3/2008



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

sammud omas eestis
Kagust loodesse: Eidapere Nurtu-Nlva

Mru vahulill
Ingmar Muusikus
Kell nitab kaks peval. Nii hilja ei ole me kunagi minema hakanud. Hommikune magus uni, logistilised raskused, Tri lillelaada ummik.

Eidaperes imetleme hakatuseks jaamahoone mber rajatud lilleaeda ning puuskulptuure.
Rongide liigutamisega pole vrviheitval jaamahoonel enam otsest seost. Viks ju tituda Eidapere raudteelaste Postimehe ajalehes (03.09.1999) kirjeldatud unistus vikesest bussimoodi mootorvagunist, mis rbastel seludes kahe ke nppudel kokkuloetavad Eidapere vimalikud reisijad soovitud sihtpunkti viiks.
sel on sadanud, pev paistab tulevat tuuline. Plma kla mees Ardo, kes meid Eidaperre sidutas, viipab: htul neme. Eks te helistage!
Kus me tpselt neme, seda me veel ei tea, tahame juda Jrvakandi taha. Muuseas, Plma kla on see koht, kus krgub vgev tuulik, mis mnginud rolli Rummu Jri fi lmi vtetel.
Ja Jrvakandi? tleme Jrvakandi mtleme klaasitstus. Ega see nii vale polegi.
Isaknnu kla, rabadega piiratud ja suurte metsade sees, hakkas kasvama, kui sinna 1879. aastal sai rajatud klaasikoda. Metsapuid pletati tuha saamiseks ja klaasi sulatamiseks. Aastal 2008 Jrvakandist enam lehtklaasi ei tule, kll aga pudeleid ja purke.

Piibeleheaja knnisel
Sammume mda raudteed, hiljem mda siduteeks kohandatud raudteetammi. Kneleme sammudes 3. mai Teeme ra! pevast, mis oli lendav kui laulupidu. Thermaalikud raudteeservad jahutavad me rmu kui palju ji veel koristamata.
nneks laotub kahel pool raudteed kevad, tsi, seegi hakkab juba otsi kokku tmbama. Jah, ega need toomingad vga enam ei lhna kll, nustub sber.
Knelen, et igatsen juba sgist, kuldseid vrve ja rahu.
ige Phjamaa mees ootab kevadet, ei saa Ingmar sgiseootusest aru. Varsti algab piibeleheaeg.

Punaste krbeste peatus
Jrvakandi suunas viib meid sirge tee, vana tstusraudtee tamm. Autode mda sites jalgealune prub, ja vimsatel autodel kihutajaid leidub sel kitsal rajal meie jaoks arusaamatult palju. Kahtlustame maasturite maastikumnge. Vimsa auto lbisiduga kaotab metsatee mneks ajaks kindlasti osa oma elurohkusest, hltest. Psusilmad ei saa auto eest kuhugi taganeda, vaprad lilled silmitsevad teeservast huviga meid, jalgsikndijaid.
Ninna tungib vnge lhn. Rebane?
Kes tahes muu, aga mitte rebane, snab sber teekraavis hiiglasliku lehmakoogina laiuvat hunnikut uurides. Ta thelepanu kidavad kollakad krbsed, kes viljakal pinnasel paarikaupa tegutsevad kimas on munemine. Isased masseerivad emaseid otsekui peresnnitus.
Entomoloog Mati Martini abiga selgub, et tegu on hariliku roojakrbsega Scatophaga stercoraria, tavalise liigiga vrskel snnikul ehk lehmakookidel. Roojakrbse vastsed on rveluviisiga ja jahivad lehmakoogis hoopis teiste putukate vastseid.

Kiviaed ja kiviaial lind
Liigume kandis, kus kunagi kohtusid Prnu-, Harju- ning Lnemaa piirid. Kmbime piki metsasihte. Loodus kll mberringi, kuid tee ise viks kveram ja huvitavam olla. Ingmari ettepanekul valime he krvalraja ning juamegi talumaastikku, neme kiviaedu ja kiviaial istumas linde. Justkui Lnemaale oleme judnud.
Jrvakandi-tagune Kootja talu llatab oma suurusega ning hooned krgusega. Taluhoonete vahelt kulgev tee sarnaneb klavaheteega. Selle peva htul Purku lasteaed-algkoolis oma retkedest kohalikule rahvale rkides-pilte nidates kuuleme, et ei olnud ammu aeg, mil Kootjal elas veel inimene, Kootja-Villu.
Kell 18.30 hakkab vihma tibama, kuid kohe saabub ka Ardo. Olen edasi judnud 16 352 sammu vrra, Ingmar 16 644 sammu vrra.

Konkurents fotoalal
Jtkame retke ndala jagu hiljem, 24. mail. Ingmar llitub tsse vahetult prast oma saabumist Krvemaalt kolmepevaselt Vereta Jahilt, tuules pleekinud, vlja magamata. Sel peval osaleb kolmanda kndijana ka meie kdimees varasematelgi kordadel, Tarvastu mulk Lilian Lukka.
Loodusfotokursused lpetanud Lilian paistab oma Canoni aparaadi ning laenatud lainurkobjektiiviga Tamron olevat tis tahet, et loodusobjektide pihta tabavat pildituld anda.
Ingmar tleb end kartvat konkurentsi ja annab Liliani kanda binokli kasutagu parem seda. Etteruttavalt olgu eldud, et kaks looduspiltnikku teevad sel peval head koostd, vahetades nii objektiive kui ka komplimente.

Khrik pses napilt
Toomingalhn ongi sbra ennustuse kohaselt asendunud piibelehe hrgu lhnaga.
Ndala uustulnukana on metsahlte edetabelis tusnud juhtivale kohale punase khuga karmiinleevike.
Video-video, higub ta nudlikult, otsekui reklaamimja.
Mis video! Ammu on meil DVD, tahaks talle vastu hda, aga ei ha, mistus tuleb enne koju.
le tee jookseb khrik ja Vereta Jahi tuuride vaimus prutab Ingmar vtte otse puusalt. Liliani vaimustab teenekama kolleegi reaktsioonikiirus. Pildile jb siiski vaid vsa.
Arutleme marutaudivaktsiini hustheitmise positiivse mju le rebaste ja khrikute arvukusele. Kas seelbi kannatavad rohkem tedred ja metsised? Vastavate uurimuste andmeid meil ksutada ei ole.
Teeme peatuse Nurtu je sillal, Ingmar siirdub laialehelisse metsa tpsustama rhniliiki (See rhn kutsub mind!), kelle tasane koputusprin on me meeli kitnud.
Nurtu jge (Kasari haru) letame sel peval kokku viiel korral, lheme pikalt mda ta rohtukasvanud kaldaid. Tasase vooluga ja varjuline jgi osutub toredaks teekaaslaseks.
Ingmar naaseb metsast. Rhnimrang ei toonud oodatud llatust: ikkagi oli tasane trummeldaja laialt levinud vike-kirjurhn.
Kella poole viie paiku teeme peatuse, Ingmar heidab palgihunnikule pikali ning laseb korraks sba silmale. rgates tleb ta, et puhkas hsti. Olen maganud kraavis ja rattaroopas, nd ka palgihunnikus.

Lask laulja pihta
Esimest inimest sel peval kohtame prast kmnekilomeetrist rnnakut. Vello Burmeister astub meile vastu Aasa talu juures toreda teadjamehe ilmega ning kneleb paiga ajaloost. Selgub, et kunagine talu peremees sai nnetult surma 1946. aastal Kaelase koolimaja juures hel peohtul. Keegi laulis seal isamaalist laulu ja militsionr tulistas. Lauljat lask ei tabanud, kll aga Aasa talu peremeest.
Vello Burmeister juhatab meid le omatehtud purde Nurtu paremkaldale, kus kulgeme kilomeetri mda suure pllu serva ja tutvume sellekevadise kivisaagiga, vrika graniidihunnikuga Kohtru kla servas.

Pha prna juures
Kas vsimus murrab juba konti?
Ei veel, vastab Lilian. Plvennaldes on kll imelik tunne.
Vsimusmrgid lhevad meelest, kui juame ilusas htuvalguses Ojarse klla. Talud, pllud, metsasiilud, teline konnakotkamaastik. Ja ka konnakotkas ise selle kohal tiibu lehvitamas.
Lheme vaatama riikliku kaitse all olevat Lebinase totamise prna. Meile teed juhatav klamees tleb, et tegu on neetud prnaga. Kui keegi oksa maha vtab, lheb ksi kljest.
Metsamees Hendrik Relve on 1997. aastal Lebinase prna tve mbermduks rinnakrguselt saanud 327 sentimeetrit. Hendrik Relve plispuude-raamatus leidub ka kinnitusi prna just. Rahvajutu jrgi on ks mees elu kaotanud, kui ta pha puud raius. Taoline plvest plve kanduv jutt kaitseb puud ehk thusamaltki kui looduskaitsemrk.
Vaatamisvrsusi tutvustav kaart prna krval kinnitab, et Velise kandi inimesed hoolivad oma kodukoha rahvaprimusest ja paigavaimu hoidmisest.
Valgu phikooli 3. klassi poiss Eero Maasikas tuleb teersest talust rndureid uudistama, saab kingiks Loodusesbra ajakirja ning vntab meiega kaasa, et nidata kiviinimese jalajlge (teerse kivi sees) ning Rahaaugu vana kalmistupaika.

Kahe kiviga kla
Nurtu-Nlva klla on meile vastu sitnud Ardo. Enne kui autosse istume, trehvame kohaliku mehe Manivald Tihkaniga, kes kneleb meile pikast Nurtu-Nlva klast, kneleb imeilusas Lnemaa murdes. Ja ta tleb: Redel on meie keeles kartsas.
1945. aastal tehti Nurtu kla meestest thjaks, nukogude vim viis kik nad kinni. hel mehel, seltsitegelasel ning omakaitsepealikul Artur Saalistel nnestus siiski maja pningul varjuda, algas metsavendade meeleheitlik vitlus. 1946 tuli Rootsist illegaalselt tagasi ja liitus vennaga Richard Saaliste, kellest kujunes Lnemaa relvastatud vastupanu kige silmapaistvamaid juhte.
1949. aasta detsembris langes vendade Saalistete rhm reetmise ohvriks, Eidapere lhistel peetud lahingus mehed hukkusid.
Kui klakivide panek oli, mtlesin, et kui juba kla on kahe nimega Nurtu- Nlva, siis olgu ka klal kaks kivi, kneleb Manivald Tihkan.
Saigi Nurtu-Nlvale kla thiseks kaks kivi teineteise otsa ja seal seisavad nad uhkelt tnini.





Juhani Pttsepp
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet