6/2008



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

omal ajal
Loodusearmastus kandub plvest plve

Esimene lugu.
Kuidas metsalem prgimele ra tegi

See lugu algas kmme aastat tagasi Tartus likooli ja Gildi tnava nurgal, ieti seal asuva Postimehe ajalehe uudistetoimetuse toas, kus helises telefon. Ttasin siis Postimehe reporterina ja noppisin kne. Plvamaa Erastvere metsalem kurtis he prgime le.

Ajakirjanikule toimetuse seinte vahelt vljasaamine enamasti meeldib, meeldib ka fotograafile ja autojuhile ei pea linnas tiirutama. Sitiski Postimees Plvamaale olukorda uurima.

Nhtu masendas. Phajest (nii kutsutakse Vhandu lemjooksu) saja meetri kaugusel laius lga. Paigal oli ka nimi: Lajavangu prgila. Isetegevuslik vi iseteeninduslik prgila. Kes tahtis, see kallas maha, mida tahtis. Kallas seeprast, et ees juba oli. Lendasid paberitkid ja kilekotid, poris pikutas kike, mida tsivilisatsioon oli suutnud selleks ajaks luua.
Ja seda je res, mida eestlased on aastasadu phaks pidanud. Kes tahab teada, mis sai Phaje kunagistest ahistajatest, tammiehitajatest, lugegu Aino Kalda novelli Pha Je kttemaks.
Phaje sda, talupoegade lestus 1642. aastal misnikust tammiehitaja ja tema Saksamaalt tellitud meistri ja kannupoiste vastu on dokumenteeritud, seda meenutab ka ks vastavate kirjadega mlestuskivi, rahn Smerpalu lhistel.
Eestlane uskus veel 17. sajandi keskpaigas raudkindlalt, et jele tammi ehitamine maksab ktte ikaldusena. Je ja oma jumalate kaitseks vlja astunud talupojad said rngalt peksa ja tammid rajati Phajele lpuks ikkagi.
Jge vib vga mitmel viisil rvetada. Seda, mida meie silmad ngid 21. sajandi knnisel, oleksid 17. sajandi eestlase silmad kllap hirmuunenoks pidanud.
Postimehe uudisteklgedel ilmus lugu pealkirjaga: Kanepi valla prgimgi hukutab Vhandu je. Ja sisus seisis: Lajavangu prgimel lebavad hunnikus vanad akud, pliiakude happeline elektrolt valgub aga kiiresti pinnasesse. See on kige ohtlikum, mis olla saab, kneles prgimge vaatamas kinud geoloog Erik Puura. Tema kinnitusel pole prgimel tidetud htki arenenud hiskonnas omaks vetud ohutusnuet.
Phaje res toime pandud sigadus sattus heks pevaks toimetajate ja lehelugejate fookusesse, aga seejrel tulid Postimehes uued teemad ja lood ning asi ununes.
Mdusid kuud, siis helistas Erastvere metsalem Priit Kask uuesti ja palus lbi astuda. Kui tuli phjust Vru poole sita, prduski Postimehe auto justkui muuseas Kanepi taga kena metskonnahoone ette.
Tead, tles metsalem Priit Kask, tegi siis thendusrikka pausi, vttis kapist suure pudeli viskit ja ulatas mulle. Tead, seda prgimge ei ole enam. See on ra koristatud. Puud istutasime peale.
Nii saime tuttavaks metsalem Priit Kasega.
Alati, kui minult ksitakse, kas seitse aastat kestnud ajakirjanikutst on ka midagi hiskonnale kasu olnud, on esimene ja peaaegu ainuke hea nide juhtum Lajavangu prgila ning suure viskipudeliga.
Hiljemgi oleme metsalem Priit Kasega Erastvere ja Kooraste radadel kohtunud: seoses mlestustahvli asetamisega Eesti esimesele metsateadlasele Paul Reimile, seoses RMK matkaradade heade ja halbade klgedega, seoses pilasekskursioonide ja metsaistutamisega.
Priit Kask on minu jaoks olnud mustermetsamees. Kui 2008. aastal kevadel sain teada, et Erastvere metskond sarnaselt paljude teistega kaob, mtlesin, et mida hakkab metsalem ilma metsata peale. Selgus, et Priit Kask sidab Tallinna vahet, sest kutsuti tle RMK kinnisvaraosakonda.

Teine lugu.
Kuidas vanaisa aumrk lapselast mjutas

Kui Priit Kask ti mulle nha oma vanaisa Artur Vainola looduskaitsemrgi, keerutasin seda kes kui imeasja. Meistrike valmistatud mrk meenutas mulle Eesti Vabadusristi vi Lti Karutapja ordenit.
Nukogude ajal anti vlja ENSV suurt looduskaitsemrki, mille sai niteks minu petaja professor Viktor Masing ja ENSV vikest looduskaitsemrki, mille sai niteks hea kolleeg maalikoolist, haridusjuht Andres Koppel, aga need on teistsugused mrgid.
Kolme jrguga looduskaitsemrgi asutas Eesti Vabariigi president 27. veebruaril 1940 ja seda annetati ainult ks kord, sama aasta 1. mail. Mrgi said toona 23 inimest, niteks botaanikaprofessor Teodor Lippmaa, looduskaitseinspektor Gustav Vilbaste, Tartu likooli zooloogiamuuseumi konservaator Mihkel Hrms, Vilsandi tuletorni lem Artur Toom, Avinurme talumees Mihkel Sild (muuseas, tema oli vist see, kes rkis rahvaluulekogujatele rehepapilugusid) ja ka Antsla algkooli juhataja Artur Vainola Priit Kase vanaisa.
Ahaa , mtlesin, kbi ei kuku knnust kaugele ja loodusearmastus kandub plvest plve edasi.
Looduskaitsemrki sai Priit Kask juba poisikesena sahtliphjas perekonna reliikviate hulgas imetleda, aga oma vanaisa ei ole ta kunagi ninud. Artur Vainola (sndinud 1901) elu lpuaastad oli traagilised. 1940. aasta suvel otsustas Eesti nukogudemeelse valitsuse peaminister Johannes Vares-Barbarus nimetada Antsla koolijuhataja Petseri maavanemaks. 1941. vangistasid Arturi Saksa vimud ja vangistuses lpetas ta ise 6. mail 1944 oma elu.
Sedakorda rgime Vrumaa koolipetajast Artur Vainolast kui loodusemehest. Andmeid tema tegevuse selle klje kohta ei ole kasutada kuigi palju, aga siiski.
Kirjanik Bernard Kangro mainib oma romaanis Sinine vrav, et ta vttis Antsla algkooli pilasena osa Artur Vainola korraldatud matkast Tsooru.
Loodushuviline oli ka Artur Vainola abikaasa Eerika, Priit Kase vanaema. Kui tulevane metsalem oli vike poiss ja Vrumaal suvepuhkust veetis, petas vanaema talle Vagula jrve res jalutades vi Jrvere metsas vaarikal olles taimenimesid. Timut, aruhein, kerahein tavalised krrelised. Vanaema Eerikale oli need nimed omakorda selgeks teinud abikaasa Artur. Priit Kasel on andmeid, et Artur Vainola rajas Antsla kooli juurde paljude liikidega kooliaia. Kooliaed paneb aluse loodustunnetusele. Vaatlemine on ks asi, aga kui saad ikka asja sees olla ja looduses td teha, on see hoopis midagi muud.
Priit Kask tleb, et vanavanemate suhtumine loodusesse mjutas kindlasti tema elukutsevalikut ppimaminekut Tartu Tamme gmnaasiumi bioloogia-geograafia eriklassi ja hiljem maalikooli metsamajanduse erialale.
Tnini on Priit Kase raamaturiiulis vanaisalt pritud tsaariaegsed loodusteaduslikud raamatud. See on teline imede ilm, mis neis koltunud kidetes peitub.



Juhani Pttsepp
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet