5/2008



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
Tulnukad meie lombi kallastel

Sgisel kummikuis rannas jalutaja leiab veepiiril ja madalas vees sna rikkaliku elustiku pisiloomadest ja vetikatest ning mereheidise vallides jlgi sgavamas vees elatud eludest.

Meie mere elustiku liigirohkus pole suur, kuid see-eest on ta vga kirev geograafi liselt pritolult. Nad on tegelikult tulnukad meie lombis. Lombis, mida kutsutakse Lnemereks.

Riimveelise Lnemere omaprane elukeskkond on arengu mttes vga noor. Jajajrgne arengulugu on olnud liialt lhikene, et siin oleksid judnud tekkida sellele merele iseloomulikud kohalikud liigid. Neid siin lihtsalt pole. Kogu noore Lnemere elustik koosneb kuskilt siia saabunud tulnukliikidest, ainult et nad on siia judnud eri aegadel ja eri suundadest. Mnedki neist on jnud iidsetest aegadest justkui lksu, olles lahus oma algsest kodumerest. Nii on meie meres leidnud endale elamisklbliku paiga kaugel Jmere rannikul elavad liigid, kellest tuntuim on merikilk. Siin leidub siseveerelikte, kes elavad ka Laadoga, Saima ja mujal phjala jrvedes, aga samuti Phja-Ameerika Suure jrvistu jrvedes. Osa elustikust koosneb Euroopa jedeltade liikidest, kes on hsti kohastunud riimveega. Sellesse seltskonda kuuluvad harjasliimukas, mned kirpvhilised ja kuulmiksabad ning kivide ja vetikate pinnale kinnitunud sammalloom tavaline kamerlane. Mida rohkem hakkas maailmamerel seilama laevu, seda rohkem hakkas saabuma Lnemerre teiste maailmanurkade telisi tulnukloomi. Meretaguseid tulnukaid on siia saabunud nii Phja-Ameerikast, Hiinast kui Uus-Meremaalt ning nad on siin ka kohanenud. Kige enam on muidugi inimtegevuse lbi Lnemerre saabunud liike Musta ja Kaspia mere piirkonnast. Inimeste poolt tahtlikult vi tahtmatult toodud vrliikide arv on kasvanud viimase saja aasta jooksul le saja ja neid tuleb ha kasvavas tempos jrjest juurde. Enamik neist on siia sattunud laevaliiklusega, kas aluste klge kinnitunult vi ballastveega. Kindlasti satub ballastveega sihtsadamasse kmneid kordi rohkem igasuguseid vraste merede olendeid, aga nneks Lnemere phjamaise asendi tttu on enamikule saabujaist siinne meri ellujmiseks liiga karm.
Otsime siis rannalt neid, kes saabunud teadmata tpselt kust ja kuna.
Oktoober on selle elustiku uurimiseks hea kuu, sest vali meri on peale aakriku visanud rannale ka Lnemere eluvorme nii madalast kui sgavast. Merekohina ja rndavate haneparvede heli saatel oleks idll puupulgaga sonkida adruvallis ja paterdada madalas vees otsimaks peenikest elu meres, mis pole kaugeltki nii tuttav ja enesestmistetav kui karu, metskits vi pder metsas.



Tiit Hunt
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet