Postkaardikomplekt
Kujundanud Lemmi Kuulberg
Huma, 2007
Postkaart tundub olevat ajast ja arust, tundub olevat ebapraktiline elektroonikaajastul, elektrooniliste postkaartide ajastul. Võtad kätte, paned käest ära, jääb kiirel ajal see postkaart kuhugi vedelema, määrdub, siis ajad temaga kärbest toast välja, ja ühel hetkel poetad paberikorvi. Ja ometi tundub temalgi, postkaardil, olevat mingi sõnum rääkida. Küsisin Tartu linnavalitsuse teabeteenistuse juhatajalt Lilian Lukkalt, mis tema Huma postkaardipakist arvab.
Lilian kirjutas: “Eesti on mets, oli esimene mõte, kui vaatasin postkaarte Haanja, Karula ja Otepää kaunitest loodusmaastikest. Need viisteist Arne Aderi ja Ingmar Muusikuse fotot tekitavad Eestimaast salapärase ja isegi pisut üksildase mulje. Nägin piltidel Nipernaadit liikumas Lõuna-Eesti käänulistel teedel, nägin kollast võilillepõldu ja valget karikakravälja, udusse mähkunud metsi ja veidi ka maaelu argipäeva. Eesti on ilus ja see paistab piltidelt välja. Inimesi on piltidel vähe, kuid seda enam tekkis soov minna hetkeks eemale linnakärast.”