3/2008



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
Vabatahtlikuna kilpkonni kaitsmas

Kilpkonnapojad suundumas merele. Must on poegade kaitsevrvus.
Olin suveajal vabatahtlikuna Kreekas kilpkonnade juures ja vin elda, et see oli minu ks huvitavamaid puhkusi.

Vabatahtliku pev algab pikesetusuga, sest randa hommikusele vaatlusele peab judma enne, kui sinna on kogunenud turistid ja hvitanud kik pesadele viitavad jljed. Pesa asukoha reedavad jljed liival ja pesa keskel olev depressioonilehter, millest vljub loendamatu hulk tillukesi jlgi. Tavaliselt juavad pojad haihtuda juba sel, vaid nrgemad on veel rannas, nemadki juhatatakse vette vi siis kaetakse liivaga, et nad jrgmisel l saaksid uuesti ritada vette juda. Mitte mingil juhul ei tohi poegi vette viia, sest munast vljudes on nende jsemed jigad ja ilma neid sirutamata upuksid nad. Pesade kaugus veepiirist on paras, et saada liikmed soojaks ja ujuda kaugele avamerele.

Meie oliivisalus olev telklaager asus 3 km kaugusel lhimast rannast ja mahutas korraga kuni 70 vabatahtlikku. Mnel oli vabatahtlikuks olemine lausa elustiil: ks meie liidritest oli siin kinud juba kuus hooaega. Rahvusvahelises seltskonnas leidus inglasi, sakslasi, inimesi Austraaliast ja Uus-Meremaalt, kreeklasi oli vaid ks.

T kuumal rannaliival
Randa sai autoga, mis oli vabatahtlike kasutuses, saarele minekuks oli mootorpaat. Vabatahtlikest moodustati mnest inimesest koosnevad rhmad, kes siis kisid erinevates pesitsuspaikades. Hooaja algul oli ranna tagumisse ossa paigutatud metallvardad, mille suhtes mdetakse pesade asukohad. Hommikul vetigi kaasa kaks mdulinti, mida selleks kasutati.
Randa judes mrgiti les ka ilmastikutingimused ja ebatavalised jljed, niteks auto vi hobuse kabjajljed liival. Ratsutamine ja autosit oli seal keelatud, kuid ikka ja jlle tuli seda ette. Kreekas on ka palju tnavakoeri, ja nii mnedki neist elavad rannas, sest seal on toitu kilpkonnapojad.
Kaks ndalat peale haudeperioodi lppu kaevatakse pesad les, mdetakse pesa sgavus, loendatakse munakoored. Koorumata munade jrgi mratakse ka haudumise efektiivsus.

Turistid anastavad saare
Turismi kasv saarel on viinud selleni, et inimesed on vallutanud liivarannad, mida kilpkonnad on miljoneid aastaid kasutanud pesitsusrandadena. Turistide teele jvad pesad mrgistatakse kaitsevrega, et ra hoida otsene pesadel stkumine. Igal aastal mrgistatakse ca 300 randa tulnud merikilpkonna, ja seda saab teha vaid sel. Rnnete uurimiseks varustatakse vimalusel paar kilpkonna aastas GPS-seadmega. Pesadesse pannakse mrgistus, mille kaudu on vimalik viia kokku hele emale kuuluvad pesakonnad (kivil mrgistuse number). Kui pesa on oma asukoha tttu ohus, viiakse see teise, ohutumasse kohta.
Rannas kehtivad turistidele kindlad reeglid. Pevitada vib veepiirist vaid kuni 5 m kaugusel. Lapsed ei tohi teha rannas kaevetid ja htuti tuleb lammutada kik liivalossid.

Kohalikele kilpkonnad tliks
Avalikkuse teavitamisel on sna suur osa vabatahtliku ts. 2006. aastal viidi lbi 700 presentatsiooni hotellides, samas makse ka suveniire projekti rahastamiseks ja Ateenas asuva administratiivse osa lalpidamiseks.
Kahjuks Kreeka valitsus ei tee midagi, et psta merikilpkonni. Vastuolud kohalikega on suured, sest kohalikule elanikkonnale on turism pllumajanduse krval ks peamisi elatusallikaid. Talveperioodil on saar nagu unne vajunud! Kilpkonnade elukohtade pstmiseks tuleks juda kohalikega kokkuleppele, neile tuleks oma tegevuseks leida asendusmaad vi kompenseerida kaotused.
Kui teaks sellistest projektidest rohkem, siis lheks kindlasti teinegi kord. Mulle meeldis see, et lisaks aitamisele oli vimalus ppida tundma kilpkonni ning samuti erinevatest maadest prit inimesi.

Caretta caretta
Punase Raamatu liik merikilpkonn vib vabas looduses elada kuni 80-aastaseks. Kuid tiskasvanuks saab ehk ainult ks tuhandest pojast. Ohud algavad juba l, mil kilpkonnapojad kooruvad ja suunduvad kuuvalguse peegeldusel merre. Kui lheduses on tehisvalgus hotellist, satuvad nad segadusse, ekslevad vales suunas kogu ja hukkuvad peval dehdratatsiooni tttu. Poegade suurimateks vaenlasteks vees on kormoranid ja kajakad. Tiskasvanud merikilpkonnal on ks looduslik vaenlane hai, ent tnapeval saavad paljud merikilpkonnad otsa ka paadimootorite ja kalapgi tttu. Tiskasvanud isend kaalub keskmiselt 130 kg ja kilbi pikkus on 83 cm. Isased kilpkonnad ei tule kunagi maismaale, emased tulevad ainult munemise ajaks. Sugukpsuse saavutab emasloom 2030-aastaselt. Ta tu leb maismaale sel, tavaliselt samasse liivaranda, kus on ka ise koorunud, kaevab seal 50 cm sgavuse vaasikujulise augu, kuhu muneb keskmiselt 120-pingpongipallisuurust muna. Haudeperiood kestab 55 peva. Koorumine toimub sel ning pojad on koorudes musta vrvi ja kaaluvad 16 grammi. Merre judnuna suunduvad nad avamerele. Kreekas ei ole lubatud kilpkonnade pk, ei nende munade ja liha kasutamine toiduks ega kilpide mk suveniiriks. kilpkonnade pk, ei nende munade ja liha kasutamine toiduks ega kilpide mk suveniiriks.



Krista Mts
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet