3/2008



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
Puhtulaid tkike baltisaksa ajalugu

Jaanuar 2008. Eeter on tis tormihoiatusi. htul olekski akna taga justkui kiirrongide rongkik. Aga minema nad sidavad ja jrgmised pevad on suhteliselt rahulikud, lausa pikeselised. Ei usu kll, aga lhen siiski vaatama, kas Puhtulaiul midagi eriskummalist toimub. Vrava taga parklas muigan, et on teisigi kripeldajaid, aga siiski imevhe. Mned tulevad, mned lhevad, aga niisugust rahvamatka, nagu linud kevadel lihavttephade paiku, teist korda ilmselt siin ei ne.

Stavenhageni klastuse aegne park hilisem puisniit on praeguseks kasvanud tihedaks metsaks, kuigi mned pildil kujutatud hiiglastest on veel alles
Peeter Vissak
2007. aasta varakevad. Kes oleks osanud arvata? Kolm peva jrjest vurasid autode kolonnid mda Virtsu kige iseloomulikumat alleed Phja puiesteed, et leida teed Puhtulaiule. Vike parkla lukus vravate taga ning kogu teerne kuni nnikse laheni vlja oli tund tunni jrel vahetuvatest autodest tulvil ja Puhtu mets ngi sadu ja sadu inimesi, kes samuti ngid Puhtu metsa esimest korda elus. Vike looduse kapriis majesteetlik rida telisi jmgesid immitses kveraid teid pidi meediakanalitesse ja muutus pikkade phade eel korrapealt uudiseks ja seejrel seikluseks. Olles paar peva hiljem lpuks oma silmaga ninud kuidas Puhtu pargi peateel oli rahvast nagu Snelli tiigi res, oli mul inimeste prast hea meel. Pole ju thtis, mis jud nad linnast vlja ajab. Pole isegi thtis, et nad iga ndal metsas peaksid uitama. Thtis on, et nd olid nad siin, vib-olla isegi esimest ja viimast korda, ent mina ju tean, et niisama lihtsalt Puhtu mets oma saladusi vlja ei lobise. Ei saa salata, et tuldi kll otsima mingit poolsaart ja loodusnhtust, eest leiti aga suur park tekstistendide, viitade ja aegade hmarusse ulatuva ajalooga. Tean oma kogemusest, et paljudel siinkinutel jb see salapra kuhugi kripeldama ja kllap tulevad nad teinegi kord.

Aga mis lugu selle Puhtulaiuga ieti on?
TAMM, MND JA SCHILLER. Ilusad suured selge kirjaga viidad annavad nii peateel kui metsas ekslevale jalutajale aimu, kus on ige suund. On need nd puude vi inimeste nimed? Nii on matkade ajal korduvalt ksitud. Loomulikult pole tegemist paadunud linnainimeste jaoks meldud siltidega, kus asub lhim puu vi psas. Viidad nitavad teed teliste thelepanuvrsuste juurde.
18. sajandi keskpaigast sai Puhtust asustatud saar kohalik misnikust maanunik Carl Th ure von Helwig rajas sinna suvituskoha. Mets kujundati mber hollandi stiilis pargiks, kuna tollased sidemed Hollandiga olid tihedad ja elulised: toimus elav kaubandus, siinsete misnike jreltulijad kisid Hollandi mereves, Hollandist oli prit palju oskustlisi ja ldse oli hollandi stiil ks peamistest moevooludest. Tenoliselt raiuti sisse sihte ja vaateid, istutati puid ja psaid ning kujundati saare keskelt kiirtekujuliselt hargnev teeradade vrk. Ehitati Hiina maja, mis oli von Helwigite suvilaks ning mitmeid viksemaid maju ja paviljone. Virtsu poolt vaadatuna olevat Puhtulaiu keskel krguv hoone pakkunud vga romantilist vaatepilti. Carl Th ure von Helwig, kaunite kunstide sber ja metseen, oli muu hulgas agar kiviraidur. Tema kustumatust energiast on sndinud mnikmmend mlestussammast ja skulptuuri suguvsa thtsatele isikutele ja pereliikmetele. Nimistusse kuuluvad niteks Wrangel, Tiesenhausen, Kursell jt. Helwigi kogus oli niteks leinava kariidi kujuline mlestusmrk kikidele armastusvrsetele naisiludustele, ks teine oli phendatud iseendale, kui neitsiliku looduse hardale imetlejale. Mlestussambad asusid pargis teeradade res. Kuulsaim kigist on kahtlemata mlestusmrk Friedrich Schillerile, kes oli mned aastad tagasi surnud. Von Helwigid polnud mitte lihtsalt kuulsa luuletaja austajad ja imetlejad, vaid kuulusid tema abikaasa tutvusringkonda. Schilleri mlestusmrk on priski keerulise minevikuga, millest on pikemalt kirjutatud Malle Salupere artiklis Kui ameerika lipilased tahtsid Eestile kinkida Schilleri monumenti (Postimees, 17.05.1996). Niipalju ehk, et vahepeal peeti seda esimeseks Schillerile pstitatud mlestussambaks maailmas. Tegelikult on see vanim silinud Schilleri monument, kuna Helmes 1805. aastal pstitatud obelisk hvis sdades. Puhtu kivi pandi tenoliselt psti 1813. aastal maanuniku lese Wilhelmine poolt ning see pidi olema juba valmis hiljemalt 1810. aastal, kuna sel aastal suri Carl Th ure von Helwig. Arvatakse ka, et 1905. aastal, kui mlestussammast esimest korda restaureeriti von Lwis of Menari poolt, vis viimane lugeda aastaarvu valesti vlja ning et sammas vis olla psti juba 1810. aastal, sest milleks pidanuks autor kivisse raiuma kolme aasta prast saabuvasse tulevikku kuuluva aastaarvu? Hiljem on sammas ilmasdade ajal tugevasti kannatada saanud. Seda on kasutatud mrklauana ja praegu asuvad originaali silinud tkid Lnemaa Muuseumi ekspositsioonis. 1957. aastal Paul Horma valmistatud ja 1958. aastal parki pandud sammas erineb mitmeti originaalist, kuigi tekstid on peaaegu autentsed ja ldidee on samuti originaalilhedane.
19. sajandi teises pooles kujundati park pisut mber ja tollest peale vib seda nimetada inglise stiilis pargiks. Sirged teed asendusid looduslikumate, pisut kveramate vormidega, samuti lasti puistul ja psastel pisut lopsakamalt ja omasoodu kasvada. Tollest ajast on teada mitmeid hooneid, niteks saare keskel asunud mitmekorruseline Perekonnamaja, pisut luna poole jnud Sgimaja, samuti mned hepereelamud ning paviljonid mitmes grupis pargi eri osades. Enamasti olid majadel ka nimed vastavalt sellele, kes neis majades tavaliselt suvitamas kis. Pargis oli 7 kilomeetrit liivateid, mida igal hommikul rehitseti. Tollane omanik oli Virtsu misaproua paruness Elisabeth von Uexkll. Perekonnamaja krval oli iluaed ja selle taga looduslik puisniit, kus kasvasid saare kige vanemad, suuremad ja kaunimad tammed. Vrastel polnud pargis kimine lubatud, ent kohalikud elanikud tohtisid sealtkaudu kia, kui neil oli asjatoimetusi, niteks kalurid.
ksikasjalikumalt on sellest perioodist kirjutatud kunstnik W. S. Stavenhageni 1867.aastast prit albumis Album Ehstlndischer Ansichten. Kunstnik klastas 19. sajandi keskel Eestimaad, muu hulgas Puhtu saart.
Loodus on ka siin vitnud konventsionaalse ilu: sirged teed on kadunud, lihtsad knulised rajad viivad rnduri ilusamate paikadeni ja selle asemel, et puid kride ja saega pgada, proovib omaniku hoolitsev ksi ehedate puude ja psastega olemasolevat rikkust suurendada, inetu krvaldamisega ilu puhtamalt esile tuua. Kui juba eemaltnhtu on rmustav, siis tugevneb meeldiv mulje lhemale astudes veelgi. Tihe puudevra kaitseb tormi ja tuule eest, vib tunda end kindlalt ja kaitstult ja hk tundub soojem, samuti on temperatuur saarel pool kraadi krgem, eriti tormipevadel ja suvedel. [...] Saare sisemus varjab nii mnegi ilusa puu, mis tve krguse vi lehestiku laiusega letab oma kaaslasi, samuti 4-5 viksemat majakest 2-3 toakesega klaliste ja vraste tarbeks. Meie astume mda rannarset teed edasi, mis kulgeb pooleldi tumedate varjude all, pooleldi pikesepaistelises rannas. Paremal torkab meile silma ks tee, mitte nii lai kui teised, prates ra kahe suure puu vahelt peateelt, mis kutsub ksikut matkajat, aga mitte suurema seltskonna kirjut parve. Tee viib vikesele poolsaarele mbritsetuna saarte ja vahtrate sosinast, mere rahulikest pulsilkidest, kis siin pargi rajaja, Karl Thure v Helwig palvetamas. ksikuna leinab kariidi kuju haudade kohal. Enne kui rndur siiski mehe ja tema kahe ttre viimsele puhkepaigale lheneb, mdub ta lahkunu poolt oma spradele phendatud mlestuskividest, mis kll varem olid saarele laiali paigutatud ja mis ei sobi praeguste rajatiste ega maitsega, kuid mis annavad varasemast ajast lpliku pildi. Mlestuskivide krval, mis on phendatud vanematele ja varasurnud ttrele Patkulile, loeme siit nimesid nagu Wrangel, Tiesenhausen, Kursel, nimed, mis praeguseks on omandanud Eestis suure tuntuse.
(Piret Kelgo tlge; http://www.zbi.ee/ puhtu/stawenhagen.html)

1928. aastast kuulus saar Jakob von Uexkllile, Tartu likooli kasvandikule ja Heidelbergi likooli professorile, kes laskis endise Sgimaja lhedusse soisesse ossa kaevata tiigi, kuhu ta mitmel suvel proovis aklimatiseerida hrgkonna. nneks ei pidanud Euroopa tiikide kogemustest teada suurest gardist loomake Eestimaa talvedele vastu ja hukkus mlemal korral. Von Uexkll kutsus saare hooldajaks krahv Alexander von Keyserlingki, loodusesbra ja harrastusornitoloogi, kes elas Puhtu karjamisas 1939. aastani.
Klajuttude jrgi olevat Keyserlingkil olnud suur varandus, ent ilmselt ei vasta see tele, kuna lisaks valvuri ametile aitasid ta sissetulekuid suurendada linnukoerte kasvatamine ja dresseerimine, samuti vike nutriakasvandus. Teda mletatakse ka kui karmi kega loodusekaitsjat. Mitmete kohalike kirglike jahimeestega kis ta korduvalt kohut. Muu hulgas on ta oma mlestustes kirjutanud jrgmist:
Saart ja vikesi skre idalahes pidin rangelt valvama pardimunade varaste, kalurite eest. Sajad pardid haudusid Puhtu saare kallastel ja skridel. Alguses pidin olema sna range, et ra harjutada komme mune varastada. Lasksin lihtsalt haavlitega skride suunas, kui korvidega munavargad paatidega randusid. Puhtu kaldal, roostikus ehitasin kunstlikud pesad ja peitsin ning maskeerisin need suurte pnisraudadega. Rauad olid nii tugevad, et vargad neid ise lahti ei saanud ja rauad ke otsas mandrile aerutasid ja pidid laskma sepal rauad ra vtta. Inimesed mberkaudsetest kladest jutustasid mulle naerdes, et munavargad, kes kord raudadesse sattusid, ei snud enam kunagi mune. Draakonlik meetod aitas hsti ja paari aasta prast ei varastatud enam kajaka- ja pardimune.
Mul oli veel sna suur jahipiirkond Werderi taga mandril, et Uexklli poegade Th ure ja Gstaga jahil kia. Majandushoone mri taga idakljel oli mul faasanikasvatus, ma kasvatasin faasaneid ja lasin nad Puhtusse lahti. Saarel oli ka rebaseid, kes tulid j peal le, samuti tuhkruid. Kord varakevadel ngin kolme suurt koera kes 4-5 kitse mandrilt saarele ajasid. Mul nnestus kik kolm koera veel enne saarele judmist maha koksata. Kitsed jid aga saarele ja paljunesid. Kord varakevadel eksis saarele ks vana metsisekukk.
Sidusin ennast mitmete linnuvaatlustega ja rngastamistega, alguses Rossiteni linnu-uurijate, prast ka Tartu (Dorpat) likooli omadega. Viimastele kirjutasin ka artikli Puhtu linnuriigist. Tegin prof Uexkllile td ka keskkonnakaitse ksimustes, aga ka Lorenzile, kes need Ornitoloogilistes kuukirjades Berliinis ka avaldas. Tartu likooli poolt anti mulle riikliku looduskaitsevoliniku aunimetus.
(Eva-Maria Woltneri vljavtted isa, krahv Alexander von Keyserlingki mlestustest, tlkinud Piret Kelgo; http://www. zbi.ee/puhtu/ajalugu/woltner.html).
Juba tollal avastati Puhtulaiu ja selle mbruse loodusvrtused. 19. sajandi 70. aastail kis mitmel korral Pivarootsi ja Virtsu mbruses linde uurimas Tartu li kooli Zooloogia Muuseumi konservaator V. Russow. 1932. aastast alates uuris korduvalt Puhtu taimestikku Gustav Vilbaste ja koos temaga veel mitmed kodu- ja vlismaa zooloogid ja botaanikud.
rmiselt ehedalt ja suure kaasaelamisega on saare loodust kirjeldanud Alex ander von Keyserlingki abikaasa Dorothea von Keyserlingk:
Maja mlemalt kljelt paistis merele, idapoolselt kljelt lahele, kus oli palju vikesi saari teliste linnukolooniatega. Kuni kaldani vlja kasvasid saarel puud, milliseid mbruskonnas polnud, leht- ja okaspuud.
Kui ma tahaksin Puhtu saart kirjeldada, ei jtkuks tervest raamatust. Peaaegu seitse aastat elasime seal ja mlestus sellest tidab minu sdant ikka veel tnutundega. Kui ma peaksin kirjeldama, mis siinse elu nii eriliseks tegi, siis ennekike kll rikas loodus. Me ngime pikest esimesest kiirest viimaseni, aasadel kasvas taimi, nagu neid muidu lunamaal ette kujutatakse eri sorti kellukesed, kevadel priimulad ja sgisel mere kaldakividel jahused mustad pldmarjad. Ja taamal ikka meri, meri, meri. Tihti ei ninud horisonti, veelinnud lendlesid ebamaiselt taeva ja maa vahel. Vahel hljus kergelt le horisondi taeva kohal Fata Morgana. Talvel seevastu, veiklesid jklmadel del virmalised nagu prlikardinad siia sinna. Kaugel eemal teistest inimestest, ainult meie kaks ja lapsed.
Varsti ppisime me tundma saare loomadest kaaselanikke. Kevadel tervitasime lunast tagasitulevaid linde ja kuulatasime mitmehlseid helinaid hus ning kogu elu hakkas kulgema nende jrgi kui luiged tulevad, kui knnivares pesas poegi haudub. Linnusaared olid nii mune tis, et me lapsi paadist vlja ei sandanud tsta ja meie peade kohal tiirlesid ehmunud linnuvanemad. [...] Oh kui tihti ujutas suurvesi le meie vikese teeraja ja piima jrele sumpasin ma plvini vees, aga piima oli lastele vaja. Kike muud lejnut just vaja ei linud. Siis ples hea vene ahi ja kttis soojaks kogu maja muidugi oli vaja muretseda puid. Nii mnigi kord, kui see ei nnestunud, sest marutuul kihutas le saare, toppisin ma oma mlemad lapsed lihtsalt voodisse ja panin peale kik, mis oli villasest vi teki moodi ja nii elasime selle le, terved ja vastupidavad lapsed. Tihti tungis meri keldrisse vi ujutas aia le. Talvel palju lund ja kevadel merel jmed...
(Vljavtte ema mlestustest on teinud ttar Eva-Maria Woltner, tlkinud Piret Kelgo; http://www.zbi.ee/puhtu/ajalugu/ keyserlingk.html)
1939. aastal veti Puhtulaid ja Adralaiud omaniku nusolekul looduskaitse alla. Aasta hiljem lahkus Jakob von Uexkll Eestist ja asus elama Caprile, olles oma omandi enne mnud Tartu likoolile. 1949. aastal anti Puhtulaiu maad omandi igusega thtajata kasutamiseks Bioloogia Instituudile (hilisem Zooloogia ja Botaanika Instituut) bioloogiajaama rajamiseks. 1950. aastal loodi Eesti NSV Teaduste Akadeemia Bioloogia Instituudi algatusel Puhtu zooloogiline-botaaniline kaitseala. Kuna ametlikku looduskaitset enne 1957. aastat veel polnud, hooldati Puhtut instituudi oma jududega. Nii on Puhtu esimene prastsjajrgne looduskaitseala Eestis. 1953. aastast rajati siin Eerik Kumari eestvedamisel ornitoloogiajaam.
Prast Virtsu-Laelatu-Puhtu Zooloogilis- Botaanilise keeluala loomist 1959. aastal rakendus ametlikult kaitserezhiim. 1960. aastal ehitati tnaseni psti olev linnuvaatlustorn, kuigi tormid on seda korduvalt ritanud pikali ajada, uuristades selle mbert ja alt pinnase ra ning viinud krgemale metsa. 1969. aastal valmis Puhtus lindude kofsioloogia labor ja sellest ajast peale kuni 1980. aastate lpuni oli see koht lindude kofsioloogia uurimise keskuseks tolleaegses Nukogude Liidus. Siin vis aeg-ajalt nha fotokorrespondente ja filmijaid mitmelt poolt Nukogude Liidust.
1987. aastal pstitati Puhtu Ornitoloogiajaama juurde pravale teeknule (samuti ka Kirbla astangule) kujur A. Taniloo-Bogatkini poolt loodud mlestuskivi Puhtu Ornitoloogiajaama rajajale Eerik Kumarile (vt lhemalt http://www. zbi.ee/puhtu/ajalugu/ajalugu.html).
Saigi ajalooraamatu kaant pisut kergitatud ja sajandite taha piilutud, ent ksimusi on palju ja tuleb aina juurde. Milline vis olla Puhtulaid enne asustamist? Kuidas elati ja millega tegeldi pargis ajal, mil inimest ei orjastanud ei televisioon ega internet? Mis omamoodi lummus see on, mis siinkinute meelt vaevama hakkab ja enne asu ei anna, kui Puhtulaiu tee uuesti jalge vi rataste all on? Mis saab kll sellest metsast 300 vi 500 aasta prast? Mida saaks teha praegu, et nood kauge tuleviku Puhtulaiule tulijad viksid tunda samasugust revust ja rahu, mida on tundnud kik, kes sellest vravast sisse on astunud?

Puhtu laiust poolsaareks
Puhtulaid on merest kerkinud umbes 2000 aastat tagasi ja on kogunud krgust keskmise Lne-Eesti maakerke kiirusega, st 23 mm aastas. Krgemad knkad poolsaare keskkosas on praegu pisut le 5 meetri arvestades merepinnast. Tenoliselt on siin juba ammusest ajast kasvanud lehtpuumets. Esimest korda on Puhtu saart mainitud 15. sajandi maajaotusdokumentides nime all Holm zu Pucht. Werderi misa kaartide jrgi on Puhtulaiu ja Virtsu poolsaare vahelise vina laius olnud 700 meetri ringis. Selles vinas asus ka teisi viksemaid laide.
Kohalike kalurite mlestuste jrgi sitsid pgimehed oma noodalaevaga veel 19. sajandi keskel Virtsu ja Puhtulaiu vahelisest vinast vabalt lbi. Umbes sellel ajal ehitati mandri ja laiu vahele teetamm ja sild. 1952. aastal asendati sild kivitammiga ja sellest ajast peale on Puhtulaid tegelikult poolsaar.
Esimese maailmasja ajal oli Puhtulaiul Vene vesilennukite lennubaas koos lnerannikul asunud maabumissillaga. Lahkumise eel pletati sillad ja purustati ning pletati peaaegu kik hooned, vlja arvatud 1857. aastal ehitatud karjamis koos talliga, mis on tnaseni alles valvuri maja nime all. 1928. aastast kuni 1940. aastani kuulus Puhtulaid Tartu likooli kasvandikule, Heidelbergi ja Hamburgi likooli professorile Jakob von Uexkllile. Tema ehitatud on poolsaare lunaotsas asuv suvemaja (praegune ornitoloogiajaam ja klalistemaja).



Peeter Vissak
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet