6/2008



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

sammud omas eestis
Kagust loodesse: Palivere Inka

Oleme oma kodudest Luna- Eestis ning Jrvamaal juba nii kaugele ning loodenurgale nii lhedale judnud, et transport retke lhtepaika vtab aega viis tundi.
Laupeva keskpeval vib veel elda: ilm on ilus. Lubatud tuisk liigub alles kuskil kaugel. Palivere-lhedast teeristi katab kerge lumi, Ingmar teeb meie kdimehele Lilianile (kes seekord meiega kaasa sammub) kiire talvepildistuskoolituse: Mdad valgust lume pealt ja siis paned pluss kaks. Lollikindel vrk.
Teeme alustuseks vikese tiiru, vltimaks suuremat teed. Arutleme teemal, kui seotaks silmad kinni ja visataks langevarjuga alla kuhugi Eesti metsa, kui ruttu saaks asukohast aimu. Mnda kihelkonda oleks vimalik ra tunda taimestiku, niteks Lnemaad kadakate, puisniitude ja haruldaste orhideede jrgi.
Siin saaks tammede rohkuse jrgi aru, et oleme Lnemaal, pakub Ingmar. Ka koerad tunduvad Lnemaa vljadel suuremad olevat kui Luna-Eesti kngaste vahel. Parajasti proovib meie peal oma haukumisteravust noore lvi suurune karvapulst, nneks lahutab teda teest traataed.

Tugeva tandja magalas
Palivere (825 elanikku) on monofunktsionaalne asula, mis tekkis suure ja tugeva tandja magalana (Haapsalu EPT ja Palivere ehitusmaterjalide tehas) loeme Palivere jaamas turismitahvlilt pisut humoorikana tunduvat kirjapanekut.
Samas tuleb meile kigile kolmele meelde, kuidas sellest alevikust kunagi raudteed pidi rongiga lbi sai sidetud. Ingmar on isegi dresiiniga Palivere kollasest jaamahoonest mda prutanud.

Nd oleks see vimatu, sest rpaid enam ei ole.
Viimane, leinaprgade ja sildiga Hvasti, Haapsalu kaunistatud reisirong kolistas Lnemaalt lbi 22. eptembril 1995.
Endine Palivere jaamakorraldaja Elvi Kallas mletab seda peva hsti ning nime tab viimast rongi millegiprast eurorongiks. Valitsuse mehed olid seal peal.
Elvi Kallas koos Palivere aleviku naisansambliga esitas aga diiselsusla mdudes laulu, mille algusfraasid klasid jrgmiselt: Eurorong tuli Lnemaale, kiidame kik hrra Taali, tal pole kuskilt raha vtta, et saaks rongiga meid sita!
Turismiplakat esitleb aga Lnemaa terviseteed ja kutsub les endisel raudteetammil tegema huvireise jalgrattaga.

Lunask Kuliste aasal
Palivere rahva puhkekohas Kuliste aasal pakime vlja lunasgi. Ingmari leib ja silk on pakitud biolagunevasse kile kotti. Sber rgib, et poes ei tahetud seda seitsmekroonist kotti talle esiotsa andagi, mja oli kutsunud les ikka mistuse hlt kuulda vtma ning odavamat ostma. Ingmari keskkonnahoidlik suhtumine ji siiski peale.
Kulistel kneleme ka oma peagi lpulejudva retke sammudest, sammude mtmisest ja sammude mttest.
Kirjanik Madis Kiv on 1996. aastal Rein Sepa snniaastapevale phendatud konverentsil knelenud jrgmist: Lihtlabaselt vttes vib inimesi kndimise alusel jagada kahte suurde, osaliselt likuvasse klassi kndijad ja mittekndijad. /---/ Kndijate seas, kelle hulka kuuluvad ka igasugused vidumarssijad ja elukutselised rndurid, moodustavad erilise alamliigi kohast-hivatud-inimesed. Kohast hivatud kndija knnib kohastkohta, seisab ja vaatab. Vaatab, et kohast lbi vaadata, et teda mletada, et temas mletada. Kik, mida ta koha-pealt neb, on mletamisvrne ja mletamistnudev, ta ei saa sellest nudest kunagi lahti kohad ja maastikud on pungil thendatavat ja thendusi. Ka vrad. Kohad on kija jaoks mlestuslikud kuristikud.
Kuliste aasa servas Taebla je krus kasvab pline tamm. Tal on kindlasti oma lugu, tleb Ingmar. Teisalt on Ingmar isegi juba judnud oma biolagu neva kilekoti sisu pintslissepanemise ning jrgnenud tunniajase jtilkade pildistamisega Kuliste aasa loo osaks saada.

Rhni teistmoodi htu
Pimenema hakkab juba prastlunal. Neme metskitse, rebast ja siis... ks mustrhn seab end parajasti oma pesaaugu juures htule, kui Ingmar teda mrkab ning pildistama asub. Areneb inimese ja linnu snadeta dialoog. Rhn piilub puu tagant, Ingmar pildistab, rhn peitub puu taha. Fotograaf teeb mned sammud lhe male, rhn piilub, fotoaparaat plksub, rhn peitub. Viimaks ei pea ngikikas vastu ja lendab kiljudes kaugemale. Mis sa teed, ei lasta magada, vabandab Ingmar rhni ees, siiski rmus toreda pildi le.
majale oodatakse meid plises Keedika klas, kus ametivend Madis Jrgen Eesti Ekspressist oma Vanapere talu valges reheahjus juba poolest lunast saadik kartulitega liharooga hautab.
Saame Madise toimetamistele Keedikal juba kla teises otsas hinnangu, naabrinaised on temaga pris rahul. Madis on talule hinge sisse puhunud. Ei jua ra kiita, tlevad nad. Viimase peal. Sama vib etteruttavalt elda ka liharoa kohta.
Enne kui sgilaua rde juame, tekib kiusatus Madise naabri, Proosu talu pllul pevalilli pidistada. Neid trotsib seal pakast tervelt neli. Pevalillede vramaised sihvakad fi guurid mjuvad hbuva pevavalguse ja lume taustal tontlikena. Peame aparaadi tasakaalustamiseks teersest talust laenama kapi. Selle tagasitassimisest taskulambi valgel kujuneb esimese matkapeva viimane suurem vlisndmus. Juhani tegi esimesel peval 19 553 ja Ingmar 23 222 sammu, Lilianil sammumtjat kljes ei olnud.

Teki all oleks hea
Jrgmisel hommikul phendame riietumisele ekstra thelepanu. Retkeliste lhikesed sstud le Vanapere ue tare ja kemmergu vahet kinnitavad mitu peva oodatud phjatuisu kohalesaabumist. Kellele saab selga viis ja kellele kuus kihti riideid.
Madis soovitab hoolikalt valmistuda ning kneleb, kuidas tema oma Ratsa lbi Eesti retkel enne teeleminekut liiga vhe sadulat sttis, samal ajal kui John ehk kunstnik Aivar Juhanson sellele hoopis rohkem aega kulutas. Ma pidin Johni ooda tes ra surema, aga minu sadul lagunes ka tkk maad enne.
Vanapere peremees paneb oma musta kaabu phe ja tuleb meid jrgmise teeotsani saatma. Enne seda teeotsa juab tal kaabu neli korda peast ra lennata. Mitte et kaabul tiivad oleksid, aga phjatuul nitab hambaid. Madisel on ked kaabu kinnihoidmisest jumalast klmunud.
Sellise ilmaga on teki all hea olla, jagab oma kogemusi Madise naaber Maarika Lepplaid ehk Siimu Maarika. Ei ole ta ise hti teki all, phib luuaga lveesist.
Mina mhin klapeldikus mber pea ieti plve mhkimiseks kaasavetud elastiksideme. Sarnase tarkuse omandasin sjaraamatuid lehitsedes, nii soojustasid oma pid Saksa sdurid Stalingradi kaevikutes.

Pastaka asemel telefon
Ingmar julgustab, et suur osa teest kulgeb metsa vahel ja lisab lapseplvest meelde jnud luuletuse. Metsa vahel tuul ei tuiska, vaikselt helbeid alla puistab. Siiski tuleb metsade vahel ette ka vlju ja seal neme, et tuisk phib le tee tiesti risti.
Teeme tiiru mber he suurema Lnemaa soo, Leidissoo. Lnemaa soodele on iseloomulik nende noorus, loeme looduskaitseala tutvustusest. le soo minekuga saaksid sel peval ehk Erna retke paremad pojad hakkama. Meie vastav ritus poolkaanetanud ja lirtsuvas madalsoos lpeb taandumisega.
(Siinkohal tuleb reisipevikusse katkestus ja jrgmine sissekanne prineb alles htust, kui istume Vanapere rehetoas. Phjus: klmunud pastakas keeldus kirjutamast mrgunud paberile. Ainus, mis kirja sai: lahke Kiisa talu perenaine juhatas teed. Siiski saavad mingid muljed rajalt talletatud Liliani mobiiltelefoni abil.)
Katkend fonogrammist (avaldatud muutmata kujul): Tuleme nd sellist sirget soovahe teed Variku poole. Lund on kmme senti, ngimekuulsime kbilinde taas. Lilianil on kmne palli ssteemis kuus, Ingmaril on energialejgid. (Naer) Oleme kndinud ja kodused helistavad, tlevad, et tohutu lumetuisk, et alles teisipeval raugeb. Lumi on linud paksemaks. Ootasime siin Ingmarit jrele, kes pildistas tuisku. Madise juures pidi naabrinaine pitsat tegema. Tahame ikka htuks koju juda. Puhub nagu vasakult poolt, ega midagi suurt nha ei ole. Kik, Lilian!

Kapeta poiste htumeeleolu
Madise juures, kigi eesti talurahvaarhitektuuri reeglite jrgi valmistatud vimsa laua taga istub ksipsakil testi ks naabrinaistest, punase peaga Marju Heldemaa, ja ta on tulnud koos seenepitsaga. Mrkmikus seisab kirjas: See on nii hea, et ei saa aru, mis asi see on.
Marju rgib Keedika kla ajaloost (kla jaguneb ieti kaheks: Prge ja Kapeta): Prge poiste sreluud on Kapeta poiste lmapuud.
Meie oleme nneks Kapeta poolel.
Raadio rgib: Tugev lumetorm, 32 000 majapidamist ilma elektrita. Pltsamaa lhedal liinibuss kraavis.
Jme Madise juurde tormivarju. Kahe pevaga tegi Juhani kokku 43 629 ja Ingmar 47 341 sammu.



Juhani Pttsepp
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet