5/2008



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

sammmud omas eestis
Kagust loodesse: Teenuse Palivere

Ristmblik vananaistesuves.
Ingmar Muusikus
Uks avanes je poole.
Oli Tiinuse, nd on Teenuse. Oli Kolovere, nd Koluvere. Ja oli droma, nd druma.
Loodusemees Val Rajasaar rgib meile oma talu ues Teenuse-Kimarul, kuidas nukogude aeg muutis kohanimesid Lnemaa kaardil.
Meie teekonda mrkiv joon sel kaardil kulgeb risti jgedega, nendegi nimed on teisenenud. Kasari kohta on eldud ka Teenuse, Konuvere (Konovere) kohta Vigala, Prdu kohta Velise. Vaid Enge jge on ikka nimetatud Enge jeks.
20. sajandi esimesel poolel kaevati Lnemaa jgesid kanaliteks. Jed olid toona liikumisteed, kneleb Val. Ja krtside-poodide uksed avanesid jgede poole. Kui rajati teed, oli meestel ikka kombeks istuda ja juttu ajada krtside-poodide jepoolsel kljel. Justkui sealt veel kedagi oodates.
Kui Soomaal liuglesid haabjad, siis Kullamaa kihelkonnas rumbad ja Matsalus ruubad. he Kasari kla ja silla nimigi on Rumba.
Meid Lnemaa jed seekord edasi aidata ei saa, meie rumpadeks on saapad, aerudeks jalad ning jgedeks teed.

Toonekurg liugleb minema
Reisiseltskonna lespildistajaks saab Teenuse poe kauaaegne mja Aino Aiaots (Hrra, andke see aparaat, ma tmban nii, et pulgad lendavad!).
Mis siin toimub? hikab mdudes poest hingepidet otsimas kinud vanem mees.
Matk!
Kuhu?
drumale!
Peaksin ka teiega tulema, mul on drumal palju tuttavaid, kneleb mees, aga ta ei tule meiega, lheb oma teist teed.
Nd ei ole mtet enam kurepesa pildistada, see on thi, tleb Aino Aiaots aparaati Ingmarile tagasi ulatades.
Testi, Teenuse ait-kuivati korstna otsas asuva pesa juures septembri viimastel pevadel enam toonekurgi ei ne.
Toonekured rndavad vaikselt, kshaaval, mrkamatult, kneleb Val, kes koos oma kaaslase Terjega meid mned sammud druma poole saadavad. Tusevad krgele ja liuglevad minema inimene seda rnnet ei mrkagi.
Teenuse toonekurgedel nnestus tnavu korstna otsas les kasvatada neli poega. Halva aasta kohta suur saavutus, tleb Val.
Miks see suvi halb oli?
Vihmane ja klm.
Konni oli vhe, seeeest nastikuid palju.
Viipame Teenuse inimestele ngemist ning liigume Kasari paremkaldal jeluha ja pldudev vahel loode poole.

Kotkas kanade kallal
Ndalajagu kuivana psinud ilm laseb inimestel pldudel toimetada.
Kas Loodusesber minu konnakotkast ei taha kirjutada, pakub talumees Paisuotsa klast.
Mis see kotkas teeb?
Maja taga metsas elab, minu kanade juures kib!
Kuhu ta need kanad viib?
Kuhugi ei vii, kohapeal sb. Ei tea, miks ta kanu jahib, kas konni on tnavu vhe vi?
Jah, konni on tnavu vhe, kinnitame meie Valilt kuuldu phjal.
Helistame kotkauurija Urmas Sellisele: Kas testi vib olla, et kotkas murrab kanu ja mitte kanakull!
Urmas Sellis vastab: Jah, vib kll konnakotkas kanu vtta. Eestis selle kohta seni tendeid ei ole, mujal kll.

500 000. sammu pidu
Kulgeme klavaheteel vananaistesuve prastlunas.
Teersed unapuud pakuvad oma vilju. Kostab kuidagi teistmoodi ritsikasirin. Kollane saarepuuleht laskub vaikselt tiireldes.
Hlitsused krgustest: valgepsk-laglede lelend. Hlitsused madalamalt: noor vike-lehelind lpsab septembrimbrisse oma tsilk-tsolk laulu. Hl kigub veel, aga jrgmiseks aastaks saab amet selgeks.
Kasari kalamees jlgib ngekorki, ootab srje puudutust. Jgi ise oma tumeda veega nib aga paigal seisvat vi suab ta aeglaselt, vga aeglaselt mere poole.
Raplamaa ja Lnemaa piiril nnestub Ingmaril pildistada jlindu. Ja ks teine thtis asi juhtub veel. Sbral saab Parmu nukast tuldud 500 000 sammu. Ta piidleb aeg-ajalt sammumtjat, et mitte thtsat verstaposti niisama mda lasta minna.
Nukogude ajal thistasid bussipargid ja bussijuhid seda, kui mni Ikarus sai ilma kapitaalremondita sidetud 500 000 vi miljon kilomeetrit.
Vist on inimesel ikka kergem neid samme teha kui bussil kilomeetreid knda. Igal juhul ei mngi Lnemaa pllu vahel kski orkester ega oota neiud lilleprgadega, kui Ingmar oma 500 000. sammu teeb. Sme pikesesoojale kdunevale heinapallile toetudes unakooki. Meie rm on sisemine.

druma tdrukud
Sammumine paneb rnduri laulma. Et reisisihiks on druma, saab lauluks kahesnaline jorutus (sammude taktis): dru- ma t-dru-kud, -dru-ma t-dru-kud
Sel kahesnalisel lool leidub regilaulu tunnuseid: hehlne, ilma pillisaateta, rtmi rhutab jalaprutus. Lroeepilise sisuga, tundekllane laul, vabas looduses sndinud, jrsku ongi regilaul? Klistan folklorist Mall Hiiemele, laulan ette.
Ei, vastab Mall Hiieme. See on sinu laul. Regilaul on traditsiooniline, plvest plve edasi antav.
Isegi metskitsed teekraavis ei jooksnud kohe ra, kui ma mda lksin ja seda laulsin.
Loom saab aru, kui sa talle halba ei soovi, tleb Alutaguse metsameeste peres les kasvanud Mall Hiieme.
Kolm talvikest ja hallgija istuvad krvuti pllu kohal elektritraadil. Istuvad rahulikult, kuni hallgija, rvlind, teeb jrsema liigutuse. Talvikest tal tabada siiski ei nnestu.
Linnud lendavad eemale, lhemale mriseb kombain.
Lennuvljadeks kutsume neid druma ja Martna suuri plde, kneleb Vahur Veerva Reinu-Einari osahisusest.
Kas nisu saab tnu kuivemale vananaistesuve ndalale ligatud?
Sutsu saab, teist ringi see vili kasvab, sdaviljaks ta lheb.

Vhe kuuski, palju koeri
Kaht omapra mrkame Lnemaal teedel peagi. Kuusepuid kasvab vhe ja klakoeri jookseb ringi palju. Meil tuleb suhelda he neljase ja he kolmese pundiga, kik sabakandjad kituvad sbralikult ja Ingmar jagab nendega oma leivakoti sisu.
Kuuskede asemel leidub hulga lehtpuid ja nende sgisvrvid meenutavad veel ht laul: Taas punab piksekiirtes pihlapuu ja kase kuldses ladvas mngib tuul Oli see ikka nii?
See tuul nib kandvat mere lhna. Vib-olla testi! Matsalu laheni jb ju vaid tosin kilomeetrit.
Kui juame drumale ja vtame istet teerses Amanda puhvetis, siis seal nad testi on punases ja mustas druma tdrukud, ja ka poisid. Vaatavad televiisorit ja tellivad midagi.
Esimese pevaga tegi Juhani 18 475 ja Ingmar 21 434 sammu. Sidame Kivi- Vigalasse sbralikku Tammeluka tallu bima.

un taskus, vihm seljas
Jrgmisel hommikul tibutab vihma, meie teeleminekut Amanda puhveti eest jlgib seal unte ja meega kaubitsev Maie. August oli kole mrg, aga meeaasta oli keskmine. Meie klvame keerispead, see annab hsti mett.
Maie palub meile tasku panna mned kuldrenetid, need unad on kpsenud Jaagu talus Liivi klas. Sinnapoole vantsimegi.
Loodetuul riisub puid ja hvardab kveraks painutada Tammelukalt laenuks saadud vihmavarju. Siis raugeb sadu ja pike asub meie mrjaks saanud kuubesid kuivatama. Klmavdin asendub palavusega.
Enne Liivit kohtame esimest jupikest loopealset ehk alvarit.

Mlestuste 15-naelane havi
Liivi kandist prineb teatrimees Margus Kasterpalu, tema Saueaugu teatritalust me otse mda ei lhe.
Kultuuriinimene oli juba Marguse vanaisa Mart, kes ms krtsis oma habeme maha, kui Kullamaa pasunakooril pillide ostmiseks rahast puudu tuli.
Kasterpaludest ja teistest tuntud Liivi kandi meestest (nituseks Harald Haberman ja Kustas Pldmaa) kneleb nitus Liivi koolimajas, mille on les seadnud 25 aastat sealse raamatukoguhoidjana ttanud Helme Vendel. Vga ausalt eldes: 2005. aasta sgisest meil enam kooli ei ole. Koolimaja toimib seltsimajana, nitusepaigana.
Looduskirjeldaja Kustas Pldmaa maalib raamatus Koduvetel (1973) pildi oma kodujest Iirasillast: Kevad pstis ta rinna valla, tegi teda uhkeks, vahutavaks ja tormavaks suurjeks. Nagu lai hbedane pael ulatub ta mu mlestustes kaugele Aasa talu heinamaale. Iirasilla ehk Kalju jgi suubub Kullamaa-Liivi jkke, see omakorda Kasarisse. Kustas Pldmaa sai poisina kodujest ktte maailmatu piraka havi, kelle pikkus ulatus mulle rinnuni. Margapuu nitas toona 15 vene naela ehk rohkem kui kuus kilo.

Konna-abi teel ja telefonis
Teel Liivilt Paliverre neme viimaks ht kehva konna-aasta mitte kehva tegelast, sakas krnkonn ronib aeglaselt risti le tee. Valin telekast kuuldud konna-abi numbri 5190 0903. Vastab bioloog Maris Markus ja tleb, et tal on rm, kui konnade asjus helistatakse. Meie konn saab kirja pandud. Konna-abi numbril peaks helistama siis, kui nha on massiliselt konni, kneleb Maris Markus.
See konn on kllalt massiivne, tleb Ingmar ja osutab ka omalt poolt konna-abi ning tstab kahepaikse teelt ohutumasse paika, kraavi. Ikka sellesse kraavi, kuhu konn minemas oli.
Kullamaa ja Martna valdade piiril kulgeme telises tammikus, ninasrmetes lhedal asuva Marimetsa raba lhn. Lendavad ringi pasknrid tammetrusid peites ja mnsakud, phklid khus.
Pris Paliverre me ei juagi, kolleeg Eesti Ekspressist Madis Jrgen palub meil oma autosse ronida.
Sidame tagasi Amanda puhveti juurde.
Nd on nad nii vsinud, et ei kuule ega ne, kommenteerib meemja Maie, kui autost vlja ronime. Meemk on linud hsti (kuue tunniga le 20 kilo) ja Maie kingib mlemale suure purgi Jaagu talu nestet. Nad on selle ra teeninud.
Teel Psaspea neeme poole sai Ingmaril kahe pevaga tehtud 47 463 (kokku 537 804) sammu ja Juhanil 44 281 (kokku 511 997) sammu.



Juhani Pttsepp
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet