3/2008



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

raamaturott
Saladuslik saar

Jules Verne

Jlle seekord Pevalehe raamatuna on trkivalgust ninud ks minu ikka-veel-ja-alati-lemmikuid, Jules Verne`i Saladuslik saar, omanoline rnnak looduses.
Saladuslikuks saareks nimetatud maatkk asub umbkaudu tuhande kahesaja miili kaugusel Tahitist ja Tuamotu saarestikust, rohkem kui tuhande kaheksasaja miili kaugusel Uus-Meremaast ja le nelja tuhande viiesaja miili kaugusel Ameerika rannikust pnev koht. Kui vtta atlas ja otsida sealt leiame sinise thjuse Vaikse ookeani retuses.
Sinna nad hupallil maanduvad, viis tulevast kolonisti ja koer Top. Edaspidi aitab neid hdas allveelaevnik kapten Nemo, aga phimtteliselt saavad nad titsa ise hakkama, oma teadmised tugipunktiks. Suurt rolli mngivad siin teadmised loodusest, mis on inseneril Cyrus Smithil, meremehel Pencroffi l ja noorukil nimega Harbert Brown.
Vib-olla on seiklusliku aimeraamatu mned teadmised tnaseks kaotanud mndagi oma uudsusest, saanud teise teadmisvarjundi vi ehk hoopis mber lkatud. Jules Verne kirjutas selle raamatu 1874. aastal (eesti keeles ilmus see esmakordselt 1929. aastal).
Kriitikud on nurisenud selle le, et saare taime- ja loomariik on kokku korjatud peaaegu kogu maakeralt. Meremees Pencroff ksib isegi, kas sellised saared nagu neil, ongi loodud merehdaliste jaoks.
Mnd asja on Verne vaadanud omal ajal teisiti: niteks klvab raamatus nagu mitmes teises Verne`i romaanis hirmu loom nimega dugong, kes muidu on kirjanduslikult olnud rohkem merineitsi prototbiks ning himuratav viks selle mererohuga maiustava looma juures olla pigem suurus.
Ent teisalt on Verne oma loomingus terava pilguga aimanud paljut, mis tulemas allveelaevu, aga ka helikoptereid ja kosmoselaevu. Ning see on ks tema kaasahaaravamaid teemasid teadmisjanu, uudishimu, leiutamistahe, sde silmis seikluse krval saarele saatnud meeste teadmistepagas. Iga taim ja nhtus saab nime, tundmatust saab uurimisretkedel tuttav. Viks olla ndki nii, kui me ka enam tollases teaduse viduusus ei ela.



Elle-Mari Talivee, rnnuhuviline
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet