Põhjamaa talve järel on meie esiisad end kevadel kosutanud puude värske mahlaga – mitte ainult kasemahl, vaid ka vahtramahl on maitsev. Proovige järele, kel kodu lähedal sobivad puud olemas. Kuidas seda teha, annab nõu Peep Veedla.

“Kasemahla tasub koguma hakata siis,
kui ööpäeva keskmine temperatuur on
pluss viis kraadi,” saab lugeda internetist.

Eelmisel kevadel 22. märtsil lüüakse kuu soojarekord – Valgamaal 19 kraadi sooja! Ka Harjumaal on harjumatult soe ilm märtsi kohta. Janutunne süveneb, aga vett ei taha. Ka õlu ei meelita ega ka limonaad või muud magusad joogid. Janu on konkreetselt kasemahla järele. Järgmisel päeval näitab termomeeter akna taga +14, ka öösel näitas kraadiklaas üle nulli. Peaks aeg käes olema. Murran lootusrikkalt kasel oksa – ei midagi. Igaks juhuks teisegi – ikka ei midagi. Täitsa kuiv!
Nojah, mäletan lapsepõlvest, et kasemahla sai enam-vähem maipühadeni välja, siis hakkas kask valget vahtu välja ajama ning tuli tropp ette lüüa. Loen internetist, et olenevalt kevadest on mahlaaega kuni kolm nädalat. Vaatan kalendrisse – maipühadeni aega veel üle viie nädala. “Küllap ongi veel vara,” arutlen, “aga ööpäeva keskmisele temperatuurile mõeldes…”
Päev hiljem tuleb päästev idee – vaher annab ju mahla varem! Polnud ma küll varem vahtraid kiusanud, kuid leidsin kiiresti kodulähedasest segametsast parimas meheeas vahtrapuu ning keerasin oherdi sisse. Hakkas tilkuma küll. Lõin tila paika. Naabridki tulid uudistama, pistsid pihud alla ning kiitsid hüva rüübet.
Tõin kodust priske kannu kohale, torkasin prahi ja putukate kaitseks sõela peale ning jäin keelekastet ootama. Lootuses, et esialgne laisavõitu tilkumine hoogustub, kui ma selja keeran. Aga võta näpust! Kui alguses ei tilkunud suurt midagi, siis varsti ei tulnud enam sedagi. Hiljaks olin jäänud, nagu hiljem asjatundjatega konsulteerides selgus. Vahtramahla aeg sai juba nädal enne märtsi lõppu otsa!
Aga kui vaher lõpetab, peab kask olema alustanud. Enam oodata ei julgenud – viimaks magan ka veel kasemahla jooksu aja maha.
29. mail augustan kodumetsas eaka kasemüraka, keda ka mõnel varasemal kevadel olen lüpsnud. Tila sisse, kann alla ning põksuva südamega ootele. Mahla tuleb paremini, kui vaher seda esimestel minutitel pakkus. Võtan kella pealt aega. Esialgu tilgub 150 tilka minutis, kümme minutit hiljem 120, viie minuti pärast aeglustub veelgi… Õhtuks on jooksnud vaid paar liitrit pruuni kahtlast vedelikku. Kas tõesti taas ebaõnn?
Valan selle kahtlase vedeliku maha ning heidan ka seekord kuiva kurguga magama. Ehk on hommik õhtust targem.
Nii oligi. Hommikul oli kannus tõeline kvaliteetne kasemahl ning nüüd polnud tükil ajal janukustutamisega probleemi. Probleemid tekkisid hoopis sellest, et nii suurt janu, kui kask mahla eritas, polnud me kolmeliikmelisel perel kusagilt võtta. Internetist küll leidsin õpetuse, kuidas teha kasekalja, kuid selle järele isu ei tundnud.
Printisin siis välja portsu kasemahla silte ning villisin ülejäägid pudelitesse. Nii igal hommikul. Ja tööle või külla minnes oli nüüd alati pudel kaasas.
Tükil ajal oli nüüd kasemahlast rõõmu. Iga hetk võid võtta tervistava sõõmu. Mõnus aeg see kevad! Aga ometi oli kevadel veel üllatusi varuks.
9. aprilli hommikul jäin märjukesest ilma. Soojarekordid olid jäänud seljataha, märtsikuusse, ning nüüd tuli taas karmi põhjamaa kliimaga rinda pista. Positiivne oli muidugi see, et visuaalselt nägid pakase disainitud kasemahlaskulptuurid päris head välja. Ainult et purikalimpsimine ei tundunud eriti ahvatlev. Õnneks oli see karm kliima vaid külmataadi viimane ponnistus enne suurt suve ning varsti jooksis mahla taas joodaval kujul. Kuni kasel hakkasid tekkima hiirekõrvad ning saabus aeg auk tüvel sulgeda.
Millist kuupäeva kalender selleks päevaks näitas, jäi paraku fikseerimata, aga kevad ju…

Õpetus
• Kasemahla kogumiseks on aeg käes siis, kui ööpäevane keskmine õhutemperatuur on vähemalt +4 kraadi.
• Puuri auk puu lõunapoolsesse külge 0,5 – 1 meetri kõrgusele maapinnast.
• Magusam mahl on kõrgemal ja kuivemal kohal kasvavatel kaskedel, kuid mahla suhkrusisaldus neil siiski üle 1% ei küüni.
• Korralik mahlakask annab kevade jooksul 150 – 250 liitrit mahla.
• Mahla kogumiseks puuri tüvesse paari-kolme sentimeetrise läbimõõduga mõne sentimeetri sügavune auk.
• Mahla kogumiseks anumasse kasuta kase- või lepapuust voolitud tila, plastvoolikut või metallist renni