on vimatu, vimatu!
Minni
: Ehkki mujal tegutsevad ksitringid viksid meilt kll rohkem materjali ksida. Teeme meeleldi koostd koolidega ja ka kommertsettevtetega. Viimastele mksime vga heade hindadega, teistele annaksime niisama.
Niteks on meil hea meel Karksi kultuurikeskusest. Nemad vtavad siit hulgi kaupa, kohapeal nad siis kas mvad vi jagavad, kellele tarvis, ning lejnud lheb kaltsuvaipadeks vi ksit kottideks.

Tundub, et Karksis on mni entusiast eesotsas, kes asja veab.
Jah, selles ongi alati asi. Peaks olema rohkem entusiaste, siis lheksid asjad kima vajalikus suunas.

Ideederohked algusajad Rkige, kuidas kik alguse sai oli vist aasta 2004? Kes oli see tuumik, kes taolise vahva idee, asju taaskasutusse anda, kima tmbas?
Klli
: Tegelikult on idee prit Soome uuskasutuskeskusest, algatasid aga siinpoolsed inimesed, Erik Sikk ks neist. Priselt see Soome variant meile aga ei meeldinud, sest neil puudus statistika ja levaade tegevusest. Meie nukogu otsustas, et tehtaks ladu, kus saaksime levaate, mis meil on, et siis juaksid asjad igete inimesteni.

Kas tegu oli spruskonnaga, kes Uuskasutuskeskuse (tookordse nimega Taaskasutuskeskus) li?
Ei, lihtsalt hesuguse mtteviisiga inimesed soovisid midagi kasulikku teha. Kes tahtis maailma psta, kes anda oma panuse. Idee oli see, mis neid kokku kutsus, mitte isu midagi rahaliselt saavutada.
Alguses, 2004. aastal, ttasime me ju tiesti plve otsas. Siis 2005. aastal tulid juba mjad, asi hakkas edasi liikuma.

Kuidas end ra toitsite, kas palgad tulid asjade mgist?
Jah, mgist elasime ra, ehkki kogu aeg on suur kuluartikkel olnud prgi. Palju asju tegime me tookord ka: toimisid tekstiilikojad ja lasteringid.

kuhu mina kogu aeg plaanisin minna, aga lapsed olid veel liiga vikesed.
pikojad said teoks tnu Interreg Eesti hisprojekti kaudu, kust tulid rahad. Meil lks pris kenasti, aga toodavate asjade mass kogu aeg kasvas ning tundus, et meid oli liiga vhe. Meil oli proff e juurde vaja, tippjuhte, mitte lihtsalt sorteerijaid. Tahtsime korraliku ettevtteni juda.
Aga raha koha pealt oli meil kll alati see suur ambitsioon olnud, et saame ISE hakkama, ei ksi kellegi kest: ise toimetame, ise mme.

hm, mind nris mure algusest peale, kui teie tegemisi vaatasin, et kuidas te ikka toime tulete, sest asjad, mida inimesed toovad, on kohati sna kehvad.
Aga meie arvasime, et saame hakkama! Tegelikult sltub meie hakkama saamine palju ka sellest, mis tasemel on inimesed. Praegu pole eestlased ju pidanud mtlema sstlikult, majandusel lheb suhteliselt hsti. Ostetakse palju uut kaupa, isegi kui seda ei vajata. Vana rndab meile, samuti see suhteliselt uus, mille kvaliteet pole just kiita. Ei anta endale aru, et ostetav asi lheb ju kunagi alati prgiks.
Ehk prgi kallinemine aitab ses osas veidi.
Meie ettevte on loodud ka selleks, et inimesi mtlema panna, et iga ost thendab mingit jdet.

Uus-Sadama krahh Mis juhtus Uus-Sadama ruumidega. Rmustasime, et saite tegevust laiendada suurtele pindadele, siis kki kadusite ra?
Klli
: Kuna vaatasime, et meil lheb juba pris hsti, ning siis mtlesime, et tahame teha midagi suurt. Aastal 2006. otsustasime, et vtame tle teadlikud inimesed, reklaamijuhid, mgijuhi, ja lisaks rime uued pinnad.

Kas maksite seal ri ise?
Jah, Paide tnaval on vike r, aga Uus- Sadama ruumid olid vga kallid! Aga miks selle riski peale mindi sest siinse Paide tnava kive oli korralik ja kasvas tusujoones. Vtsime selle mudeli aluseks, ning lootsime, et see toimib ka Uus-Sadama suurtes ruumides. Seal oli aga vaja investeerida, et teha seda mnusaks, ning krge r neelas oma. Kuna me ri vi pindade osas toetust pole saanud oleme kll ksinud Tallinna linnalt, aga pole antud. hesnaga see hpe kis meil le ju. Siiralt usun, et Uus-Sadama oleks tle hakanud ja sinna oleksid inimesed tulnud ning see oleks vga lahe olnud aga ikkagi on raha see, mis paneb asjad paika. Sealt vajalikku kivet ju ei tulnud. Lisafi nantseeringut meil aga polnud

Kivet ei tulnud, miks?
Sest poole aastaga ks koht sisse ttada on praktiliselt vimatu.

Kas Uus-Sadama pind kuulub linnale?
Ei, Tallinna Sadamale. riettevttelt ei suuda me aga korralikke pindu rentida vga kalliks lheb. Ja prgihinna tus oli ka mrgatav. Niteks talvemantlid, mis tuuakse, on ju vga rasked! Prgi maksame aga kaalu pealt.

Riided, mis le jvad vi poodi panna ei klba, saan aru, lhevad ldprgisse? Palju selle eest praegu maksate?
Minni
: Kuus ligi 12 000 krooni, eelmisel kuul seoses kolimisega aga ligi 55 000 krooni.

Mina taaskasutuse fnnina kujutlesin ideaalis loomulikult, et kik asjad, mis siia tuuakse, lhevad ringlusse. Kehvemad riided lapitekkideks jne.
Klli
: See on meie kige suurem soov, et saaksime kik vimalikud asjad saata ringlusse. Kas vi ktteks vi purustamiseks, ehitusmaterjalideks.

Kas Eestis on need kohad olemas?
Ei.

Keskus omast ajast ees Riik ei jua siis teile oma struktuuride toega jrele.
Klli
: Tegelikult ongi asi selles, et meie mtted olid omast ajast natuke ees. Ladu, sorteerimine olid ees sellele, et meil pole vljundit praegu, kuhu sorteeritud asju panna! See osutus nd meile peksukohaks. Riided viksid kttekski minna.

Eks need struktuurid kunagi tulevad, kui te niikaua vastu peate
Me peame vastu pidama! Vhemalt nii kaua, et kogu aeg seda mtet edasi kanda!
nneks me pole ksi. Kik, kes siin kivad, tahavad vhemalt oma sisimas, et asjad ei lheks otse prgimele.
ks murekoht on veel: oleme paljudesse valdadesse helistanud, pakkunud asju. Suhtleme sotsiaalttajatega, sest valdades on ju sotsiaalkeskused. Jutuks on tulnud, kui ksin, et kas neil ei ole tarvis midagi? Siis eldakse: ei, meil on endal. Kust te need saate? Tuuakse. Kust? Saame abisaadetisi.
ABISAADETISI! Tekib tunne, et me oleme mingisugune arengumaa ja veel nii rumal arengumaa, et vtame vastu neid asju, mida teistel pole kusagil realiseerida. Teate, mis sellest Humanitaarabist edasi saab umbes 10 protsenti lheb sellest kiku, lejnud maandub meie prgilatesse! Kuhu see juab? See on ju Eestile koormus. Selle asemel, et panna kima oma, Eesti-sisene ringlus!

Algselt on ju Humanitaarabi idee olnud heatahtlik, aga nd on ajad muutunud, saan aru.
Meil tuleb ikka oma prgi probleemid ise lahendada!
Meie omagi asju on nii palju. Ja praegu pole seda kodumaa lejki kuhugi panna!
Aga me ei saa ka meile toodavat materjali selekteerida, et tleme inimesele, me vtame vastu ainult n- kiiksuga asju neid, mida siia tihtilugu tullakse otsima. Kui inimene tuleb kotitie surnud vanamemme riietega, kuidas elda, et too lahedaid asju seda ei saa elda.

Seda ei saa piirata, see teeb Uuskasutuskeskusele karuteene. Inimene peab teadma ja usaldama, et see on koht, kuhu ta vib kik korralikud asjad tuua ja ta ei pea pooltis kottidega koju tagasi vantsima.
Just! Me teame seda.
Aga milline on lahendus? Prgi on meil nii palju
(Mugime murelikult kooki. Lihapirukad on maitsvad.)

mmm kki peaks tegema prgivedajaga lepingu, pakkuma, et neil viks olla auasi teie asjad ra vedada.
Teine vimalus on see, et paneme uksed hoopis kinni.
Mure on ka transpordiga. Kui inimene ostab meilt 50-kroonise kapi, aga peab ravedajale ikkagi veel 250 krooni maksma, on kurb.

Vanade riiete ttlemist Eestis ei toimu elge, on teil eeskujusid, mis tehakse riietega teie philise murelapsega niteks Soomes?
Minni
: Tna ei ole kahjuks maailmas prgilasse mratud riietele lahendust, mida saaks universaalselt paljundada. Riidekiud on nii erinevad, kui rgime energiatootmisest riiete pletamise nol on see keeruline. Plemise kigus eraldub niipalju erinevaid keemilisi aineid, mida igaht on vaja analsida, ning lpuks, kas see tasub ra koloogilise jalajlje mttes, on veel omaette ksimus. Sellele pole hest vastust. Hetkel on teema aktuaalne. Praegu on Eestis ka proovitud teha ahju ja uuritud tehnoloogiat, et kuidas tekstiili keskkonnasstlikult pletada. ks klient vtab meilt puuvillariiet ja teeb sellest puhastuslappe, see on tore. Ainult, et see on tpe meie prgisse minevast riiete hulgast!

Nii et kuni riietele lahendust pole
Kui saaksime lbi valdade sotsiaalttajatega jutule annaksime neile osa ra, aga meil ei ole partnereid.

leskutse teeme koostd
Klli
: Minu snum inimestele: kui kellelgi on tahtmist meiega midagi koos teha, siis andku aga tuld ja astugu lbi! Et taaskasutamine toimuks igas maakonnas. Ja melge, et me ei ole arengumaa, meil on omalgi ringluses vga palju asju!
Ei humanitaarabile! Ja rge lootust kaotage, meil saab tulema uuesti tekstiilikoda. Kindlasti annan teada, millal. Ideest me ikkagi thjad ei ole!



Helen Arusoo
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet