5/2008



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
Lars Labba: phjapder thendab saamile elu

Matsalu loodusfi lmide festivalil esilinastus Eesti-Lti film Rootsi saamidest Tundras muutusteta.

Saam Lars Labba ei teadnud oma lapseplves eriti midagi rahast saamide kogukonnas polnud seda vaja. Neil on ju phjapdrad! Katsu sa saami kest ksida tnapevalgi, palju sul ptru on! Ta ksib vastu, palju sul raha pangas on. Kas tled
Mootorsaanide tulekuga 1960-ndatel aastatel tuli siiski saamide ellu vajadus raha jrele. Kuid vaatamata uut moodi vringule, pole saamide elu suurtes piirides muutunud sellest rgib Eesti-Lti histna valminud film Tundras muutusteta. Lars Labba, Rootsi Lainiovuoma saami kogukonna vanem, on saamide olemust tabada pdva linateose keskne figuur.

Lars, olite Eestis esimest korda vlismaal, mis mulje on?
Vaatasin, et Teil on tasane maa (Lars klastas Eestis Lnemaad), on harjumatu, et silm ei ne kaugemale. See on teistmoodi. Kisin Haapsalus, seal olid vanad varemed, need meeldisid.
Oma kodust olen seni kinud ainult Oslos ja peva Helsingis (aga need paigad ei lhe tegelikult vlismaana arvesse saamid liiguvad ptradega nii Soome, Norra ja Rootsi aladel toim).

Mida praegu kodus teete?
Asume praegu oma sgismaadel. Praegu on puhkuste aeg. Kui lumi tuleb ja vesi jtub, algab t, sidame mootorsaanidega tundrasse. Klmadega liigume luna poole Rootsi Idiovuomasse, kus on meie talvealad.

Kui suurel alal liigute aastas?
Phjapdrad liiguvad pidevalt vabalt, karjased teevad selle ala mber ringe. Hoiame karja. Talvel toimub karja jagamine viksemateks osadeks, et sta jtkuks. Nii tuleb aastas umbes kahesajal ruutkilomeetril liikuda.
Suvel oleme Norra poolel ja talvel liigume soojemasse Rootsi. Suvel lhevad pdrad peva ajal krgemale, kus on lumi. Seal on hea lahe olla, pole sski, kes kiusaks ptru. Lume peal siis pder puhkab. seks tulevad nad krgemalt tundras madalamale toituma, siis pole sski.

Milline loom on phjapder?
Phjapder thendab saamile elu. Phjapder see on sk, kaitse klma eest, riided, saapad. Phjapdrast mtleb saam aga kogu aeg, hommikul, kui les tuseb, htul, kui magama lheb.

Kas tnapeval veel teete ise saapaid?
Mitte kik ei tee. See asi on muutunud ajaga.

Millal on kige raskem aeg phjapdrale?
Talvel, peale jule. Kui tuleb le meetrine lumi, jb st pdrasamblik liiga sgavale. Ja nd kliima soojenemisega on see halb, et sula jrel kik jtub. J alt ei saa sta ktte. Aga pder vajab talvel tegelikult vga vhe toitu, ta on end talve eel rasva snud, et vastu pidada.

Filmis Tundras muutusteta oli palju juttu ootamisest. Saamid peavad pidevalt ootama, jlgima, kuhu pdrakarjad liiguvad, millal tulevad. Kas kohvikann tulel, mitte midagi tehes, on vahel raske muudkui oodata?
Ei ole (naerab).

Kui palju on saame, kelle kogu elu on phjaptradega seotud?
Mitu tuhat, pris palju. Suurem osa saame elab kll mujal ja teeb tnapevaseid tid. Niteks minu vend ttab televisioonis. Aga phjapdrakasvatus ei sure vlja, seda on nendel aladel nii kaua tehtud, et see jtkub. On noori, kes lhevad laia maailma, aga on ka piisavalt neid, kes jvad. See ei kao kunagi.

Olete Lainiovuoma saami kogukonna vanem. Millised probleemid on saami kogukonnas just praegu?
Praegu pole mingeid probleeme. Kik on hsti. Suvi oli ptradele hea.

Kas teil on oma lemmikpder?
Sellest ksimusest ei saa hsti aru (naerab).

Kas mnel pdral on ka nimi?
Ei. Mitte nii nagu niteks lehmadele pannakse. Me kll tunneme oma loomi, aga rohkem tunnuste jrgi, et sellel on kell kaelas vi tollel vgevad sarved. Ptru on lihtne eristada just sarvede jrgi. Ja peremrkide jrgi, mis ligatakse krvadesse.

Kui vanalt oskab saami laps lassot heita mber phjapdra sarvede?
Hakatakse harjutama juba 45-aastaselt. Ja sama vanalt pitakse ra oma peremrk pdra krva kljes, et looma ra tunda, kellele lassot heita.

Filmis oli nha, et kla pdrad on koos mitme tuhande pealises karjas. Kui palju Sinu ptru on nende hulgas?
Aga tle, kui palju sul on raha pangas?

Filmis tlesid, et lapsena polnud Sul rahast eriti aimu teie maailmas lihtsalt polnud seda vaja.
Raha ei olnud tol ajal vajalik, aga kui tulid mootorsaanid 1960-ndatel, siis see muutus. Nd on vaja raha, et osta masinaid, bensiini. Sealt tuli ka tsine muutus. Pered ei tee enam pikki rndamisi kaasa ptrade jrel, karjased lhevad ainult. Aga muidu on kik sama nagu vanasti.

Kodisill kestab tnase pevani
Saamide praegune asuala lheb lbi nelja riigi Soome, Norra, Rootsi ja Venemaa. Aastal 1751, kui Rootsi ja Norra (Taani valduses) vahele tmmatud piir lbis saamide pliseid elualasid, tehti saamidega leping ehk kodisill, nagu saamid seda kutsuvad, mis lubas neil liikuda phjaptradega le piiri Norra ja Rootsi vahel. Venemaa tsaaril ei nnestunud kohalike saamide jaoks sellist lepingut teiste osapooltega slmida. Praegu moodustavad Saami, Rootsi ja Norra saamid kogukonna, kellel on hine parlament. Nende maa omakeelne nimi on Sapmi

Eesti-Lti film saamide elust
Filmi Tundras muutusteta taga on loodusfilmide stuudio Vesilind eesotsas produtsent Riho Vstrikuga, kes rgib, miks just eestlastel on mttekas saamidest filmi teha.
Kas eestlastel on lihtsam saamidest filmi teha kui niteks rootslastel?
Lihtsam, sest oleme sugulasrahvas, samas pole meil shovinistlikke kalduvusi saamide suhtes, mis eldagu mida tahes on Soomes, Rootsis ja Venemaal ammugi. Norra kohta ei tea.
Saamide maid on millekski tarvis Rootsis Kirunas kaevandatakse maaki, aga vanad phjapdra rnnurajad kulgevad sealt. Saamide huvides see ei ole.
On olemas ka soome-ugri kauge sugulus see on vga lahe. Seda oli filmimisel tunda, et meid usaldati.
Selliseid filme, kus nidatakse phjaptrade pidamisega seotud toiminguid, on tohutult. Kui minult ksiti koolitusel, et mida teil on uut lisada, siis ma alustuseks tlesin seda, et eestlased ei ole nendest riikidest prit, kus saamid elavad ning meil on kaugeltvaataja, aga samas lhisugulase vimalik pilk sellele asjale.

Kuidas leidsite filmile peategelase?
Lksime he karuteemalise fi lmi asjus tutvuma selle piirkonnaga. Kui judsime aastavahetuse paiku saamide talveklla, kus meid pidi ootama saami rezhissr Paul-Anders Simma, selgus, et teda pole. Vljas oli oma 20 kraadi miinust. Parasjagu pidi algama poroerotus ehk karja jagamine oma viis tuhat phjaptra oli koos. Saime ptrade aediku juures Nilsiga tuttavaks. Vaatasin, tal olid nutukad jalas, et kllap on kohalik mees. Saime lahedale jutule, minu Siberi kogemus ja Erik Siku saami koolitus mjusid usaldusvrselt.
Siis hakkas see peale: viis tuhat looma jooksevad, mberringi on rhkiv kari. See oli nii vapustav. Neid aetakse aina viksematesse aedikutesse, kik inimesed on abiks. Lassodega ptakse karja hulgast vlja, keda vaja. Adrenaliinitase oli krge seda esimest korda nhes. Filmisime. Kui t hakkas otsa saama, tahtsime ruttu telki les panna. Aga Nils arvas, et see pole hea mte ja kutsus oma htti. Lksime seks sinna, magasime nahkadel. Hommikul tuli ka Nilsi vend Larsi.
Alguses oli mte, et teeks filmi Nilsist. Ta on kinud laias maailmas, ttanud sinikiivrina Kprosel ja siis koju tagasi tulnud, praegu ttab Rootsi TV-s saami stuudios toimetajana. Kuid ta kib oma vennal abiks. Nilsil on smboolsed pdrad ka venna karjas, puhkuse vtab ta alati selliselt, et saab venda aidata. Kui hiljem kutsusime aga ltlased kampa, arvas reissr Dainis, et teeks filmi hoopis Larsist. Tuligi hoopis teistmoodi film: aja liikumine ja aja seismine on see, milleni me judsime. Saamide elu liigub nii, et on pevapikkused veri- ninast-vlja rabelemised ja lejnud aeg on seisakud. Ltlastel oli teinekord raske sellisest ootamisest aru saada. Oodatakse phjaptru niteks. Looduses on kik liikumises, kari on kogu aeg omapi. Aimatakse, kuhu ta tuleb. Talvel tiirutatakse karja mber, et see laiali ei jookseks, saadetakse luurajad vlja. Ootamist on palju. Aga selline on saami elu.



Helen Arusoo
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet