5/2008



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
Poliitilised sulekandjad

hinenud Rahvaste Organisatsioonil on 192 liiget ja kigil neil riikidel on oma lipp ning enamikul ka ametlikud riikliku smbolina vapp. Jrgnev levaade on sndinud lihtsast uudishimust, et kui suurel mral ja mil viisil on zooloogiline maailm, eelkige aga just linnuriik, judnud riiklikusse smboolikasse.

Laias laastus kolmest hel
Riikideks pretendeerivaid territooriume on veidi rohkem kui RO liikmeid, kuid need on siinkohal krvale jetud, et pilt veidi selgem oleks. Tuleb vlja, et ornitoloogilist snumit kannab 70 erinevat riigivappi, mis thendab, et mmarguselt igast 2,75 riigivapist ks on seotud linnuriigiga. Mrkimisvrselt palju, kusjuures siinkohal on huvitav veel tdeda, et lvid, tiigrid, leopardid ja muud raskemini mratavad kaslased riigivappidel jvad linnuriigile alla. Kaslasi vib leida vaid 46 eri riigi vappidel.

Kuninglik lvi/leopard on ka meie phjamaise riigi vapiloomaks, ja tundub, et vappide puhul pole kindlasti ige zoogeograafiat rakendada. Lindude puhul on aga zoogeograafi a maailma riigivappide seas kllaltki tsiselt esil.
Kikide nn linnuvappide analsimine pole siinkohal eesmrgiks vetud, muidu oleks kirjatkk paisunud mitmesaja lehekljeliseks.

ks pea vaatab lnde, teine itta
Kotkas on smbol ja piisavalt vimas smbol, et seista paljude vga erinevate riikide vappidel. Kahe peaga kotkas, keda tunneme oma suure naabri ja mne teisegi slaavi riigi vappidelt, on prit Vike-Aasiast, ajast, kui kummardati mitmeid erinevaid jumalusi. Kotka kaks pead knelesid tollel ajal pikesetusu ja loojangu htsusest. Pike tegi oma igapevast ringi ja kotkas, tark lind, vaatas nii tusu kui loojangut, see oli elu igavene ringkik. Hiljem vtsid selle smboli le Ida-Rooma ehk Btsantsi valitsejad ja kotka pead hakkasid smboliseerima kaheks lhenenud Rooma impeeriumi, mis vajas hendamist. Veelgi hiljem hakkas Btsantsi kahepine kotkas, kes vahepeal oli astunud ka Habsburgide suguvsa vapile, smboliseerima ilmaliku ja kirikliku vimu htsust. Tna vib kahepist kotkast leida enamasti slaavi, kuid ka germaani riikide vappidelt. Venemaa, Montenegro ja Serbia esindavad slaavi poolt, Austria aga germaanlasi. Sama kotkas on veel ka Albaania riiklikuks smboliks.

Prohveti enda kotkas
Kahe peaga kotkas on selgelt mtiline elukas. Paljude riikide vappidel aga seisab tunduvalt naturaalsemaid kotkaid. Mitmete islamiriikide vapiloom on tuntud kui Saladini kotkas. Saladin on eurooplastele suupraseks muudetud omaaegse Egiptuse valitseja ja ristisdijate purustaja sultan Salah ad-Dini nimi. See vejuht hivas aastal 1187 Jeruusalemma ja on ajaloorikutes plvinud ilsa rtli kuulsuse. Seega viks niteks Iraagi, Egiptuse, Sria ja Jordaania vapismbolit pidada islamisdalaste kunagise vidu smboliks kristlaste le. Nii sjakas tlgendus pole aga pris korrektne, sest Saladin olevat kotka laenanud enda vapilinnuks kogunisti prohvet Muhamedilt. Muhamed oli prit Quraishi himust, kelle smboliks oli kuldse helgiga kull vi kotkas.
Pika ajalooga on ka must Saksa riigikotkas, kes on erinevatel vappidel seisnud juba 800 aastat. Ta on kandnud oma knte vahel nii vlku, mka kui haakristi. Tnapeval ei ole vapikotkale antud enam mingeid lisaatribuute, punased jalad ja nokk muudavad linnu aga tsiselt hvardavaks. On ju kotkas eelkige ikka vimu ja suvernsuse smboliks, seisku ta siis kskik millise riigi vapil. sna saksaliku kotka leiame ka Liechtensteini vapilt, kusjuures kaaslaseks on tal seal ks mtiline olevus, harpa, naise lakeha ja kulli alakehaga mtiline hukatusetooja, kes antud loo kontekstis peaks kuuluma siiski pigem ornitoloogiliste objektide hulka.

Asume kotkaid mrama!
Nii Saladini kui ka Saksa riigikotka puhul pole vimalik linnu liiki tpsemalt mratleda. Elab ju kotkaid maakeral kmneid ja kmneid erinevaid liike. Srane tdemus ei ki aga sugugi kikide riigivappide kohta. Mitmelgi puhul on vapi peal kindlalt identifi tseeritav rvlind, kes on vahel ka antud riigi rahvuslinnuks. Kige tuntum on kindlasti Ameerika hendriikide vapil seisev valgepea-merikotkas, uhke ja ka looduses kergesti ratuntav lind. Vin oma kogemusest kinnitada, et kohtumine ameeriklaste vapilinnuga jb aastakmneteks meelde. Olen ninud seda kotkast Californias Vaikse ookeani res rahulikul sudlennul mnekmne meetri kauguselt mdumas ja raske on selle linnu majesteetlikkust kahtluse alla panna. Vapil on merikotkal kniste vahel rahu smbol, lipuu oks. Looduses eelistab kotkas aga kindlasti pigem hte prisket lheliste hulka kuuluvat kala. USA rahvuslinnu vib leida veel ka Filipiinide vapilt, kuid sinna on ta judnud puhtalt smbolite laenu tagajrjel, sest tolle saareriigi rannikutelt seda lindu ei leia.
Huvitaval kombel on vappidele judnud ka ks teine merikotka liik. Ja nimelt plisaafriklane kilg-merikotkas. See kotkas ehib Malawi, Sambia ja Namiibia vappe ning on Zimbabwe rahvuslind. Kilg-merikotka kohta vib telda, et tegu on just nagu valgepea- merikotka veidi vhendatud versiooniga. igupoolest on tema praegu kibiv eestikeelne nimetus veidi eksitav, sest tegu on savannivndi siseveekogude uhke asukaga, keda mererannikul praktiliselt ei kohta. Ei Malawil ega Sambial ole ldse merepiiri, kotkaid see-eest aga jtkub. Lhedane sugulus merikotkastega on ilmselt olnud srase ristimise phjuseks, see sugulus aga ei takista inglasi toda kaunist kotkast aafrika kalakotkaks nimetamast.

Kondori lend
Krgel Andide kohal tiirutav kaeluskondor viks kindlasti kandideerida heks Luna-Ameerika smboliks, ja peab tlema, et ongi edukalt kandideerinud. Kaeluskondori leiame tna niteks Kolumbia, Ecuadori, Boliivia ja Tshiili vappidelt ning samas on ta ka Boliivia rahvuslind. Veidi le 3-meetrise tiibade siruulatusega kaeluskondor kuulub suurimate lendavate lindude hulka. Tema toitumisviis, valdavalt raipesmine, ei ole kondori mainet kuidagi alla viinud, mis ehk kinnitab taas, et uhke vlimus on tihti palju mravam kui fassaaditagused kombed. Kondori lend on smbol, mis libiseb lennu eesmrgist sujuvalt le.
Kaeluskondori arvukus on kahanemas ja kohtumine temaga looduses teline sndmus. Kige tenosemalt vib kondori lendu oma silmaga nha Tshiilis ja Argentinas, kus kondoripopulatsioonid on suhteliselt tugevad, ent kindlasti ka Boliivias, kuhu aga praegu on veidi riskantne reisida.
Kondorite puhul vrib veel mrkimist, et kige vrskem zooloogiline sstemaatika vidab, et kondorid on pigem kurgede kui kotkaste sugulased.
Rvlindude hulka kuulub aga kindlasti veel ks suleline, kes vliselt meenutab pigem kurge. See on sekretrlind ehk kurgkotkas, ainuke kulliline, kes pab saaki enamasti jala ehk jooksu pealt. Tema saak on nimelt mitmesugused roomajad ja ka kopsakad putukad. Kurgkotkas on uhkelt esindatud Luna-Aafrika Vabariigi vapi peal.

Tuvid, pelikanid ja eksoodid
Kui tuvi on riigivapil, siis on ta enamasti rahutuvi, kuigi sellist liiki zooloogia ei tunne. Rahutuvi on smbol ja kindlasti on see smbol omal kohal Kprose vapil. Rahutuvi vi lihtsalt tuvi, niteks kirjatuvi, lendab ka Tonga, Guinea Vabariigi, Fidzhi Vabariigi, Mali ja Libeeria vapil. Grenada riigivapil on aga selgelt mratletud tuviliik, grenada manteltuvi. Tegemist on tsises hvimisohus oleva Vike-Antillidele omase endeemse liigiga, keda on jrel vaid mnisada isendit.
Ennastsalgava olevuse kuulsusega pelikanid kaunistavad Barbadose ning Saint Kitts ja Nevise saareriikide vappe, kusjuures Barbadose vapil on selgelt pruunpelikanid, Saint Kitts ja Nevise vapil aga pigem sarvnokk-pelikanid. Kogu Luna- ja Kesk-Ameerikas on kige tavalisemad rvlinnud kalkunkondorid ja karakaarad. Viimaseid on mitmeid erinevaid liike, kelle seas on ks esinduslikumaid tutt-karakaara. Mehhiklased on oma riigivapile asetanud tutt-karakaara, kes parasjagu surmab rohelist madu. Nib, et see on ainus vapp, millelt leiame linnu koos tema saagiga.
Papagoid, ja just haruldased amatsoonpapagoid, on koha leidnud Kesk- Ameerika saareriikide Saint Lucia ja Dominica vappidel. Mlema riigi vapil on nende rahvuslind, kes paraku on aga vljasuremise piiril ja vajab tsist kaitset. Saint Lucia vapilind on saint lucia amatsoonpapagoi ja Dominica oma keiser-amatsoonpapagoi. Eelnevatega vrreldes aga pris tavaline papagoi, hallpapagoi, seisab Aafrika lnerannikul asuva saareriigi Sao Tome ja Principe vapil.
Guyana vapilt leiame aga he pnevaimast pnevaima linnu, hoatsiini. See suleline on liigitatud tiesti omaette rhma. Tema kige silmatorkavamaks iserasuseks on tsiasi, et hoatsiinitibudel on tiivanukkide kljes silinud knistepaar, millega saab tihedas puuvras ronida ja toetust otsida. Selliste kniste olemasolu on peetud tsiseks evolutsiooniliseks tenduseks lindude plvnemisele roomajatest. Sarnased knised olid omased ka 150 miljoni aasta eest elanud rglinnul Archaeopteryxil. Lisaks on vga ebalinnulik ka hoatsiini seedessteem, mis meenutab pigem mletsevatele loomadele omast seedetrakti. Guyana on just hoatsiini levikukeskmes ja seega on sealne rahvas valinud endale igati thelepanuvrse vapismboli.

Ilu eelkige
Kahe riigi, Guatemala ja Paapua Uus-Guinea, vappidel troonivad oma kauni sulestikuga maailmakuulsust vitnud linnud. Hundketsal ehk ketsal kaunistab Guatemala vappi ja tema kuulsus phineb eelkige rohkem kui poolemeetristel sabasulgedel, mis olid aastasadu Euroopa turgudel palju kallimad kui kuld. Ka iidsed maiad hindasid selle linnu sulekuube ja pidasid tema sulgi kallimaks kui vrismetalli. Kik see au ja hiilgus on aga kahandanud oluliselt ketsali arvukust ja tenosus teda tnapeval kusagil Kesk-Ameerika dzhunglis kohata pole kuigi suur.
Paradiisilinnud on Uus-Guinea teline looduslik smbol ja seeprast ka igati kohased vapile. Kuning-paradiisilind on kindlasti kige uhkem ja seeprast on tal ka vljapaistev koht Paapua Uus-Guinea vapil. Tuleb jagada kuulsa evolutsionisti Alfred Wallacei vaimustust, mida ta oma tdes vljendas rohkem kui 150 aasta eest. Paradiisilinnu elupaik on paradiis, aga mitte selle sna mtoloogilises thenduses. See on paradiis igale looduseuurijale, vheseid paiku, kus tnapevani ootab avastamist nii mnigi uus linnuliik.
Imekauni sulestikuga lindude hulka kuulub kindlasti ka luna-kroonkurg, kes seisab Uganda vapil. Kroonkured pole nneks hvimisohus nagu paradiisilinnud ja ketsalid, sest nemad tulevad kenasti toime ka kultuurmaastikus ja ei pelga inimese naabrust, nii nagu meie toonekuredki. Uganda vapp on ldse vga hsti unisoonis kohaliku loodusega, vapi kilpi hoiavad kroonkurg ja antiloop, uganda kob, kes mlemad on telised sealsete maastike tunnusloomad. Lpetuseks jb veel lisada, et meie lunanaabrite ltlaste vapil on greif, kotka pea ja lvi kehaga olend, kelle ks suuri sihte oli kttemaks, kui meenutada Vana-Kreeka mtoloogiat. Ornitoloogilisi detaile leiab ka San Marino vapilt, kus on kujutatud kolme jaanalinnusulge, Vana- Egiptuse tejumalanna Maati atribuuti. Austraalia vapil on muidugi emu ja mitmete Vaikse ookeani saareriikide vappidel avamere linnud, nagu fregattlind ja troopikalind. Huvitaval kombel pole aga kuulus Gallia kukk, kes on teatavasti Prantsusmaa ks smboleid Mariannei ja liktori vitsakimbu krval otseselt vapil. igupoolest polegi Prantsusmaal n- riiklikult kinnitatud vappi. Kll on aga kukk Kenya vapil, see on aga veidi sjaka olemisega lind, sest tal on kirves knte vahel.



Indrek Rohtmets
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet