3/2008



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

reisikiri
Eksootika phjapiiril

Kui mned sotsialismitaagast vabanemisse veidi takerdunud Balkani ja soveti riigid vlja arvata, siis on reisihimulise eestlase jaoks Euroopa maadest kuni viimase ajani kige kttesaamatum olnud ilmselt kauge ja kallis Island.

Skgar ks paljudest Islandi vabahumuuseumidest.
Toomas Jriado
Aasta 2007 ti siin kll suure muutuse: kuuldavasti judis j ja tule maal ra kia lausa kolm lennukitit maarjamaalasi, viksemaid rhmi veel peoga juurde. Nende Eestist prit inimeste arv, kellel on pnevast saareriigist oma-silmon- kuningas-mulje ja ettekujutus, viks olla kndimas vi juba kndinudki neljakohaliseks.
Arvan teadvat, mida see ettekujutus esmajoones sisaldab. liavarad vaated, lage ja metsatu maa, mida suures osas katavad peaaegu elutud tuha- ja laavavljad. Geisrid, liustikud, geotermaalvljad; Sinise Laguuni eksootiline supluskoht, maasoojusel tegutsevad kasvuhooned. Reykjavk ja temaga htesulanud satelliitlinnad.
Pan seekordses kirjatkis otsida Islandi vulkaaniliselt koogilt selliseid rosinakesi, mis neisse tppiltidesse otseselt ei mahu, aga teevad seda maad kindlasti veel vluvamaks.

Millest kohavad puud
Kllap ks levinumaid Islandi-nalju on vastus ksimusele, mis tuleks teha, kui olete sealsesse metsa ra eksinud: tuleb psti tusta. Metsa vi ka lihtsalt puid on saarel testi napilt. Aga saagade kinnitusel olnud saar esmaasustamise aegadel merest mgedeni metsane. Aastaid tagasi intervjueerisin ht Islandi metsakasvatajat, kes kinnitas, et toonane metsasus olnud 25 protsendi kandis praeguse he protsendi vastu. Kurja tegi kliima jrsk jahenemine 16. sajandil ja maakoore pidev rahutus, eelkige aga siiski inimene ise tule ja lambakarjadega. Ja kui maa kord suurtaimedest prii, oli tuultel ja vetel vaba voli viljaka pinnase huke kiht minema phkida. Pole Euroopas htegi teist riiki, kus erosioonijljed lausa kikjal nii selgesti silma paistaksid. Samas lvad skeptikud lauale etmoloogilise trumbi: miks ikka thistab vana phjakeelne sna viđ htaegu nii metsa kui ka paju? Vahest ikka selleprast, et see rgnegi mets polnud midagi muud kui maad ligi roomav kbuspaju, millesse eksinult pstitusmisest piisab...
Olgu kuidas on, mullusuvisel reisil nnestus meil siiski hte Islandi looduslikku metsa sattuda. Puud, valdavalt kased ja pajud, on siin krgete seinte tuulevarjus ja lammaste eest hoituna saanud sirguda kuni kaheksa meetrini. Metsa kohta kinnitati, et ta olevat alles testi esmajoones seetttu, et sinna iialgi lambad pole ligi psenud.
sbyrgi Kirde-Islandil Jkulsrgljfuri rahvuspargis on selle metsatagi sna mstiline paik: kolm ja pool kilomeetrit pikk ja le kilomeetri lai hoburauakujuline kanjon, mille keskel veel 25 meetri krgune kaljupank nimega Eyjan ehk Saar. Pole ime, et sellise kujuga maastikuvormi teket seletab legend hobuse kabjajljest. Peajumala Odini kaheksajalgne hobu Sleipnir liikus ldiselt hulaeva kombel, aga just siin sattunud ta kord hega oma kapjadest maad toksama.
Teaduslik seletus pole ausalt eldes palju vhem fantastiline. Nimelt vallandanud Vatnajkulli liustiku alune vulkaanipurse tuhandeid aastaid tagasi sellise uputuse, et see kndnudki siia sellise ratu augu. Et olen dokumentaalfi lmist ninud, millist kahju tegi samasugune purse ja samasugune uputus ainult 10 aastat tagasi, peab teadlasi vist uskuma.

ks kask meil kasvas ues?
Seda on vhe! Tiitlit Islandi suurim mets kannab siiski hoopis ... pealinn Reykjavk. Ja seda tie igusega: testi vib siinsete haljasalade rohkus ja korrashoid kadedaks teha enamiku teiste Euroopa pealinnade elanikke. Jutt pole ainult parkidest, mni eramajagi on lausa nagu metsatukas, nii palju on sinna puid istutatud. Tahes-tahtmata tuleb kurvalt meelde Eesti linnarahva aina svenev vaenulikkus linnapuude vastu. Ju inimesega ikka nii ongi, et ta seda, mis olemas, sugugi hinnata ei oska.
Pealinna kllap silmapaistvaim roheline oaas on Suđurgata kalmistu. Vhe sellest, et rahula igal hauaplatsil krgub mitu puud, surnuaia keskel on rohkete teabetahvlite seas ka ks, mis seletab tpselt, mis kvartalis mis liiki puud kasvavad. Valdavad liigid on kask, pihlakas ja pooppuu, aga on ka sitka kuuske, karvaseviljalist pap lit, lehise- ja pajuliike, knelemata rohketest psastest. Sobiv koht elda, et istanduste rajamisel vljapoole linnu on Islandi metsakasvatajate alaline vaidlusteema, kas ja kui palju tohib kasutada vrliike. Valdav arvamus on siiani olnud siiski pigem see, et peaasi on peatada erosioon.
Suđurgata puud jtavad kohati lausa iidse mulje, tegelikult algas kalmistu krghaljastamine alles kahe ilmasja vahel. Vaadata on sel kalmistul ka palju muud peale puude: niteks hauamrgiste tohutu tbirohkus. Kultuuriajaloolane Bjrn Bjrnsson on paika seetttu nimetanud lausa Reykjavki suurimaks ja vanimaks muuseumiks. Kolm hektarit suurel surnuaial pole juba 1932. aastast vabu platse, aga reserveeritud kohti siiski veel jtkub ja jrjest enam eelistatakse urnimatuseid.

Olgu sirel see, roos vi orhidee
Islandlaste puulembusega kib ht jalga ka nende lillelembus. Vib-olla oleks igem isegi elda ldisemalt: kirevuslembus. Sest nii julget vrvikasutust majade pintseldamisel kui Islandil kohtab pris harva.
Olime Islandil juulis ja sel ajal ei saa ka looduse, isegi mitte laavavljade kohta elda, et seal poleks vrve: vist enamik lilli, mis saarel ldse kasvada suudavad, on sel ajal itesras. Siiski jb looduslik iteilu ilmselgelt alla innukusele, millega islandlased lillepeenraid kirjuks kujundavad jlle nii avalikel haljasaladel kui ka oma aedades. Niteks Reykjavki kitsuke peavljak, mille mber pealinna noorhrrad htuti oma uhkeil Ameerika limusiinidel ja kiiskavail mootorrattail auringe teevad, hetas roosades ja lillades toonides.
Islandi phjaranniku suurim linn Akureyri paikneb krgel fjordikaldal ja on Islandi kohta vga malbe kliimaga: suvel vivat ette tulla isegi 25-kraadist sooja. Siingi on paik, kus islandlaste puudeaustus ja lillearmastus leiab selge kinnituse. Juba nii ammu kui 1910. aastal linnas oli sel ajal vaid paar tuhat elanikku (praegu 14 000) asutasid kohalikud naised parkide hingu ja kaks aastat hiljem avasid perepuhkuse roheala, praeguse Akureyri botaanikaaia. Millegiprast tahab enamik veebiallikaid kinnitada, et see on maailma phjapoolseim, mis kahtlemata on tiesti vale: olen ise korduvalt kinud Troms botaanikaaias Norras, mis on ligi 400 kilomeetrit kaugemal phjas. Aga polaarjoonest vaid 40 kilomeetrit lunas paiknev Akureyrigi botaanikaaed on kahtlemata fenomen. 1955. aastal osteti aed munitsipaalomandisse ja 1957. aastal hangiti juurde Islandi taimede erakogu. See Islandi osa ongi ehk aias kige armsam: pris palju liike on vanad tuttavad ja nii naljakas on vaadata juulikuus itsevaid losilmi ja metsmaasikaid. Videtavasti on kollektsioonis olemas kik Islandi looduses kasvavad soontaimed.
Sellelgi rohesaarel leiab likirevaid lillepeenrakompositsioone ja kenadest krgetest puudest varjukaid alleesid. Naljaka htesattumusena on aed tpselt sama suur nagu mu kodulinna Tartu iidne botaanikaaed: kolm ja pool hektarit.

Meheau pranduseks
Ruttame nd Akureyrist ida poole, teise olulisemasse phjaranniku linna Husavkisse. Seegi on imekenas kohas nukumajadega linnake, kus elab vaid 2500 inimest. Siiski thendab see au olla Kagu- Islandi suurim asustatud punkt ja mnede allikate hinnangul kige tpilisem Islandi linn.
Aga mned autoriteedid kinnitavad, et just Husavk, ja mitte Reykjavk, on Islandi vanim asustatud paik, koht, kus inimesed elasid ka talvel. Nimelt tulnud siia 850. aasta paiku Rootsi viiking Garđar Svavarsson, nimetanud saare Snlandiks ehk lumemaaks ja paiga Husavkiks ning jtnud oma orjad talveks siia elama.
Tnapeval seisneb Husavki kuulsus kaugemalt tulnute jaoks esmajoones vaalamuuseumis ja vaalavaatluslaevade sadamas: just siit lhtub valdav osa Phja- Islandi turistlikke vaalavaatlusreise. Aga juba mitu aastat asub hes tillukeses Husavki majas muuseum, millele pole analoogi terves maailmas.
Asutaja ja omanik Sigurđur Hjartarson nimetab asutust uhkelt koguni Islandi falloloogia instituudiks ja muuseumiks ning ei saa salata, et kollektsioon on igati muljetavaldav. Fallose-kujulised telefonid, ukse kepidemed, baromeeter, lambid ja muu butafooria vib ju nida lepakkumisena, aga samas on see siiski vgagi stiilne. Ja n- teaduslik osa on vga hoolikalt kokku pandud, sisaldades tutvustusbukleti kinnitusel peaaegu kigi Islandil elavate maa- ja mereimetajate suguteid vi nende osi, pluss ka mnede eksootiliste liikide falloseid. Niteks vaalalised olid minu kigu ajal esindatud 15 ja loivalised 7 liigiga. Maismaaloomade suguelundite valik kattis muljetavaldavat valikut elevandist kuni kuldhamstrini. Seda viimati mainitud eksponaati tuleb muuseumis vaadata mistagi lbi suurendusklaasi.
Vga mjus on ka see, et selgitused on eksponaatide juures lausa heksas keeles: islandi, ladina, esperanto, norra, taani, inglise, saksa, prantsuse ja hispaania.
Vahest enim vristust vivad tekitada sertifi kaadikoopiad kinnitusega, et muuseumisse on tulevikus oodata ka nelja liiki Homo sapiens kuuluva isasimetaja suguelundit. Lisatud on elundiprandajate elulood, fotosid ja muid atribuute, hel juhul ka tulevase eksponaadi plastkoopia.
Praegu 65-aastane Hjartarson, endine ajaloo ja hispaania keele ppejud ning mitmete ajalooraamatute autor, on oma kogu kokku pannud juba le 30 aasta; esimene ese olnud selles 1974. aastal ostetud hrjakarast piits, omal ajal Islandi taludes sna tavaline vahend. Miski ei tohtinud ju raisku minna, seletab falloloog. Edasi jrgnesid juba vaalade suguelundid; tookord oli vaalakttimine veel igati auvrne ja legaalne tegevus. Hiljem on kollektsiooni aidanud tiendada hukkunud ja kaldale heidetud loomade kehaosad, mida Hjartarson on saanud merebioloogidelt.
Peremees nitab uhkusega ka eksponaatide hulgas aukohale tstetud artiklit 2000. aasta septembrikuu ajakirjast Time, mis kannab pealkirja Islandi ekshibitsionist. Tol ajal asus Hjartarsoni muuseum veel pealinnas Reykjavkis. sna ulatuslik on asjakohaste kunstiteoste, folkloorsete esemete ja ksitde valik, vikesest riidega kaetud kastist vib piiluda ka tillukesi erootilisi teoseid. Minu pgusa kigu ajal on kllalt soolasele, aga Islandi kohta tiesti tavaprasele sissepsuhinnale 500 Islandi ehk umbes 100 Eesti krooni vaatamata arvukalt klastajaid, ka lastega peresid, ja usutavasti ei pea keegi pettuma.

Maa all kohatud iidsed jumalad
Veel ks iseralik vike nitus ootab meid Lax hdroelektrijaamas. See on teline llatus, sest me lksime lihtsalt ht hdrojaama vaatama: Islandil ongi selline komme, et turismihooajal saab mnedes jujaamades ekskursioonil kia. Giidideks palgatakse tudengid vi vanemate klasside pilased ning teenus on krgel tasemel. Vhe sellest, et Laxs pakutakse meile tasuta sooje jooke ja hulgaliselt trkiseid, vib igaks kaasa vtta ka sobivas suuruses suveniir-T-srgi.
Hdrojaamad toodavad Islandil vajaminevast elektrist umbes neli viiendikku; lejnud viiendik saadakse geotermaaljaamadest. Vikeste masuudil ttavate soojuselektrijaamade kogutoodang moodustab ldvajadusest vaid napi pool protsenti.
Lax hdrojaamade kaskaad koosneb tegelikult kolmest jaamast ja see, millest meie lbi saame astuda, on kogu oma masinavrgiga kalju sees, tunnelites. Ootamatult hakkavad hes seinas silma otsekui sissemritud inimesed. Selgub, et need on samal kevadel Akureyri visuaalsete kunstide kooli lpetanud 39-aastase Sveinbjrg sgeirsdttiri Raamistatud trollid. Kunstniku enda snul kujutab ta seda, kuidas me endale raame seades mratleme oma koha elus.
Aga kllap pnevamgi vljapanek on otse masinasaalis. Mitmetes riikides ppinud, philiselt aga Reykjavkis tegutsev Hallsteinn Sigurdsson on selle pealkirjastanud Mida tead jumalatest? ja see koosneb iidsete phjala jumalate pisikujukestest ning muust mtoloogilisest smboolikast. Giidi jagatud hoogsatele selgitustele saab phjala mtoloogiat halvasti tundev rndur ikka tasuta jagatavast piisavphjalikust trkisest lisa uurida ja taas astub kauge kultuur sulle sammukese lhemale.
Island oskab oma kultuuri- ja loodusvrtusi vrikalt pakkuda. Sestap pole ime, et lhikesele hooajale vaatamata muutub turismi, eriti koturismi osa riigi majanduses ha olulisemaks.



Toomas Jriado
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet