5/2008



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

intervjuu
Seenevana: Vib soovitada vhemalt kmmet seeneraamatut.

Viimasel ajal on seeneraamatuid nagu seeni lettidele ilmunud ja Seenevanal ehk Erast Parmastol on hea meel lpuks on hakatud vlja andma hid seeneraamatuid. Ja mitte ainult mni, vaid lausa kmmekond.

Kas me oskame nende raamatute abil aga oma teadmisi tiendada? Kui meis oleks vhegi pealehakkamist ning paberkott ja nuga alati metsa minnes hes, oleks see igati vimalik.

Kas Teil on meeles oma elu esimesed seenelkigud, esimene seen?
Sndisin Nmme linnas; meie krundi piirdeaia sees oli mnde, mustikaid, kanarbikku, seentest hirvephklit aga ka mnniriisikat. Seda ngi ilma mingi erikigutagi. Pris mets oli paarisaja meetri kaugusel; ema vttis mind seenele kaasa, kui koolieani oli veel ige mitu aastat.

Mulle tundub, et ainult raamatute abil seeni tundma ppida pole vimalik, taimedega on kll palju lihtsam. Seente puhul on seenetundja juhatust metsas vaja.
Ilma raamatuteta ammugi pole vimalik, palja juhatamise-nitamise peale ei j he liigi erinevused teistest kuigi kergelt meelde. Sama on ka kige muu rappimisega, meis paljudes on nii palju pitud abitust. Seda, et tulgu keegi ja nidaku korduvalt npuga, seletagu kik ra, petagu meid targaks. Eriti on sellega hdas need, kes krges koolis ppemaksu maksavad, neist mned lausa nuavad tarkuse peakolu sisse valamist. Aga teiselt poolt tark petuseandja kulub elus alati ra.

Kas seentega tegelemine mingit pidi muudab inimest, on seeneteadlased mneti hte ngu?
Seened vahest mitte, looduse tegelik vaatamine- ngemine (erinevalt televiisori vahtimisele) ehk muudab kll. Kiki. Teadlane olemine sunnib inimest aususele, pettuse plgamisele, kigesse kriitiliselt suhtumisele; kui seda kllaldasel mral ei suudeta, satub ka teadlane iseloomu kahestumise elik skisofreenia vrku. Mne paneb jooma, teise teeb tigedaks.

Kui seened on kolmas kuningriik loomade- taimede krval, kas Seenevana on kolmanda riigi kodanik?
Eluslooduse mneks riigiks jagamine kib algkoolis petamise juurde, hiljem tuleb paraku maailmapildi mudelit tpsustada. Eluslooduse arengu- ehk evolutsioonipuul on palju oksi ja harusid, kaugelt le kolme. Inglise keeles on sellest arusaamise puhuks kena vljend: tree thinking. Paraku oleks selle puiseks otsetlkeks puine mtlemine, aga see maakeelne termin ei lhe kohe mitte. Ennast pean he hominiidide hulka kuuluva mnevrra ebardliku liigi tavaliseks isendiks.

Millal judis laiemate rahvahulkadeni teadmine, et seened on midagi hoopis muud vrreldes taimede ja loomadega?
Kllap juba aastatuhandeid tagasi. Eks nad seeprast Piiblistki vlja jeti; Esimeses Moosese raamatus seente loomisest juttu pole, ju nad siis ikka vanakuradi teha jeti. Eesti likoolis petati nende erisust juba enam kui viiskmmend aastat tagasi, mujal maailmas juti selleni aastakmneid hiljem.

Palju meie vanarahvas vis seeni tunda?
Ida-Eestis vhevitu, ehk mnikmmend perekonda vi liiki. Lne-Eestis peaaegu ldse mitte mis neist lamba- ja lehmatattidest ikka nimega austada.

Milline paik Eestis on thendusrikas Teile?
Saka ja Ontika vaheline paekalda alune plis-salumets alates 1945. aastast; Nmme mnnikud, ka Mustame Kadaka luited, ajast, kui seal htki maja polnud. Ja veel mni tuhat kohta.

Kas loodusesse minnes otsib Teie silm alati seeni?
Ei, aga mu silm neb neid, mrkab (kui neid parasjagu on).

Mis Teil alati metsa minnes hes on?
Knispeaga vits ehk taskunuga, paberkotte, pastakas, uudishimu, sageli ka mrkmik, GPS-koordinaadimtja, hea kaart ja luup.

Millised on thtsamad muutused maailmas Teie eluajal; loodusteadlasena, inimesena?
Ei jua ra imestada, et inimesed pole oma olemuselt sajandite jooksul kuigivrd muutunud, muu maailma on nad aga juhtumisi rngalt segi pranud. Mida aeg edasi, seda gedamalt.

Kas seente vastu Eestis huvi tuseb vi langeb vi ei muutu?
Viimasel seitsmel aastal on tublisti tusnud; osalt vga seenevaeste ja -rikaste aastate tttu, pisut ka seoses eestlaste leautostumisega. Eriti aga tnu mitmetele raamatukirjastajatele, kes ometi kord julgesid hakata seeneraamatuid vlja andma. Hiljutise eimillegi asemel on raamatukauplustes praegu vhemalt kmme niisugust, mida vib soovitada: pris hid tlketeoseid ja ka oma meistrite Kuulo Kalamehe, Vello Liivi, Ain Raitviiru loomingut.

Kas Eestis jtkub seeneteadlasi? Kes on olnud Eesti olulisimad seeneuurijad?
Viimasel poolsajandil on neid ikka olnud, noorte juurdekasv on psiv, maailmas tuntakse meid pris hsti. Varasematest teadlastest Fedor Bucholtz (18721924, Eestis aastast 1919) ja Elmar Lep(p)ik (18981978, Eestis aastani 1944).

Milline valdkond on praegu uurija katteta?
Ega kike peagi vikses Eestis ise tegema, hea ja sbralik koost aitab lnkasid katta. Kummaline on, et meil pole (kui pensionieelikud maha arvata) palgal htki mkoloogi, kes suudaks liigini mrata enam-vhem kiki meie kultuur-, aia- ja toataimede seenhaiguste tekitajaid. Liiga paljud parasiidid on mratud n- silma jrgi, ilma korraliku uurimiseta.

Kust on tulnud sna seenestama kas see on uudis- vi unarsna?
Mkoloogidele petas selle sna selgeks suur keeleteadlane Paul Ariste, kes meie mkoloogidega hsti lbi sai. Tema snnipaigas, Vtikvere vallas, kis see sageli seenel kiva, seeni hsti tundva seenestaja tegevuse kohta.

Kuulsin sja lugu sakslastest, kes imestasid, et eestlased julgevad prast Tshernobli sndmusi metsast seeni korjata? Mida peaks neile vastama?
Kohe prast Tshernobli katastroofi uuris Eesti seente radioaktiivse reostatuse mra Arvi Liiva, teiste seeneteadlaste seas osalesin minagi nii andmekogumisel kui ka ajalehtedes ning teaduskirjutistes tulemuste valgustamisel. Meil vedas, siinne reostus oli thine. Imestajad viksid erialase kirjandusega tutvuda, seda on avaldatud palju.

Vist on tiesti mttetu ksimus, et kas saaksime siin maailmas hakkama ilma seenteta?
On mttetu jah.

Kus maailmanurgas kasvavad puud ilma seente abita (saan aru, et Eestis vist mkoriisata toime ei tule)?
Eestis nagu ilma ei saaks, aga ega selliseid mujalgi ieti pole; osal puuliikidest kasvab aga seen varjatult, peamiselt vaid rakusiseselt ja hsti mrgatavaid viljakehasid andmata.

Kas mni seen on Teid elus millegagi llatanud?
llatanud on oma ilu ja omapraga. Hetkel meenub Phja-Carolinas Suurtes Sinimgedes (Great Smoky Mountains) kasvav tumeindigosinise piimmahlaga riisikas.

Teie snnipev on sgisel, seenteajal, millised seened on snnipevalaual?
Mu snnipeva traditsioonide hulka ei kuulu erisming, pigem sgisvrvides metsas kimine (kui ilm ja tervis vhegi lubavad).

29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet