5/2008



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
Vana misaaida teine elu

Ajakirjanikut on mind viinud paljudesse loodus(haridus)keskustesse nii Eestis kui ka kaugemal. Kummatigi olen vaid he elu neist saanud vhem vi rohkem hoolikalt jlgida pris loote- vi idee-east peale. Sna kige otsesemas mttes thelepanuvrne on seegi tik, et kski teine Eesti looduskeskus pole
nii suures hoones kui see: Alatskivi misa vanas ait-kuivatis.

Ait on see kooruke, unistus see iva
10. septembril istun kolme sdi daami seltsis looduskeskuse soojas pesas, mis asub hoopis vallamajas aita saab sooja sisse kunagi veel teadmata tulevikus. Ja kordamda vangutavad pead nii keskuse perenaine Reet Ainsoo, vallasekretr Ene Zirk, riikliku looduskaitsekeskuse spetsialist Maris Paju kui ka ajakirjanik: no pole meil kellelgi tpseid kroonikaleskirjutusi. Kmme aastat tagasi tikkus see reporter pealegi pigem mikrofoni kui fotoaparaadiga ringi jooksma. Sestap pole ka pilte sellest, kui hale aida seisund toona tpselt oli.

Aga mlupiltidest annab ht-teist siiski vlja kerida. 2000. aasta klmal julujrgsel sidame Asta Tuusti ja Taime Puura eestvttel Alatskivi vallamajja asutama Eesti loodushariduse seltsi. Kime sja nneotsijast Soome rimehe Reijo Tossavaise kest taas vallale tagasi videtud lossis, kus pole veel miskit peale argliku soojavine. Peremees Raivo Nisu istub hiigelsuure kutsi seltsis vestiblis ja ajab kaminasse jrjekordset pinnapinu. Kuue laokil oldud aastaga on hiigelehitis ennast kui ksn kraeni niiskust tis imenud ja esmalt tuleb sellest lahti saada. Tagasiteel vallamajja nidatakse meile viimasega rbiti paiknevat pirakat aidavaret, lagunenud katus peal. Siia tuleb meie looduskeskus, on vrustajad, vallavanem Maie Nisu ja Ene Zirk kindlad.
Ja mulle tulevad meelde ammuselt tuttavalt Maris Pajult paar vi ehk isegi mitu aastat varem kuuldud jutud tema unistusest. Et ega siis ametnik saa igavesti olla, hing nuab veel midagi. See, mida Marise hing ihaldas, oli Phjamaade Naturumtpi looduskeskus. Mis viks olla selliseks asutuseks parem koht kui Alatskivi, kus ja mille lhikonnas on vrratu ja limalt mitmepalgeline loodus. Kus on juba 1975. aastal Jaan Eilarti eestvttel ja tema looduskaitseringlaste juga rajatud looduse pperada, millelt isegi soomlased snitti kinud vtmas. Ja kus on mitu vana kvade mridega misahoonet, millest mni titsa ula.
Kui Tartumaa lapselt ksida, rgib Maris, mis on tema meelest just Tartumaale iseloomulik, siis enamik lapsi jb vastuse vlgu: nad lihtsalt ei tunne oma kodu maakonda. Mida ei tunne, seda ei armasta, mida ei armasta, seda ei kaitse.

Kaheksa aastat hiljem
Alatskivi lossi vrava taha vurab juba mnigi aasta suviti mitu reisibussi pevas, innukad turistid khus. Kige huvitavam on nendel, kes kivad siin aastast aastasse: nemad nevad kige selgemini, kuidas kaugeltki mitte rikas vald on suutnud oma aarde juba sna ilusaks kosutada.
Lossi imevahvad noored giidineiud tavatsevad Arved von Nolckeni enneolematu ehituskihu peaphjusena nimetada suurt armastust: kallist kaasat Josephine Caroline Eliset ei sobinud ju sellisesse majakesse tuua, vaja oli ikka lossi. See majake, Arvedi noorplveaegne Alatskivi misa peahoone, on tnane vallamaja. Mis polnud ilmselt nirude killast: peahoonet mbritseb hulk uhkeid maakiviehitisi, millest mni kll (veel) poolvaremeis, millest kige suuremas, arvatavasti 1814 ehitatud ja 2003 uue kobeda katuse saanud ait-kuivatis asub looduskeskus. Eriti taibukas giid uurib rhma huvisid ja kui need on vhegi looduskallakuga, siis helistab Reet Ainsoole. Reet tuleb teeb uksed lahti, laseb rahva keskusesse ja jagab seletusi: siin on see programm ja siin on too. Naljakas on neid tulijaid krvalt vaadata. Kah mul ime looduskeskus! nib mni kahtlevat. Mni kukub salumetsakollektsiooni juures resoluutselt targutama, et jama vrk ju: pole iget valgust ega midagi; sihukesse kohta ei tohiks lapsi ldse mitte sisse lasta. Eks siis Reet peagi kannatlikult seletama, et, jah, nii ta paraku on: kik snnib tasapisi ja lbi raskuste. Kll tulevad ka hvad luumeniandjad, kui jlle mne projekti jaoks omaosalusraha kokku saadakse. Kttevrke tahaks ju ka kindlasti majja; siis ei pea loodusharimine piirduma vaid sooja aastapoolega.
Jah, see omaosalus... Euroopa fondides rahapuudust pole. Paraku saab seda ktte vaid siis, kui suudad ise vajalikust summast vahel veerandi, vahel ehk rohkemgi lauale prntsatada; alles siis lhevad eurokaugaste rauad plksuga lahti. Ene Zirk rhutab jutuajamisel rohkem kui korra, et kll on hea, et Alatskivil on loodustundlik ja -teadlik rahvas ning loodusharidustl pikk jrjepidevus. Ja mainib mne eriti teeneka seda teadlikkust klvanud petaja nime: Tiiu Paap, Karl Elken, Helju Sangla. Kllap just see on mnelgi korral aidanud vajalikud omaosalusprotsendid kusagilt vlja pigistada.

Kohaphisus, keskuse peaphimte
Mletan pris hsti, et kige esimene eksponaadikogum, mis tookord veel ilma vahelagedeta aita ilmus, oli ennengematu: hingedega pikuti lahti kivad puutved. Maris Paju tleb selle kohta, et aastarngastega puid on igas koduloomuuseumis ja ppeklassis, meie otsustasime hoopis puu sd nidata. Ja mina tean lisada, et kige mnusama levaate neist puudest saab siis, kui selgituste jagaja on metsamehest vallavanem Andu Trva. Puude hingeelu suureprase tundjana oskab ta oma pajatussegi uskumatult palju hinge sisse sulatada.
Puukogu vastas ripub laest alla taas midagi ennengematut, niinimetatud klaasherbaarium. Taimed pole selles mitte tavapraselt paberile sirutatud, vaid kahe klaasi vahel, nii et kaeda vib neid mlemast kljest. Prit on need kasvud salumetsast, Eestis mitte just tavalisest, aga Alatskivile omasest metsatbist. Kik see kokku on salumetsa programm. Veel rohkem kohaphine on salumetsakoguga alakorrusel seltsiv kivikogu. Ja taas on tegemist millegi sellisega, mida ei mleta mujal ninud olevat. Tartu likooli geoloogidele naisedjutujuhid meenutavad phiabilistena Juho Kirsi ja Ivar Puurat ji silma, et aida maakivimris on uskumatult palju eri kivimeid. Tee ideest rakenduseni oli juba jrsemate mttekurvideta: mida muud, kui vaja igast kiviliigist paras lapike siledaks lihvida ja silt juurde panna. Siis saab igaks selgeks, kui mitmekesine on Alatskivi mbruse kivimivalik: ega tasu ju arvata, et 19. sajandi mriladujad kisid siia kive kusagil kaugel varumas.
Aga kiviprogrammi juurde kivad ka selgitavad teabetahvlid ning neljamtmeline Eesti: meie pisikese, aga mitmepalgelise riigi reljeefkaart, mis seatud suurtele lahtikivatele klotsidele. Viimaste kljepindadelt saab uurida, mis jrjestuses ja kui paksult lasuvad ksteisel alusphjakihid. Selle kuubikumngu idee tuli Taime Puuralt ja teistelt keskuse naistelt, teaduslik lahendus saadi aga taas likoolist, maateaduse ppejult Tnu Ojalt.

Meenutades minevikku, piiludes tulevikku
Veel kord Alatskivi looduskeskuse snniloo juurde tagasi tulles meenutab Maris Paju ka seda, et unistust aitas temal, looduskaitseametnikul, elus hoida teadmine, et Tartumaal polnud htegi palgaliste ttajatega kaitseala. Mis teisisnu thendas seda, et neis oludes ei saanudki olla ka htegi looduskeskust. Oma ideega valda linud Maris leidis toonase vallavanema, sel kevadel paraku Toonela teele linud Maie Nisu kohese toetuse. Ja Maie Nisu omakorda kutsus kampa kohaliku kooli endise bioloogiapetaja Ene Zirgi. Aastal 2008 tleb Ene, et kui aida seisundit vaatasime, siis tundus mte ikka hull kll.
Aga ometi haarati ettevtmisest kinni. Eks valla klalisedki olnud juba nurisenud, et mis jube vare see teil seal vallamaja taga kkitab. Kusjuures see vare oli ju ka muinsuskaitse all. Peagi kutsuti kaasa Reet Ainsoo helt poolt loodusehuviga, teiselt poolt Alatskivi klje all Rupsi klas asuvas Liivi muuseumis omandatud klienditeeninduskogemustega. Reetki tleb nd: Ei mleta, et oleksin khelnud! Kokku sai niimoodi mittetulundushing Alatskivi Looduskeskus. Ja Maris tleb vlja pigem vist kll venelaste vanasna: Naised see on jud!
Eestist on la alla pannud Keskkonnainvesteeringute keskus, riigimetsa majandamise keskus ja muinsuskait seamet ning muidugi vald, kelle tublit toetust ennegi sai kiidetud. Priskem abiraha laekus aastail 20012003 PHARE-programmist; prast seda sai viljahoidlast ekspositsiooniruum, kui osundada Marist.
Kui kunagi kidi Alatskivil ppimas looduse pperaja tegemist, siis miks nd ei viks hakata tulema mber Lnemere rahvas siia teada saama, kuidas lihtsate ja koduste vahenditega ht looduskeskust teha. Aga Alatskivi naistel on hetkel hoopis proosalisemad probleemid. Haspo ehitusmehed lpetavad suve ja sgise vihmu trotsides aida vljaehituse ennistust; nd on vaja vlja melda, kust saada raha, et sellesse krvalhoonesse sisustada ks korralik 21. sajandi kemps.



Toomas Jriado
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet