1/2008



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
Vihmametsad Shoti moodi

Vihmamets on vljend, mis manab meile kujutuspilte eksootilistest lilledest, vrvilistest lindudest, rammusatest taimedest ja krgest huniiskusest. See kik on tsi, kui rgime ekvatoriaalsetest, troopilistest vihmametsadest, kuid vhesed teavad, et ka Phja-Ameerikas ja Euroopas leidub vihmametsi.

Pehme kliima on loonud keskkonna, kus aeg voolab aeglaselt, puud kasvavad krgeks ja surevad vga vanalt. Sealne biomass letab tunduvalt troopiliste vihmametsa nitajaid, mis muudab parasvtme vihmametsa ka majanduslikult vrtuslikuks. Tnu viimasele on suurem osa parasvtme vihmametsast meie planeedilt jdavalt kadunud.

Suuremad parasvtme vihma metsad kasvavad Phja-Ameerika loodeosas ja Tshiilis, kuid ega Euroopagi pole nende nnistusest ilma jnud. Nimelt leidub neid haruldasi metsi Shotimaal, Iirimaal, Norras ja ka Hispaanias. Erinevalt Ameerika parasvtme vihmametsadest, kus domineerivateks liikideks on okaspuud, esineb Euroopa vihmametsades peamiselt kivitamme (Quercus petraea) ja sarapuud (Corylus avellana).

Muinasjutu paigad
Enne oma Shotimaa retkede algust olin nendest vga haruldastest metsadest vaid lugenud ja ka mningaid pilte ninud. Suured maha langenud puud kaetud paksu samblavaibaga ja samblikest tilkuvad puuoksad maalisid mulle kujutluspildi telisest niametsast. Eestis kahjuks selliseid metsi ei leidu, sest ookean jb meist sna kaugele ja mgedega on ka kitsas kes. Shotimaal esineb seda kooslust peamiselt lneranniku mestike raskesti ligipsetavates osades, kuhu inimese juhitud kirvetera pole judnud ja samuti ka mgistel Lne-Shoti saartel, nagu Mull, Skye ja Arran. Nii nagu mujal maailmas, on ka Shotimaal vihmametsade ja samuti teiste metsade kadumise phjuseks intensiivne kirvet. Ainult neis paikades, kus ttamine oli raske ja materjali kttesaamine majanduslikult mttetu, on vihmametsad silinud.

Paradiis sammaldele ja snajalgadele
Siis klastasime hte telist niametsa. Tsi, ta oli end hoolikalt peitnud ja kaitsnud, sest sinnaminek oli pris vaevaline. Kigepealt pidime tusma mda kllalt jrsku menlva les, et juda laia kuristiku servale, kus see mets kasvas. Minu vitluskaaslane oli varem seda paika klastanud, mistttu ta teadis tpselt, kustkaudu metsale lheneda. Kuristiku phja judes avanes meie ees teliselt lummav vaatepilt, millesarnast olin ninud vaid mningates muinasjutufi lmides ja fotoalbumites. Suured sarapuud, mis lausa tilkusid sammaldest ja samblikest. Mahalangenud puud olid kaetud snajalgadega. Seda metsa toitis krestikuline oja, mis sai alguse kuristiku serval voolavast jekesest. Maapind oli pehme ja niiske. Jahe hk oli niiskusest paks, mida vis tunda iga nahapooriga. Seal, kus sammal polnud veel puutve katta judnud, oli see vrvunud valgeks, halliks vi tumepruuniks. Lhemal vaatlusel selgus, et maalriteks osutusid vikesed samblikud, kes olid vallutanud iga ruutmillimeetri puutvest. Kusagil polnud nha paljast sarapuukoort.
Parasvtme vihmametsi kutsutakse ka alamate taimede paradiisiks, sest sealne sammalde, snajalgade, koldade ja samblike mitmekesisus on muljetavaldav. Pole htegi paika, kus ei kasvaks samblaid vi samblikke. Siit vib leida ka Euroopa vikseima snajala Hymenophyllum Wilsonii, rkimata maajalgadest ja teistest snajalalistest.

Mulli saarel vihma sees
Teine ja phjalikum tutvus parasvtme vihmametsadega oli mul eelmise aasta detsembris, kui klastasin Shotimaa lneosas asuvat Mulli saart. Selle saare eripraks on mgine maastik ja avatus Atlandi ookeanile ning sealt tulevatele vihmadele ja tormidele. kski neist kmnest pevast, mis ma saarel viibisin, ei mdunud vihmata. Mnel peval vaheldusid tugevad sajuhood ja pike 14 korda, mnel korral jlle tibutas terve peva vaikset uduvihma. Med, sademed ja avatus ookea nile teevad sellest saarest telise parasvtme vihmametsade paradiisisaare. Tsi, puutumatuna on silinud vaid need, mis asuvad jrsakute vi kuristike phjas ja jalamitel. Avatumates paikades on nha inimese ktetd vi lammaste mokkade mju. Viimased phjustavad selle, et ei toimu looduslikku metsa taastootmist, sest vabalt liikuvatele lammastele on noored puuvrsed teliseks maiuspalaks.
Mulli vihmametsad erinesid eelnevalt kirjeldatust selle poolest, et seal oli loodus mitte inimene valikulist raiet teostanud. Nimelt domineerisid metsa alustaimestiku alustena suured kivid ja kaljurahnud, mis prit neid mbritsevatest mgedest. Kivide destruktiivse mju tttu olid sealsed vihmametsad sna hredad, kuigi esines ka paar erandit. Peamisteks, kui mitte elda et ainukesteks puuliikideks olid kivitammed ja sarapuud. Mnedes piirkondades domineerisid tammed, teistes jllegi sarapuud. hel juhul koosnes mets ainult sarapuudest, mis tnu ookeanituultele rmiselt avatud kasvukohale, polnud krgemad kui kaks meetrit. Kiki neid metsi toitsid niiskusega, lisaks taevast tulevale, ka mitmed krestikulised ojad ja kosed.

Alam-Pedja hingus
Kuigi Eestimaal taolisi elupaiku ei eksisteeri, esineb ka siin niiskeid ja sammalderohkeid metsaalasid. Olen ise Alam-Pedjal liikudes nende rppe sattunud. Peamiselt on need lodukaasikud, sanglepikud vi siis rabade realadel kasvavad vanad ja hredaks kulunud kuusikud. Just viimases kndides, mdanenud kuusetvel istudes, tungis mulle ninna niiske, turbane ja huumuserikas mullalhn, mis meenutas Shotimaa vihmametsades kogetut.

Parasvtme vihmamets
Selliste metsade tekke eelduseks on suur huniiskus ja sademed. Koosnevad nad okasvi laialehelistest puudest. Teistest parasvtme metsadest saab vihmametsi eristada peamiselt kolme nitaja poolest. 1. Suur sademete hulk: 23 m aastas, mida toidavad ookeanilt saabuvad niiskusest rasked tuuled. 2. Metsad peavad olema ookeanide lheduses: ookeanid kindlustavad aastaringse temperatuuri vhese kikumise talved on pehmed ja suved jahedad. 3. Rannikul paiknevad med ja mestikud: parasvtme vihmametsad kasvavad mgede ookeanipoolsetel aladel.



Jaanus Jrva
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet