3/2008



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

raamaturott
Soolases suurjrves elavad sitked sellid

Soome laht rgmerest tnaseni

Geoloogiline kujunemine. Liigid ja nhtused.
Looduspaigad Helsingi ja Tallinna mbruses
Kaisa Pajanen, Marjo Soulanto, Erik Sikk
Tlkijad Tiit Hunt ja Hendrik Relve
Eestimaa Looduse Fond, 2007
178 lk


Poeetika on pidev allusioonide tekkimise ja thenduste loomise protsess, mislbi argine ja tavaline vib ning tegelikult peabki omandama ootamatult mingi tavaprasest suurema emotsionaalselt mjuva thenduse. Kas siis teadlik vi ebateadlik, polegi enam kuigivrd oluline, pigem isegi vastupidi just viimasel juhul vib see osutuda eriliselt vluvaks.
Pole vist midagi paremat poeetiliste seoste tekkimiseks kui meid mbritsev looduslik keskkond, Suur Loodus oma mtmatus rikkuses. Seejuures vib ju puhas, st algselt emotsioonitu teadmine olla midagi, mis aitab luua uusi seoseid ning seelbi ka uutel thendustel tekkida.
Soomlaste koostatud ja eestlaste tiendatud raamat Soome lahest, tema kujunemisloost ja tnasest pevast esindab vhemalt siinkirjutaja jaoks sedasama Looduse poeetikat kige ehedamal kujul. Raamatuna, mis toob just positiivse teadmise kaudu harjumusprasest selgemalt esile Looduse tegelikku suurust ja varjatud ilu.
Looduse poeetika peitub sageli heaegselt nii kige suuremas kui ka kige viksemas. Seejuures ei pruugi kige suurem olla mitte ksnes ruumiline kategooria seda enam, et liialt suuri mastaape (nagu ka suuri arve) ei taju inimene enam pris adekvaatselt. Suurim tegija kipub Looduses olema ikkagi aeg

Mistmisest aukartuseni
Kuid ka aja kulgu tema tegelikes kategooriates ei suuda me adekvaatselt tajuda, kll aga ajalisel teljel toimuvate sndmuste grandioossust just tnu protsesside tunnetatavatele vaheetappidele ja meile hsti teada olevale lpptulemusele. Kaudsel moel annab just see meile aimu aja tegelikust ulatusest. Kllaltki hea nide sel puhul on leidnud koha Soome lahe raamatu esimestel leheklgedel, kus lihtsalt ja lakooniliselt on kujutatud Fennoskandia kilbi ja rg-Lnemere (mis srasel kujul on pigem mtteline kategooria) triivi paleosoilisel ajastul luna poole ekvaatorit ja sealt tagasi kuni vist enamusele juba tuttavate Soome geoloogi Sauramo poolt paika pandud Lnemere jajajrgsete faasideni.
Alles see oli, mil mandrij taandus ja andis vimaluse tuhandeid aastaid surutise all olnud maal taas kerkima asuda ning sellesse veidi enam kui 11 000-aastasse maakerke aega mahub ra kogu meie inimlik ajalugu.
See, mis on geoloogidele olnud kogu aeg tajutav, on jrjest suuremal mral saamas ka tavaliste teadushuviliste inimeste jaoks mistetavaks ning sedagi suures osas just tnu srastele raamatutele. Usun, et inimestes tekitab selle mistmine vhemalt phjendatult sgavat aukartust, kui mitte teisi veelgi olulisemaid emotsioone.

Hiljuti saabus kammloom
Kuid eluta loodus on vaid ks osa Loodusest. Suur osa sellestki raamatust phendub Lnemere elustikule neile erinevates kaalukategooriates vistlevatele sitketele sellidele, kes selles segase staatusega Lnemeres pooleldi meres, pooleldi riimveelises suurjrves vastu on suutnud panna.
Geoloogilisel ajaskaalal on Lnemeri niigi sna nooruke ja seetttu peaaegu kik selle liigid ksitletavad immigrantidena. Vib-olla just seetttu on mitmed tulnukliigid Lnemeres (sealhulgas ka Soome lahes) ootamatult edukateks osutunud ning mitmed neist isegi senisele elukorraldusele tsiseks ohuks hvardavad kujuneda. Kige uuem saabuja, Ameerika pritolu kammloom Mnemiopsis leidyi, pole sellesse raamatusse judnudki, sest judis Lnemerre alles 2006. aastal.
Kuid kas sellelgi veealusel maailmal oleks tpselt sama thendus, kui puuduks vlispidine vaatleja inimene? Soome lahe raamatu viimane osa tuleb geoloogilise lhimineviku ja Soome lahe vee-elustiku pgusa, kuid mtlemapaneva ksitluse juurest lugejale argiselt mrksa lhemale pakkudes vlja matkamarsruute ja vaatamisvrsusi mlemal pool Soome lahte. Just see mlemapoolsus on midagi uut. Midagi seesugust, millega me eriti harjunudki pole.
Nii ongi selles raamatus nnestunud tasakaalu viia Looduse poeetika erinevad komponendid. Looduse varjatumate klgede ngemine saabki ksnes tugevdada emotsiooni. Ootamatult htseks tervikuks saavad seotud nii rgse Lnemere minevik, Saaremaa korallrahud ja vhkskorpionid, jajajrgne arktiline jrvelisus, Soome lahe uusasukad ja vanad olijad, looduskaemuse argipev ning phapevaretked saartele ja poolsaartele.

Iga elus kbe on enam
Assotsiatsioonidel on juba kord see omadus, et nad vivad teinekord tekkida sna kergesti ja ootamatult. Sellegi raamatu puhul jid mind millegiprast kummitama Majakovski luuleread poeemist Pilv pkstes Mina, / kuldsuude kuningas / kelle iga sna / eluveega piserdab hinge ja keha / snan: / iga elus kbe on enam / kui kik, mis ma judnud ja / kavatsen teha! Ka sgiseselt hallikas, tormine ning just kike elusat hlgav Soome laht on tegelikult seesuguseid elusaid kbemekesi tis. Paljude nende olemasolustki saame aimu ksnes selle teadmise kaudu, mida annavad seesugused raamatud.



Mait Talts
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet