5/2008



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

reisikiri
Ennemuistne jutt SUURSAAREST

Suursaar asub meile lhemal kui Soome. Ja ometi vga kaugel. Kui seista Virumaa krgel pangaserval, vib merele vaadates seletada kaht ebamrast kontuuri see on Suursaar, Kundast vaid 50 kilomeetri kaugusel. Aga kui tahta sinna sita, osutub saar sama kttesaamatuks kui Kamtshatka ta asub Venemaa piiritsoonis. Ometi oleme kik sellel saarel kinud lbi Gnther Reindorffi illustratsioonide Eesti ennemuistsetes juttudes. Reindorffi maastikel on Suursaarel eriline thendus.

Aastakmneid tagasi olid Suursaare sidud Eesti geoloogide jaoks tavalised geoloogiliseks kaardistamiseks ja detailsete uuringute jaoks korraldati sinna ekspeditsioone. Tookord mtlesin, et kll juan ka mina sinna kunagi.

Siis aga tulid uued ajad, Venemaa piir lks kinni ja kinni lks ka saar, mis oli oma ige permehe Soome kljest ra kistud. Koht, mis eestlastele on kultuurilooliselt thendusrikas paik.
Sjajrgse lapsena on mul siiani silme ees illustratsioonid viiekmnendatel aastatel ilmunud Eesti rahva ennemuistsetest juttudest. Sealsetel piltidel oli nii karjuspoisse kui tuhkatriinusid, madukuningaid ja phjakonnasid. Ning kigist neist joonistest kis lbi phjamaine hngus. Eriliselt on meelde jnud aga krgel jrvede kohal metsasel kaljul trooniv sarviline, murumtsiga pisike mehike lgadel. Kaljurnkad, kaugusse kaduvad metsad ning fantastilised tkalised ja keerdudesse surutud mnnitved esiplaanil. Piltide aluseks pidavat olema Soome maastikud. Siis ei teadnud ma muidugi mista midagi Suursaarest. Ja sellest, et just Suursaar oli olnud selleks paigaks, kust tollal veel noor kunstnik Gnther Reindorff nende joonistuste tarvis inspiratsiooni oli kogunud. Ta veetis seal 1926. aasta suvel terve kuu, mille jooksul valmisid 60 joonist ja 10 pastellmaali. Kahjuks on nendest tnaseni silinud vaid vhesed. Kuuekmnendate aastate algul tuli tal idee luua suureformaadiline joonistus phjamaisest ilust, mis pidi Sibeliuse Finlandia levad helid edasi andma visuaalselt. Td kavandades taotles kunstnik luba veelkordseks saare klastamiseks. Kuid siin ei aidanud teda ei akadeemiku tiitel ega rahvakunstniku aunimetus. Luba ji saamata. Ja mulle tundus, et minulgi jb seal kimata.

Suursaarele suure ringiga
Siis aga, paar suve tagasi, judis minuni kuuldus, et soomlased koos Vene kolleegidega plaanivad Suursaarele uut ekspeditsiooni. Ja Eesti geolooge kui parimaid saare geoloogia tundjaid sooviti sinna kaasa. Ning minul nnestus end fotograafi na sappa sokutada. See sit oli minu jaoks teline vedamine.
Kunda sadamast on saarele pealt 50 kilomeetri, Kotkast napilt 40. Nd oli aga ainukeseks vimaluseks sita sinna Venemaa kaudu, Primorski sadamast, mis on juba le 10 kilomeetri pikkune teekond. Ja selleks, et mitte omal kel mda Venemaad ekselda, sitsime meie laevaga Helsingisse, sealt koos Soome kolleegidega Viiburini, kust siis jrgmisel varahommikul Primorski sadama poole startisime. Ja nii vttiski saarele judmine palju rohkem aega, kui otse sites oleks linud.
Ja siis, prast viie-kuuetunnist meresitu kerkiski tasapisi lainetest silme ette saare siluett pikk, lainetava harjajoonisega, paljude krude ja krukestega. Esimene mulje oli llatav. Aga hmmastamiseks polnud mingit phjust. Kik puha kujutav geomeetria. Viru rannast paistis saar lihtsalt teise nurga alt, siit Venemaa poolt lhenedes oli aga kogu oma pikkuses meie ette lahti laotatud.

Miks saar Venemaale kuulub
Kuni Teise maailmasjani kuulus saar Soomele ja oli asustatud soomlastega. Kirjalikud teated selle kohta ulatuvad 16. sajandisse. Elanikkonnale andis peatoiduse kalapk, sest pllupidamiseks olid saarel tingimused viletsavitu. Hilisemal ajal saadi tulu ka lemere kauplemise teel. Phjasja ajal, aga ka hiljem 1788. aastal toimusid saare lhedal gedad merelahingud Rootsi ja Vene laevastike vahel. Saar kuulus ametlikult Rootsi riigile kuni Soome sjani (18081809). Seejrel aga lks, nagu kogu Soome, Vene impeeriumi koosseisu.
Ent prast 1917. aastat kuulus Suursaar iseenesestmistetavalt iseseisvuse saavutanud Soome Vabariigi koosseisu.
Kahe maailmasja vahel elas saarel ligi 800 elanikku kahes suures kaluriklas Suurklas ja Kiiskinklas. Suurkla asus saare phjaosas, varjulise lahe kaldal. Siin oli kirik, kauplus, haigemaja, postkontor. Mlemad klad olid tpilised sumbklad, kahekorruseliste puithoonetega.
Talvesja jrel lksid paraku hes Karjala aladega Nukogude Liidu ktte ka paljud Soomele kuulunud saared, nende hulgas ka Suursaar. Soome elanikkond saarelt evakueeriti.
Prast maailmasja lppu jidki saared Nukogude Liidu alluvusse.
Klad hvitati. Kui Kiiskinklas olid veel mitukmmend aastat prast sda silinud paljude majade vundamendid ja varemed, siis Suurkla oli hvitatud totaalselt. Surnuaed oli rstatud, hauathised purustatud vi umber lkatud.
Mis puutub surnuaeda, siis vhemalt see on viimase kmnendi jooksul niivrdkuivrd korda seatud.

Suursaar geoloogiline vabahumuuseum
Judes saarele, hakkab geoloogi silm muidugi kohe saare maastikku uurima. Geoloogile avaneb siin imeline maailm, millesarnast nii vikeselt maalapilt nagu Suursaar harva leiab.
ldiselt on ju nii, et suurim erinevus Eesti ja Soome looduslikus ilmes seisneb erinevate kivimite levikus. Kui Phja-Eesti on nndanimetatud paepealne maa ja Luna- Eesti tuntud eelkige punase liivakivi poolest, siis teispool lahte on ju ainult graniidid ja need teised keeruliste nimedega kristalsed kivimid. Ja lhimaks kohaks, kus neid kivimeid kohtab, on Suur-Ttarsaar. Seal on nende paljanduvus aga kehvake. See-eest on Suursaar nagu geoloogiline vabahumuuseum. Kui hakata les lugema kigi siin paljanduvate kivimite ja neid moodustavate mineraalide nimesid, vib keel sassi ja silmade ees kirjuks minna. Siin leidub kivimeid, mis nii maa sgavuses tardunud kui ka vulkaanide poolt vlja paisatud; kivimplokke on tstetud kll pinnale, kll maasgavustesse tagasi surutud, kurrutatud ja muljutud. Ning lpuks kulutatud, kulutatud ja kulutatud. Saare teke vlgneb tnu svamurrangutele ja tektoonilistele liikumistele, mis selle enam-vhem phja-lunasuunalise kivimiploki krgele le merepinna on kergitanud.
Saare keskel on kaljud suurelt jaolt moreeni ja liivade-kruusade alla mattunud vi siis vhemasti hukese samblakorra alla peitunud. Ka idarannikul on kaljud tihtilugu kattunud. Lnerannik on see-eest avali oma ties ilus ja uhkuses. Suursaare kaljud on saanud telise lihvi siin veel kmme tuhat aastat tagasi vimutsenud jliustiku poolt. Hiljem on neid lihvinud tuuled ja tormid. Ning murendanud pikesepaiste ja talveklmade vaheldumine. Ndseks on need nrgalt lainjad, merest viiliti tusvad kaljud lhestatud mitme meetri laiuste ja le kmne meetri sgavuste lhedega, mis teevad siin edasiliikumise vgagi vaevaliseks. Lhed on piisavalt laiad, et nendest le hppamisega mitte eksperimenteerima hakata. Neist le saamiseks tuleb ronida sadu meetreid rannast eemale piki laugjalt tusvat meveeru, kus metsa varjus lhed letatavaks osutuvad. Igal juhul tasuvad saadud vaated ronimise vaeva. Samuti vaimustavad kivimustrid ja kaljude kuju igaht, kes vhegi looduse ilust peab. Geoloogist rkimata.
Omaette rabavad on siinsed rannavallid. Neid leidub ju kikidel saartel ja rannikutel. Aga siinsed on tepoolest erilised. Sest rahnud, millest nad koosnevad, on kohati meetrise ja enamagi lbimduga. Kuni see mardatud rahnudest vall lookleb vaid mda mereranda, tundub see sna loomulik. Aga kui leida neid valle 10 vi ligi 100 meetri krgusel, on juba testi uskumatu. Kuigi, mis siin siis ebaloomulikku. Ja ega olegi. Sest kunagi peale jaega oli saar vaid selle valli tasemeni end meresgavusest krgemale upitanud ja tormine meri mngis nende meetriste rahnudega kui liivateradega. Nd on aga kikidele rahnudele juba samblikud selga kasvanud. Ju nad siis juba piisavalt pikka aega veerenud pole.

Hotell jb thjaks
Et kik sellest ilust osa saaks, polnudki vahepeal nii utoopiline idee.
Aastal 2000 nis olukord saarel muutuvat lootustandvamaks. Mtlen siin just turismi poolt. Kunagisest arvukast, le 200 sjavelasest koosnevast garnisonist, mis jagunes veliigiti piirivalve, radariteenistuse, inseneriveksuse ja allveelaevnike vahel, oli jrele jnud vaid vike salkkond piirivalvureid. Endised militaarsed rajatised olid suuremalt jaolt hljatud, saarele oli hakatud rajama tnapevast turismikeskust. Valminud oli vike, kuid igati euronuetele vastav palkidest hotell ning kisid td kompleksi laiendamiseks. Viiburi-lhedasest Primorski sadamast kis saarele vike laevuke, mida teatud reservatsioonidega vis ka reisilaevaks tituleerida. Saarele lubati, kuid muidugi lbi korraliku brokraatliku kadalipu, ka vljamaa kodanikke, meid nende hulgas.
Mdunud aastal judsid meieni aga uudised, et Venemaa valmistub rajama Suursaarele moodsat lennujuhtimiskeskust ja uut vimsat radarijaama. Ametlike avalduste jrgi aitaks see ra hoida Vene lennukite ekslikud sisenemised Eesti ja Soome huruumi. Nende tegelikuks eesmrgiks on aga kogu Soome lahe akvatooriumi ja huruumi parem kontroll. Samuti annaks see vimaluse turvata ka plaanitavat Vene- Saksa gaasitoru.
2000. aastal olid kahe riigi piirialade Ida-Viru maakonna ja Kingissepa rajooni liidrid veel seda meelt, et turismi arendamisel kahe piirkonna vahel on suuri perspektiive. Loodeti, et rahvusvahelisele turismile avanevad ka endised Soomele kuulunud vikesaared, mis olid 1948. aastast kigile tsiviilisikutele suletud. Kui 2007 avati laevaliin Sillame ja Kotka sadamate vahel, loodeti lhiaastatel ette nha ka vahepeatust Suursaarel.
Uute arengute valguses on aga selge, et tegemist oli ennatliku sinisilmsusega. Ka aasta otsa ttanud laevaliin suleti, kuna Vene poolelt ei saadud luba Suursaare lhedaltki mdasiduks, mistttu laevamarsruut pikenes mitme tunni vrra ja muutis liini konkurentsivimetuks. Suursaarele mrati aga uuesti piiritsooni rezhiim, mis muudab vhemalt vlismaalastele saare klastamise vimaluse minimaalseks.

Suurkujud Suursaarel
Suursaare suurkujudest rkides ei saa kindlasti mda Aleksander Popovist.
Sellest polegi ju nii palju aega mdas, kui 7. mail thistati raadiopeva ja iga koolipoiss pidi une pealt teadma raadio leiutaja nime, muidugimista suurt Vene teadlast Aleksander Popovi. rksamad petajad andsid kll ka siis ridade vahelt vi otseselt mista, et pris nii see ikka ka ei olnud ning olid ka sellised mehed, nagu Marconi ja Tesla. Nende vahel kis tihe rebimine, kus vitja selgus alles nii-elda fotofi nishiga ja Popov ji viduprjast tegelikult ilma. Aga nii vi teisiti oli ka Popov thtis mees. Ja siinkohas on temast juttu just seoses Suursaarega.
Nimelt Suursaare krgetelt kaljudelt lksid traadita telegraafi snumid teele ka juba arvestatava vahemaa taha 25 miili tagusesse Kotka linna. Sedakorda oli asjal sjalis-praktiline taust. 1899. aasta sgisel oli Suursaare juures madalikule sitnud Vene sjalaevastiku lahingulaev Suuradmiral Apraksin. Laev viibis sealses vangistuses kuni jrgmise kevadeni, mil legendaarne jlhkuja Jermak ta kaljudelt vabastas. Selleks ajaks oli laeva meeskond traadita telegraafi abiga lbi. Kotka linnas paikneva jaama mereve peakorteriga hendust vtnud le 400 korra.
Popovi auks on saare krgeima punkti lhedale Lounatkorkeale pstitatud mlestusmrk, thistamaks neid kaugeid aegu, mil raadio alles lapsekingades oli.
Suursaarega on seotud teinegi Vene teaduse suurkuju. Sedakorda kll baltisakslane ja Tartu likooli professor astronoom Friedrich Georg Wilhelm Struve, kes mtis koos Friedrich Tenneriga Tartu Thetorni lbiva meridiaanikaare pikkuse Doonau suudmest kuni Phja-Jmereni.
Kaks selle meridiaanikaare punkti jvad ka Suursaarele. Punktide ajaloolistele asupaikadele saare keskosas paiknevale Haukkavuorile on paigutatud ka vastavad mlestusmrgid.
Kolm aastat tagasi leidis see ka leilmse tunnustuse. Nimelt 15. juulil 2005 toimus Luna-Aafrika Vabariigis Durbanis UNESCO maailmaprandi komitee istung, kus kinnitati Struve geodeetilise meridiaanikaare lisamine UNESCO maailmaprandi objektide nimekirja.
Tulles tagasi veel kord Gnther Reindroffi juurde, peab tlema, et tema t Sibeliuse Finlandia sai siiski valmis 1962. aastal itaalia pliiatsi ja press-se joonistusena. Seda ilma saart uuesti klastamata.
Finlandiat loetakse Gnther Reindorffi heks kige ldistusjulisemaks edvriks. Nagu nd olen lugenud, kajastus Soome loodus tema jaoks kige ehedamal kujul just Suursaarel. Kunstniku suured maastikukompositsioonid ei olnud kll kunagi loodusest otse kopeeritud, vaid ldistusliku kaemuse tulemuseks, mis tuginesid paljudele detailsematele joonistustele. Nii ka see, Finlandia. Pris tpselt ei ole sellist kohta, nagu tema t peal, Suursaarel leida. Kui oled saarel veetnud aga kas vi mne peva, vid vaimusilmas nha Reindorffi Finlandiat ja kuulda krvus Sibeliuse levaid helisid.
Selline on Suursaar.



Tnis Saadre
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet