1/2008



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
MLESTUSI: Tallinna vee arengulugu

Arvestades tnapeval ha enam kasvavat keskkonna reostust ning potentsiaalselt vimalikku kriisiolukorra tekkimist, vib psterngaks veevarustuses olla ainult alternatiivne veeallikas phjavesi.

Paraku just see pole meie kahes suuremas linnas Tallinnas ja Narvas (viimases oli alles hiljuti kraanivee joogiveena kasutamise keeld) siiani tagatud. Miks? Mis phjusel? Seda pangi Tallinna nitel alljrgnevalt lahti seletada.

Sissejuhatus
Hiljuti, 8. jaanuaril informeeris Tartu likooli Meditsiini Instituudi teadlane Hans Oru meedia kaudu ldsust hupuhtuse seisukorrast Tallinnas. Uuringute tulemusena selgus, et hu saaste tttu lheneb pealinnas iga inimese eluiga keskmiselt 7,7 kuu vrra.
hu krval on sama thtis vesi, sest ka ilma selleta pole elu Maal. Siinkohal oleks loogiline ksida, kui mitme aasta vrra lheneb tallinlase eluiga olukorras, kus ta tarbib kahtlase kvaliteediga vi mittekvaliteetset joogivett? Jutt on Tallinna peamisest veeallikast lemiste jrvest, mille kohal olevast hupuhtusest pole phjust suure optimismiga rkida.
Kllap taoliste eespool nimetatud uurin gute lbiviimine on ootamas meid ees ka joogivee osas. Otsustades aga vimude ja miks mitte ka teadlaste prsitud huvist selle temaatika vastu, vib arvata, et alles kunagi kauges tulevikus.

Meil on phjavesi!
Ent lemiste vee krval on Tallinnas olemas ka phjavesi, mis pole valdavalt vliskeskkonnaga otseselt seotud. Pealegi ei tohi unustada, et kriisiolukordade puhul on phjavesi ainus ohutu joogiveeallikas. Tepoolest oli aeg, mil seda tarbiti rohkesti. See oli vene aeg. Tnaseks on veetootjate huvi selle vastu kadunud. Kuidas see juhtus? Mis phjusel? Seda pangi alljrgnevalt lahti seletada.
Kigepealt pisut ajaloost, et mista, kuidas kulges veevarustus Tallinnas, alustades keskajast, iseloomustades ennesjaaegset seisu ning sellele jrgnevat Nukogude aega. Pgusalt peatume ka praegusajal olukorras, kuhu oleme judnud ning vaatame, mida annab teha parima kvaliteediga joogivee nimel.

Pilk ajalukku
Linna veevarustuse ajalugu on sama vana kui linn ise. Linnus ja ta jalamil tekkinud asula kujunesid 11. sajandil oma soodsa asukoha tttu tuntud kauplemiskohaks. Vee saamiseks kasutati kaevusid Suur Pha Maarjakaev linnuse keskel, Pika jala allikakaev, Rataskaev, Raeplatsi ehk Kassikaev (veevaimu rahustamiseks hiljem visati kaevu lpnud loomi, eriti kasse). Teadaolevatel andmetel paiknes 1882. aastal Toompeal peale kiriku, rtelkonna ja gildi hoone ning kubernerilossi veel 46 suurt maja, mis said oma vee lahtistest kaevudest. Ainsana tollest ajast ning siiani silinud on aadressil Toom-Kooli 17 asuv 10 meetri sgavune kaev, mida viimati puhastati ja restaureeriti Nukogude ajal. Kuna olemasolevatest kaevudest ei piisanud Toompea veega varustamiseks, kasutati ka veevedajate (kuulusid voorimeeste tsunfti) teenuseid. Viimased vtsid vee Karjaallika kaevust, mis jb Inglise Kolledzhi phjapoolse tiiva alla. Linn kasvas ning madalatest pinnasevee kaevudest enam ei piisanud veevajaduse katteks. ksikute hajutatult paiknevate majapidamiste veevarustus toimus pinnasevee baasil, mida ammutati madalatest kaevudest ja ksipumbaga varustatud puurkaevudest.

lemiste jrve epohhiloo algus
knib 1345. aastasse, mil rae taotlusel andis kuningas Valdemar IV Tallinna raele iguse juhtida Hrjapea allikatest (toona nimetati nii lemiste jrvest alguse saavaid allikaid) vett linna kraavidesse. lemiste jrvest rajati linna 4 km pikkune kanal, mis kulges mda Veerenni tnavat Sda tnavale ja sealt lbi linna Harju vravani, sealt lks otse merre. Sja tingimustes peeti linna kaitse seisukohast veetket linnamriga samavrseks. Kanalile oli 14. sajandil ehitatud kolm vesiveskit: Harju, Karja ja Viru.
lemiste jrvest vljavoolava Hrjapea je vett kasutati joogiks, majapidamistarbeks ning linnamri mbritsevate tiikide titmiseks. Selle kvaliteet oli ajaloolase Robert Nermani snul kehv, roiskvee lhn segunes Narva kohviku magusate kondiitritoodete lhnaga, milline bukett polnud just meeldiv. Lisaks Toompea kanalisatsiooni puudustele tunneme neid tagajrgi veel ehk tnagi Snelli tiikide roiskunud vete nol. Kadrioru lossi ja pargi veega varustamiseks rajati Peeter I korraldusel lemiste jrvest Kadriorgu kanal. Nn Peetri kanal toitis ka pargi tiike ja purskkaeve.
Ajapikku eespoolnimetatud kanali vesi juhiti torudesse.
Tallinna Linnaarhiivis on sissekanne aastast 1337, kus esmakordselt on mainitud veevedajaid. Kuna vee vedamise ksimusega tegeles raad, siis toetudes nendele rikutele thistati seda daatumit ka meil: nimelt 14. jaanuaril 1997 toimus Sakala Keskuse saalis AS Tallinna Vesi poolt suurejooneliselt organiseeritud seminar 660 aastat vee mki Tallinnas minevik, olevik, tulevik.
hisveevrgi rajamise alguseks peetakse Tallinnas tinglikult 1862. aastat, mil ebapraktilised puidust veetorud asendati malmtorudega. lemiste jrve veevaru tiendamiseks rajati 1922. aastal 21 km kaugusele Pirita je suudmest 11 km pikkune kanal lbilaskevimega 6,5 m3/s. Sellele jrgnes 1924. aastal lemiste veepuhastusjaama (VPJ) ehitus judlusega 24 000 m3/d. Kanali lbilaskevime ji kuni 1960. aastani samaks. Seda daatumit 1924 vib igusega pidada lemiste jrve pinnavee kitluse alguseks.

Esimesed sammud phjaveega veevarustuse arengu suunas

lemiste kaptaazhiliin phjavee tarvis
Veetarbimise suurenemine ja puaperioodid tekitasid linnavalitsuses aeg-ajalt gedat poleemikat selle le, kas otsustada phjavee kasuks vi otsida vimalusi lemiste jrve veevarude tiendamiseks. 1909. aastal jrjekordne pud andis tuke kutsuda Riia Poltehnikumi baltisakslasest professor Carl Bruno Doss uurima phjavee kasutamise vimalusi Tallinnas.
lemiste jrve phja katab ca 700 ha ulatuses mudakiht, mille keskmine paksus on 46 meetrit, maksimaalne ulatub 8 meetrini. Selle all on jmedateralises kruusakihis tugev veevool tootlusega kuni 30 l/s, mis suundub merre. Lbiviidud uuringute kohaselt pakkus Doss 1912. aastal rajada kaptaazhiliin piki jrve loodekallast 1500 meetri pikkusel alal, kus eeldas saada pevas kuni 32 400 m3 joogivett.
Ent eespoolmainitud kvarternaarisetetes olevat pinnasevee kapteerimist ehk ammutamist paraku toona linnavimud arendama ei hakanud. Otsustati pigem tiendada lemiste jrvemahtu kavandatava Pirita-lemiste kanali kaudu, htlasi hakata ehitama veepuhastusjaama. Vahepeal tuli aga Esimene maailmasda. Teoks said need plaanid, nagu eespool mainitud, alles aastaks 1924.
Mdus rohkem kui pool sajandit, enne kui 1963. aastal veetootja tellimusel hakati piki jrvekallast 270 meetri kaugusel jrvest rajama Lti ja Venemaa puurijate abiga veehaaret. Koosnes see 52-st puurkaevust sgavusega 812 meetrit ja mida tuntakse lemiste kaptaazhiliini nimetuse all. Vesi oli paraku rauarikas (0,40,7 mg/l) ning ilmselt vajas ttlust.
Teadagi rauarikkad veed inimese tervist otseselt ei ohusta, vaid on tlikad majapidamises. Vee ttlusprotsessiks on philiselt hustamine, nagu ngime klastades juba taasiseseisvumise ajal koos teiste veespetsialistidega mningaid veehaardeid Leedus, ja mis pole tnapeval eriti keeruline.
Paraku vhese ja sporaadilise veevtu ning vajaliku hoolduse puudumise tingimustes hakkasid puurkaevude filtrid ajapikku kinni kasvama. 1995. aastal veenudluse vhenemise tingimustes loobusid veemajandajad hoopiski kaptaazhiliini pinnasevee kasutamisest.
Arvestades aga seda, millistes reostusohtlikes tingimustes paikneb lemiste jrv polnud ilmselt kaptaazhiliini tielikuks mahakandmiseks piisavalt veenvat phjust.
Juba alates 19. sajandi lpust on lemistet peetud suviti sinivetikate vohamise tttu eutrofeerunud jrveks. Ajapikku juurde toodav jevesi omakorda suurendas jrves olevat biomassi, tehes sellega keerulisemaks vee kitluse. Ning lpuks, arvestades lemiste jrve paiknemist saasteohtlikes tingimustes (vhesemal mral aga seda asjaolu, et linna poole jvad Veerenni tnavapoolsete majade keldrid on pidevas uputamisohus), ei kantud kaptaazhiliini maha. Seda enam, et hiljaaegu pandi veekaitsevndis olevad maad mki.

Alusphja veekogumid 20. sajandil
Phjus, miks loobuti alguses professor Dossi ajal kaptaazhiliini vee kasutuselevtust, seisnes selles, et kik pilgud olid suunatud hoopis sgavamal lasuva kambriumi- vendi phjaveeladestu poole, kuna esimene, 1908. aastal sadama piirkonda rajatud puurkaev andis lootustandvaid tulemusi. Hiljem ehitati neid veel mitmeid juurde suuremate veetarbijate vajaduste katteks (Volta, Kreenholm jt).
Sja alguseks oli Tallinnas veevarustuse tarbeks rajatud juba le 40, 1960. aastaks juba 85 kambriumi-vendi puurkaevu, olenevalt asukohast sgavusega 180210 meetri vahel. Veetarbimine moodustas 52 000 m3/d. Selleks ajaks oli selgunud, et kambriumi-vendi veeladestul on eriline koht mitte ainult Tallinna veevarustuses, vaid kogu Phja- ning Loode-Eestis kuni Haapsaluni vlja.
Teistes linnarsetes kohtades lahendasid tarbijad oma veeprobleeme salvkaevude ja madalamate ordoviitsiumi ja ordoviitsiumi-kambriumi puurkaevude abil. Need alusphja veeladestud on Tallinna alal suhteliselt piiratud levikuga, ainult klindi jrsakust luna ja kirde suunas. Ordoviitsiumi-kambriumi veeladestu paikneb Nmmel 40, Lasnamel 25 ja Pirital 8 meetri sgavusel maapinnast. Puurkaevude sgavus kigub 3050 meetri vahel. Optimaalne deebit kigub 150250 m3 piiridesse. Tegelik veevtt jb 1050 m3 piiridesse. Nimetatud veeladestu kokku mahus 4000 m3/d ringis leidis kasutamist philiselt Lasnamel, Psklas, Viimsi poolsaare idaosas, kige enam aga Nmmel.
Kokku moodustas phjavee tarbimine Tallinnas 20. sajandi keskel ligikaudu 64 000 m3/d.

Teised potentsiaalsed veeallikad
1959. aastal alustati Eesti Ministrite Nukogu juurde Geoloogia Valitsuse loomisega ning Eesti ala ssteemsete geoloogiliste uuringutega. Konkreetselt Tallinna piirkonna uuringuteks oli moodustatud mitu uurimisrhma: ks trhm tegeles Tallinna ala ja mbruse kompleksse kaardistamisega, hdrogeoloogia trhm tegeles ksikute objektide hdrogeoloogiliste uuringutega, maavarade trhm ksikute maardlate uuringutega.
Hdrogeoloogiliselt uurimata aladel teostatakse uuringuid kahes etapis. Esimeses eeluuringu staadiumis tehakse kaardistamise materjalide ning ksikute luurepuuraukude phjal kindlaks potentsiaalselt vimalikud phjavee leviku alad ning nende orienteeruvad ressursid. Teinestaadium on detailuuringud, mille phjal arvutatakse juba phjavee tarbevarude suurus.
Tarbevaru all mistetakse phjavee hulka, mida on vimalik saada veehaardest ratsionaalsel viisil kogu ekspluatatsiooniaja jooksul (vastab tinglikult puurkaevu amortisatsiooniajale). Aja jooksul tarbevaru suurust korrigeeriti, eesktt arvestades toitetingimusi ja vee kvaliteedi stabiilsust. Juba kigus olevate veehaarete tarbevaru mrati olemasolevat veetarbimist aluseks vttes, vajadusel ekstrapoleerides mnevrra seda suurust kasvu suunas. Sel moel kinnitati riigis enamiku suuremate linnade, asumite ja suurtarbijate phjaveevarud. Niimoodi toimetati vhemalt Nukogude ajal.
Phjavee tarbevarude arvutamise aluseks viidi lbi terve hdrogeoloogiliste uuringute kompleks, mis reeglina koosnes kaardistamisest, katsepuuraukude rajamisest, katsepumpamistest, geofsikalistest ja hdrokeemilistest uuringutest. Just selliste osaliselt uurimata alade hulka kuuluvad kik Tallinna piirkonna pinnakatte (kvarternaarisetete) levikualad.

Mnniku liivik unikaalne phjaveekogum
Pilgud langesid eesktt Tallinna piirimail asuva Mnniku liiviku peale, mille vastu ehitusliiva kaevandamise eesmrgil hakkasid huvi tundma arendajad, ning arvestades perspektiivika veekogumiga projekteerijad.
Eespooltoodust johtuvalt hakati Mnnikut uurima paralleelselt kahe trhmaga. T lpetamisel said vastava Maavarade Komisjoni poolt ametlikult kinnitatud nii liiva- kui ka phjaveevarud.
Mnniku liiviku alal tegutses heaegselt kaks uuringurhma: ks uuris liiva, teine phjavett. Ksimus, kas vrtuslik on liiv vi vesi, ei olnud siis nii teravalt les seatud. Ehitiste areng oli toona tagasihoidlik, mistttu prioriteetide paikapaneku vajadusest juttu ei tehtudki. Ka ei pratud erilist thelepanu sellele, et maardla ala on poolitatud kahe administratiivksuse Tallinna linna ja Saku valla maade vahel. Kik oli ks riigi oma. Alles hiljem, taasiseseisvumise ajal, mil arenes hoogne ehitustegevus ja lksid ausse omandisuhted, tekitas selline poolitamine mrkimisvrseid keerukusi nii maardla kasutamise prioriteetide mrangu osas kui ka selle haldamise osas.
Kik lks isevoolu teed, riik oma ktt klge ei pannud.

Niisiis Tallinnast luna pool levib ligi 60 ruutkilomeetril (pikuti 10 km ja laiuti 6 km) jliustiku vooluvetest tekitatud liivade ja kruusade lasund sporaadiliste savivahekihtidega, paksusega keskmiselt 1618 meetrit. Seega moodustub thelepanuvrne maa-alune veekogum, mille mistlik kasutamine kindlustaks Tallinnale puhta joogivee saamise.
Ametlikult kinnitatud phjaveevarud moodustasid eri aegadel (olenevalt poliitilistest tuultest, autorist ning veevajadusest 17 500 kuni 10 000 m3/d. Juhul kui oleks peetud puhta joogivee saamine prioriteetseks, siis, rakendades tnapevaseid phjavee tehisvarude loomise mooduseid, oleks pinnasevarude koguse suurendamine kuni 50 000 m3/d tiesti reaalne ning see kogus, nagu allpool selgub, oleks ligilhedane tnapeva veetarbimisele.

Mattunud rgorud phjavee potentsiaalsed varamud
Aastatel 19591962 geoloogilise kaardistamise ning hdrogeoloogiliste uurin gute tulemusena avastati lisaks teadaolevatele alusphja veelademetele, et perspektiivsete veeallikatena vib prognoosselt arvestada ka mattunud rgorgudega.
Peatusin nendel mattunud rgorgudel detailsemalt seetttu, et viimased kujutavad endast hdrogeoloogiliselt maaaluseid phjavee reservuaare, mida nii veehulga kui ka vee kvaliteedi poolest vib vaadelda potentsiaalsete veeallikatena.

Pinnasevesi versus phjavesi
NSVL Ministrite Nukogu mruse nr 425, 22. aprillist 1960. aastast pealkirja all Generaalskeemi koostamisest NSVL territooriumil esinevate maaaluste veeressursside kasutamise ja kaitse kohta 20-neks aastaks titmiseks oli Eesti Geoloogia Valitsuse poolt antud vastav lesanne. Vastavalt rahvamajanduse kavandava tusuga ngi mainitud arengukava ette ka veenudluse mrkimisvrset kasvu. Riiklike projekteerimise instituutide Eesti Projekt ja Eesti Tstusprojekt poolt edastatud kontrollarvude kohaselt moodustub Tallinna ldine veenudlus lppthtajaks ehk 1982. aastaks 370 000 m3/d. Toodud nudluse suurus on antud koos Vineeri- ja Mblivabriku tehnoloogilise veetarbimisega, kes sai oma vee lemiste jrvest otsese veetorustiku kaudu. Linnale vajaliku joogi-olmevee nudluseks oli 220 000 m3/d. Kuna arvele vetud phjaveevarud selleks ajaks moodustasid Tallinna alal orienteeruvalt 80 000 kuni 90 000 m3/d, siis vajadus uute veeallikate jrele oli ilmne.
laltoodud sai ajendiks selgitamaks vlja veeressursside suurust prognoosselt. Uurima hakkasid heaegselt pinnavee osas Hdrometeoroloogiline Teenistus (Tiit Eipre) ja TPI sanitaartehnika kateeder eesotsas professor Harald Velneriga ning phjavee osas Geoloogia Valitsus (Erna Teban). Tnapeva mistes thendaks see kahte konkureerivat varianti: kes enne, kes pakub rohkem.

<Pinnavesi ohtrasti kes tnu veehoidlate ssteemile
Nimetatud lesande likes hakkasid projekteerijad koos Hdrometeoroloogia Teenistusega (Tiit Eipre) ning TPIga (Harald Velner) uurima vljavaateid lemiste jrvevee mahu suurendamise vimalusi veehoidlate ja hdrorajatiste kaskaadi kaudu. Tnu uute veehoidlate rajamisele Vaskjala (1970), Paunkla (19601979), Soodla (1980), Kaunissaare (1984), tinglikult ka Raku (1959) ning lisaks teiste jgede kanaliseerimisele, kujunes hdroloogide trumbiks praktiliselt limiteerimata vee hulk. Seda kasutati osaliselt Phja-Eesti jgede sanitaarse seisundi parandamiseks ning samal ajal suunati Pirita-lemiste kanali kaudu (rajati 1922, rekonstrueeriti 1970 ja 1996. aastal) lemiste jrvemahu titmiseks.

Phjavesi parem kvaliteet
Hdrogeoloogide trumbiks on, nagu eespool oli nimetatud, joogivee kvaliteet, selle kaitstus vlisreostuse ohtude eest ning phjavee suhteline odavus (kuna reeglina ei vajanud kallihinnalist ttlust). Paraku selle vimaluse pakkumiseks oli vaja lisaks teadaolevatele otsida uusi veeallikaid. Vahe konkurentidega on selles, et pinnaveeallikaid vib igaks looduses palja silmaga nha. Phjaveeallikate leidmiseks tuli lbi viia ulatuslikke kompleksuuringuid.
lesande titmiseks oli Geoloogia Valitsuse Hdrogeoloogia Ekspeditsioonis moodustatud mitu uurimisrhma, tegelemaks nii olemasolevate veeallikate revideerimisega kui ka tiendavate uuringutega, et selgitada linna alal uute phjaveeallikate olemasolu.
Jtkub jrgmises Loodusesbras.

Kuidas kujunesid liivikud
Tavainimesele, kes pole eriti tuttav Eesti mandriosa geoloogilise ja tektoonilise arengulooga, on raske ette kujutada, millised loodusjud on kinud le meie maa ning milliseid jlgi on nad oma tegevusega jtnud. Pika geoloogilise aja jooksul (devoni ajastu lpust kuni antropogeenini) oli Eesti mandriosa helt poolt murenemisprotsesside ja vooluvete tegevuse vallas, teiselt poolt maakoore neotektooniliste liikumiste mju all. Jrgnes jliustike pealetung, mis purustava juga tegid alusphja kivimite kallal oma t, lhkusid ja panid mitmes Phja-Eesti paigus paeplatoo piire luna poole taanduma. Selle tagajrjel tekkis konkreetselt Tallinna linna kohal ulatuslik madalik, mida piiras paeplatoo (Lasname, Astangu, Harku).
Pisut ettekujutust ja ivake fantaasiat ning me avastame, et enne jliustike pealetungi kujutas mandri phjaosa krget, tnapevasest le 100 meetri krgust paeplatood, mis oli kohati lbi ligatud jeorgudega. Puurimisandmed testasid, et niteks Harku rgorus voolava je sgavus suudmealal oli, vrreldes tnasega, 127 meetrit allpool merepinda (jesng praegusel suudmealal on sisse likunud aluskorra tardkivimitesse).
Maapinna kerke ja vajumise tulemusena, lisaks jliustike tegevuse tagajrjel (pealetungid-taandumised ja jrgnevad sulaajad) ning jrgnevate Balti meretekke staadiumide ajal titusid jeorud setenditega (kruus, liiv, savi), mis ladestusid mitte ainult Tallinn-madala alal, vaid titsid ka tolle aja jgede orgusid, deltasid ja muid svendeid. Peab omama ksjagu fantaasiat, kujutamaks ette, kuidas delta-alast kujunes vimsate voolude tulemusena praegune, eespool ksitletud ligi 60 km2 Mnniku liivik. Viimane Tallinn-madala alal hargnes omakorda mitmeks veevooluks, tites samaaegselt erinevate pinnastega juba olemasolevaid jgesid, jrvi ja orge (Kesklinna, Pelguranna, Harku, Pirita, Kloostrimetsa). Seletusi Aluskord koosneb Eestis magmaja moondekivimitest. Tallinnas lasub 120250 m sgavusel maapinnast. Alusphi vanaaegkonna settekivimite kompleks. Tallinnas kuuluvad selle alla alt lesse Vendi, Kambriumi ja Ordoviitsiumi ajastu kivimid. Hdroloog pinnavee uurija. Hdrogeoloog phjavee uurija. Phjaveeladestu kasutatakse ka veekompleksi nimetust. Teatud mral hdrauliliselt seotud phjaveelademete ja -kihtide ssteem. Pinnasevesi surveta maapinnalhedane phjavesi (antud juhul niteks lemiste kaptaailiini ja Mnniku ala). Veehaare phjavee ammutamiseks rajatud ehitis (kaev, kaevude rhm, allikakaptaa). Veelade kasutatakse ka phjavee horisont, kiht ligikaudu hesuguse litoloogilise koostisega ulatuslik vettkandev kihtkond. Teistest hdrostratigraafilistest hikutest eraldatud vettpidavate kivimitega veepidemega. Veepide vett mitte lbilaskev kiht maapues.



Erna Sepp, phjavee
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet