3/2008



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
Kes magab suveund?

Suvi on Eestis mnus aeg, aga lunapoolsetel maadel vib praegu olla vljakannatamatult kuum, kuiv ja toiduvaene periood. Seeprast jvad paljud loomaliigid suveunne, et elutegevuseks ebasobival ajal ellu jda. Rndlindudel on lihtsam neil on ju tiivad nad pgenevad jahedamatele ja niiskematele aladele.

Soojemas kliimas meenutavad just talvekuude temperatuurid mnusat Eesti suveilma, praegu aga on mnedele liikidele ainus ellujmisvimalus viia oma hingamine ja ainevahetus miinimumini, st jda pikka unne.

Funktsionaalselt on suve- ja talveuni sama: kehatemperatuur langeb, see aeglustab ainevahetust ja energiavajadust. Tpilised talve- ja suveune magajad on kigusoojased loomad, kelle kehatemperatuur sltub vlistemperatuurist. Samuti vikesed psisoojased loomad, kelle keha pind vrreldes massiga on liiga suur, et vlistemperatuuri liiga suure kikumisega hakkama saada.
Suveuni on teadlastele uuem miste kui talveuni. See on ka loomade seas harvem nhtus, kuna talveune peamiseks phjuseks on klm ilm, kuid suveune peamiseks phjuseks ei ole kuumus, vaid kuivus. Kuumus omab thtsust ka suveune magajate seas, kuid erinevalt talveunest ei ole temperatuur suveune peamiseks phjuseks. Loomad, kes magavad suveund, kannataksid suve ajal rkvel olles kuivusest phjustatud joogivee- ja toidupuuduse all.
Ja enamik loomi, kes peavad kuumust vltima, kasutavad selleks hoopis lihtsamat strateegiat tegutsevad sel. Enamus maailma suveune magajad on krbeloomad.

Kalad jvad veeta
Vikesed veeloomad jvad suveunne, kui nende tiigid kuivavad.
Eestis vivad suveunne vajuda ebasoodsate vlistingimuste korral linask ja luts. Igati visa ja vintske linask talub hsti krgeid veetemperatuure. Kuid vga soojadel suvedel vib ta vee liigsel soojenemisel langeda kuumaunne ehk siis suveunne. (See ei kesta meie oludes pikalt ja vib juhtuda kindlasti sna vhestes veekogudes.) See on mingi tardumusaeg, mille kestel linask lebab mudas, vta siis kinni, kui palju ta ta sel ajal liigutab vi teeb, hingab kll, kuid ei s.
Klmalembene ja ainus magevee tursklane luts veedab suvekuude krge temperatuuri perioodi suveunes. Poeb alati sgavamasse ja jahedamasse kohta veekogus.
Aafrikas elav kopskala ruuge rguim ja teised kopskalad ehitavad mudasse kookoni, kui tiigid kuumas suves ra kuivavad. Kitsa tunneli kaudu sisenevad nad sellesse ja jvad suveuinakusse. Nende sda, ainevahetus ja hingamine aeglustuvad, ning nad ei vaja ski, vett ega palju hapnikku, kuna kasutavad vhe energiat ja lhevad le huhingamisele. Niimoodi vivad nad elada kuid vi isegi aastaid.

Kahepaiksed ei kannata kuiva ja kuuma
Kahepaiksed on kigusoojased ning nad ei kannata kuivust ja kuumust. Kuumas kliimas elavad krnkonnad kaevavad koopa maasse, kus siis suvel magavad. Koopa seinad katavad nad limaga, et niiskust sees hoida.
Phja-Ameerikas elav lamav labidajalgkonn kaevab 2070 cm sgavusse maasse koopa ja magab seal 710 kuud aastas. Kui vihmad algavad, tulevad nad koobastest vlja ja on vimelised sma he htuga ra terve aasta energiavarud, kui see peaks olema ainuke vihmane pev!
Ta on klassikaline nide kahepaiksest, kes elab puaaja le maasse kaevunult. Tal on tagajsemetel mustad labidakujulised servad, millega vib ennast mullas vi liivas meetri jagu edasi kaevata. Kord juba maa sees, katab ta ennast veekindla kookoniga, mis tekib prast naha korduvat maha ajamist ning jb siis tukkuma ja vihma ootama. Kui see ktte juab mnikord alles mitme kuu prast pudeneb kookon seljast ja konn tuleb maapinnale sigima.

Roomajad vldivad veepuudust
Ameerika Mohave krbe kuiv kuumus paneb kilpkonnad magama maist veebruarini. Krbekilpkonnad kaevavad end liiva alla vi peidavad end kivide varju, et suveund magada. Enamik kilpkonni on aga veeloomad, nemad magavad suveuinakut kas muda all vi lihtsalt veekogu phjas. Austraalias elav madukaelkilpkonn kaevab end mitmeks kuuks muda alla mussoonvihmasid oodates.
Aasias elav arvukas madu Amphiesma stolatum otsib koopaid, pragusid kivides vi auke maas, kus kuum aeg mda saata. Suuremates koobastes krbeliiva all vib magada sadu madusid korraga.
Ka sisalikud on kigusoojased, mis thendab, et kui vljas on +45 C, on ka sisaliku kehatemperatuur 45 C, ja see on juba eluohtlikult kuum. Paljud neist elavad krbes ja magavad terve suve. Kesk-Ameerika mrkvaraanlane tola-hini ehk eskorpion kuulub maailma ainukesse mrgiste sisalike perekonda.

Imetajad suveund magavad vhesed
Siilid on hed vhestest psisoojastest imetajatest, kes magavad talveund ja suveuinakut. Euroopa siilid magavad talveund, krbes elavad siilid aga suveund ehk igemini uinakut. Aafrika Sahara krbe ja Araabia poolsaare krvuksiilid teevad seda aasta kuumimal ajal, kuid nad rkavad ja jalutavad ringi umbes korra ndalas, kuna suveuinak ei ole sama sgav kui siilide talveuni.
Austraalias tidab siili konishi vlimuselt siiliga sarnane austraalia sipelgasiil. Sipelgasiil on iidne imetajaliik, ainuke kahest maailmast, kes nii muneb kui toidab oma poegi piimaga. Sipelgasiil on kohanenud Austraalia lumistest mgedest kuumade krbeteni varieeruva kliimaga ja levinud le terve mandri. Luna- Austraalia klmas kliimas elav sipelgasiil magab talveund. Krbes elav teeb aga suvel uinaku.

Jkaru jb toidupuudusesse
Ka jkarukohta vib vahel kuulda, et ta magab nii suve- kui ka talveuinakut. Jkaru veedab mingi aja talvest lumekoopas, kuid nagu pruunkaru, ei vaju ta igesse talveunne, vaid uinakusse. Kanada Hudsoni lahe res, Churchilli linna lhedal asuvad jkarupopulatsioonid magavad vahel ka suveuinakut. Nad kogunevad suveajal kaldale, aga kuna nad ei saa hlgeid pda ilma jta, mis eriti viimase aja kliima soojenemisega rohkem ja rohkem sulama on hakanud, siis svad nad sel ajal vga vhe ja sstavad energiat paigal psides, kuid nad ei vaju otseselt unne. Churchilli jkarud on kuulsad, kuna nad on nii turistidele kui teadlastele ks maailma ligipsetavamaid asurkondi ja neid on seeprast rohkem uuritud.



Katrin Holmsten
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet