6/2008



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

intervjuu
Eerik Leibak: Uus reform on looduskaitse tasallitamine

Tankina on looduskaitsjate ellu murdmas reform, mis hendaks omavahel looduskaitsekeskuse, kiirguskeskuse ja keskkonnateenistused. Kaugelt vaadates paistab, et tegu on ministeeriumisisese struktuurimuutusega. Ent looduskaitsjad on mures, kuna pealtnha stu reform jtaks looduskaitse kodutuks killustaks eri ametite vahel. Probleemi valgustab pikka aega looduskaitseliinis tegutsenud Eerik Leibak.

Loodusesber armastab metsas ja mere res kia, tunneb huvi oma kodumaa kekigu vastu. Aga looduskaitsereformide ksikasjad vivad meie lugejale kaugeks jda. Eerik, mida peaksime plaanitavast reformist teadma?
Peaksime teadma palju rohkem, aga kahjuks selle reformi lbiviija keskkonnaministeeriumi juhtkond ei ole avalikkusele kuigivrd teavet jaganud ning ei ole seda kahjuks andnud ka reformitavate asutuste ttajatele. Kuidas hakkab plaanitava hendameti sisemine struktuur toimima? Mitme asja kohta on vlja tulnud, et seda teavet ei ole lbiviijail endilgi.

Seega looduskaitsjad on ksinud keskkonnaministeeriumi juhtkonnalt infot ja pole vastust saanud?
Ksitud on vga mitmelt poolt, ka reformitavad asutused on prinud alates augustikuust. Suur osa sellest vhesest infost, mida ministeeriumi juhtkond on vlja kinud, on saadud just nende ksimuste peale, muidu oleks ilmselt teavet veelgi vhem.
hest kljest oleks justnagu tegemist he asutuse sisemise struktuuri korraldamisega et mis seal siis nii vga avalikkusel peaks kaasa olema rkida. Aga unustatakse ra, et tegemist on riigiasutusega, mida peetakse leval maksumaksja rahast ja seda ei saa vrdsustada erafirmaga. Erafirma vib oma struktuure omatahtsi mber korraldada vi liituda teise vi kolmandaga, aga meil on res publica tegu on avaliku asjaga.

Reform peaks justuma 1. jaanuaril 2009?
Jah. Miks nii hirmsasti seda 1. jaanuari taga aetakse, on ka ebaselge. Alles novembris lbis uue ameti moodustamist ksitlev seadus Riigikogus esimese lugemise, kusjuures hegi rakendusakti eelnud polnud keskkonnaministeerium selleks ajaks Riigikogule esitanud. Riigikogu ees on ju keskkonnaminister kinud asjast rkimas, aga ka siis ei oska ta paljudele ksimustele vastata. Jlgin huvi ja murega, kuidas Riigikogu kelle arukam osa sugugi kummitempli rolli ei taha mngida hakkab otsustama asja, mille toimimisest ja tulemuslikkusest saadikud midagi ei tea ega juagi teada saada.

Kas iseenesest idee, et maakonnas on ks esindus, mis hendab keskkonnateenistust ja looduskaitsekeskust, toimiks?
Jaanus Tamkivi ti Eesti Pevalehes nite, et kui looduskaitsealusel maal tahaks inimene mingit td teha, siis reformi jrel ei peaks ta enam ringi jooksma ja eri asutuste kest luba taotlema. Inimene ei pea praegugi jooksma, see on puhas ettekne. Vi kui ta mnel pool peab, siis on see keskkonnaministeeriumi t halb korraldus. Inimene esitab oma avalduse hte kohta ja see liigub siis juba erinevate asutuste ja inimeste vahel nagu ikka, enamasti elektrooniliselt.
Aga hendameti ideest endast. On ju nii, et keskkonnateenistused tegelevad suurel mral pruuni keskkonnaga, mis on otseselt inimesega seotud: vesi, jtmed, saasteload. Need on maakonnaphised valdkonnad ja keskkonnateenistusele see sobib, sest maakond on inimasustust kajastav struktuur. Seevastu looduskaitsekeskuse (LKK) enamik objekte asub vastupidiselt seal, kus on rohkem loodust silinud ja vhem inimasustust maakondade ja valdade piirialadel. Mis thendab, et kaitstavad objektid jagunevad sageli kahe, isegi kolme maakonna vahel. Ja seetttu LKK regioonid igusega ei kattu maakonnapiiridega.
Kui kogu see uue superameti struktuur oleks puhtalt maakonnaphine, siis me juaksime tagasi 2006. aasta eelsesse seisu enne LKK moodustamist , mil hel kaitsealal vis olla kolm valitsejat. Tollased hdad tuleksid nd kik tagasi.
Teiseks sulandatakse juba kivitunud LKK keskkonnateenistuste sisse. Uut kvalitatiivset tasandit ei tule, kui toimiv asutus lahustada lihtsalt teise sees ra. hendameti tekkides ei j Eestis htegi riiklikku organisatsiooni, mis oleks looduskaitsekeskne. Kik on inimesekeskne. Riigikaitse, looduskaitse, muinsuskaitse on kolm peamist valdkonda, mis seaduslikult piiravad ldistes huvides ksikisiku igusi. Looduskaitse on nd ainus, kellele ei j oma ametkonda, kelle juht oleks looduskaitsja ja kompetentsena vastutaks tehtavate otsuste eest. See on looduskaitse tasallitamine.

Uue ameti nimi on ju keskkonna- ja looduskaitseamet? Kas looduskaitse testi sulanduks teise sisse?
Vib tuua nite. Soomes eksisteerib Metshallituse-nimeline asutus, milles on kokku pandud meie mistes RMK ja LKK. Neil on hised tugiteenused ja ks pealik, aga allapoole on sisuline struktuur metsandus ja looduskaitse tiesti lahus. Ja vhe sellest, kumbki osapool allub veel erinevale ministeeriumile. Soome on saanud demokraatliku riigina elada 90 aastat, seal demokraatia toimib ka paremini. Kui Soomes on vaja suure bossi allkirja, ei hakka tema enam mingeid parteilisi korraldusi titma, kui teise osapoole otsus peaks talle niteks ebameeldiv olema. Meil aga demokraatia sedavrd ei toimi, telefoniigust ja erakondlikku segamist on palju, kahjuks aina rohkem.
Samal ajal selle vastu, et meil oleks Eestis looduskaitseamet, s.t htne valitsusasutus, pole midagi. Muide sellise variandi pakkus vlja ka reformi ettevalmistanud trhm, mida aga Tamkivi ja tema kaaskond lihtsalt ei arvestanud. Ainult et looduskaitseametisse peaks kuuluma ka keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakond. Analoogselt ega siis kultuuriministeeriumis, mille juures on muinsuskaitseamet, pole enam mingit dubleerivat muinsuskaitseosakonda.

Mida on reformi plussideks veel nimetatud?
Praegu on silt ilus, et vhendame ametnike arvu ja t dubleerimist. Aga see toimub ainult teatud osas. Osa funktsioone ptakse hoopis ra anda RMK-le nii jb dubleerimine ikkagi kolme asutuse vahel.

Tegelikult rikuvad reformijad konventsiooni, millele meie riik on alla kirjutanud. rhusi konventsioon tleb, et ilma laiaphjalise ldsuse kaasamiseta keskkonnavaldkonnas otsuseid ei tehta.
Muidugi on see alla kirjutatud, aga igasuguse kaasamisega vib ka naeruvrsusesse langeda Savisaar kaasab ju ka otsustama, kas te tahate raha anda Linnateatrile vi Kultuurikatlale.

Just keskkonnahenduste koda peaks olema see hl, mida kputis valitsusametnikke kuulab. See oleks testus, et elame kodanikehiskonnas. hendatud erialainimeste hlt peab kuulama.
Valitsusvlistesse keskkonnahendustesse on tepoolest koondunud inimesed, kellele see kik VGA korda lheb ja kes on erinevatel teemadel pdevad, mitte lihtsalt mingid inimesed tnavalt. Selliste inimestega arvestamine on judnud nd praktiliselt seaduse tasemele (rhusi konventsioon- toim). Kuid selle mittejrgimine sanktsioone ette ei ne.

See on tegelikult hea, sest ega kike ei saa karistusega sundida. Thtis on kokkulepe. Lihtsalt on selge, et nii kaua kui konventsiooni ei jrgita, pole kodanikuhiskonda olemas.
Jah, aga selles ksimuses aitab demokraatlikus hiskonnas ainult valimiste ajal kabiiniminek. Melge seal, et mida Hrra See vi Proua Too tegevus on seni kaasa toonud.

Meie valikud on toimunud teljel valimislubadus ja selle vimalik titmine. Nd viks melda kodanikehenduste hlte kuuljad ja mittekuuljad. Kes uuriks erakondade likes, millised lubadused on ikkagi tidetud?
Keskkonnaorganisatsioonid palusid paari viimase Riigikogu valimiste eel, et erakonnad meile oma programmid saadaks. Neid analsiti. Mnel suurel erakonnal polnudki keskkonna kohta midagi piirduti ksnes inimese tervisega ja inimmilj kujundamisega. Aga testi seda teist poolt, et mida erakonnad siis oma lubadustest ra on judnud teha, pole veel analsitud. Kllap kujuneb seegi valitsusvliste keskkonnaorganisatsioonide teemaks.

Oled tegutsenud looduskaitsjana pikalt, mis on viimase paarikmne aastaga muutunud?
Enamvhem 1990. aastate lpuni oli keskkonnaministeerium koos vlisministeeriumiga ks edumeelsemaid valitsusasutusi. Tol ajal polnud veel mingit ametlikku kodanike kaasamist, aga tegelik kaasamine kis. Samal ajal ei rkinud keegi JOKKjuhtumitest. Probleeme muidugi oli, aga kogu looduskaitsessteemi inimeste hoiak oli hoopis teistsugune. Ja tulemused olid mrksa kvaliteetsemad.

Nii et mida rohkem seadusi, seda rohkem seadusetust?
Ei, pris nii ei saa elda. Lihtsalt natuke on hiskonna hoiakud muutunud, erinevate valitsuste vahetumisega ka juhtimisstiil. Mis puudutab looduskaitse osa, siis otsustajateks olid tavaspetsialistidest kuni ministrini vlja inimesed, kes olid huvitatud tulemustest. Praegu on neid inimesi ka, aga krvalt on selgelt nha, et nad on resigneerunud vi enda sstmise huvides teevad midagi kaheksast viieni ra ja ei sekku, kuigi tahaksid jrgida oma sdant.

Aga kuidas on loodusetundmisega kas seda on ldiselt jnud vhemaks?
Kui arvestan ainult enda isikliku ea piires, siis 60.80. aastatel saab seda vaadelda Loodusuurijate Seltsi usaldusmeeste vrgustiku raames. Praktiliselt igas tnapeva vallas leidus inimene vi inimesi, kes oma loodusetundmisega andsid silmad ette paljudele praegu likooli lpetavatele diplomeeritud bioloogidele. Keskkonnahendusi vene ajal muidugi olla ei saanud, aga Loodusuurijate Seltsi kaudu tehti pide valt vabatahtlikku kaastd osaleti ornitoloogiasektsiooni juures linnuloendustel, botaanikasektsioonis fenoloogias jne. Nd on paljud loodusehuvilised orienteeritud mitte enam kodukandi elustiku tundmisele, vaid vtavad asja ameerikaliku hobina kes neb elu jooksul/ aastas/kuus rohkem liike jne. Oma liigitundmisega teevad sellised haruldusejahtijad sageli professionaalidelegi silmad ette, aga jrjepidevat teavet tavalisemate liikide kohta laekub jrjest napimalt.
Hea on vrrelda esimest Eesti linnuatlast (19771982) ja teist, millega t algas 2004. aastal ja on praegu lpetamisel. Esimese atlase kaast oli palju htlasem le kodumaa. Suurt osa praegustest vlitdest teevad linnade linnutundjad, korraldades vljasite. Kohalik elanik tunneb aga oma kanti paremini. Praegu on kll kaardid paremad, aga vljastpoolt tulnud linnutundja ei suuda parimaid linnukohti sageli ikka vlja otsida.
Huvitav on see, et esimese atlase puhul oli tegu sgava vene ajaga formaalsusi oldi harjutud titma ja nii mnegi liigi esindatus pandi liiga ldva kega kirja et ankeet ikka vimalikult tielik saaks. Ajastu vaim oli selline. Nd on vastupidi on nha, et osa hid linnutundjaid on nimekirja teinud argliku kega. Olgu pigem arglik, siis tuleb atlas kvaliteetsem. Muidugi ei pruugi selle taga olla ksnes aukartus vastutuse ees, neil ei pruugi lihtsalt olla aega vaatlemiseks. ks vheseid hid asju, mida me okupatsiooni lppemisega kaotasime, on (vaba) aeg. Atlaseruudus viibitud tundide arv on nd viksem.

Kas kik ruudud on mehitatud?
Oi ei! Praegu on veel selliseidki, mida pole ldse uuritud. Nagu esimese atlase puhul, koondus viimane aasta uurimata ja vhe uuritud ruutudega tegelemisele, nii ka nd.
Aga isegi nii hea linnuvaatluskultuuriga maal nagu Soomes ji nende esimese atlase puhul valgeid laike sisse.

Kas valged laigud on seal, kus on vhe inimesi?
Vastupidi. Seal kus on vhem inimesi, on huvipakkuvamad paigad. Suurelt jaolt on ju atlas phinenud vabatahtlike tl. Valged laigud on koondunud Rapla, Jrva, Jgeva maakonda, mis on maapiirkondade asustustiheduse poolest pigem esirinnas. Metsased kandid nagu Prnumaa, IdaVirumaa ja Hiiumaa on juba korralikult lbi uuritud.
Kui praegune atlas oli juba kolmandat aastat tegemisel, siis polnud Viimsi vallast, kige rikkamast omavalitsusest, laekunud mitte hegi ruudu kohta htegi kaastd. Vib arvata, et loodus ei lhe sealseile asukaile korda. Hoopis Fred Jssi oli esimene, kes Viimsi valla kohta saatis midagi. Kllap ta kis seal muus asjas, aga jalutas kaks tundi ringi ja esitas nimekirja.

Mis ajaks uus atlas valmib?
Aastal 2011 viks atlas ilmuda. Ornitoloogihingu juubeliks. Teisalt, kui thtpevaks lpetamine thendaks kiirustamist ja kvaliteedi langust, siis pigem tulgu natuke hiljem.

Kuidas meie lindudel lheb?
Pris ldistada kindlasti ei saa. Kui siniraag oli esimese atlase ajal vro keele levikualal igas ruudus olemas ja mujal siinseal kuni Paldiski ja Srveni vlja, siis praegu pesitseb ta ainult kahes LunaEesti ruudus. Tegu on viimaste paaridega ja suure tenosusega jrgmise atlase ajal meil siniraaga enam pole. 90 protsenti phjustest, miks selle liigi arvukus vheneb, pole seotud meie pesitsusaladega.
Vastupidise nitena vib tuua laululuige. Enne oli paarkolm ebamrast punkti levikukaardil, nd on lind asustamas kogu Eestit. Aastakmneid tagasi pesitses Soome rahvuslind ka Soomes vaid saami keelealal, kuid tasapisi levila taas suurenes see on otseses sltuvuses looduskaitselisest tegevusest.

Oled palju tegelenud soode inventeerimisega, kmmekond aastat tagasi osalesid aruande Eesti mrgalade kaitse ja majandamise strateegia koostamisel. Milliseid aruandes vetud eesmrke on olnud vimalik jrgida?
Osalt on tegu tehtud kll. Neid mrgalasid, mida soovitasime kaitse alla vtta, on ka vetud, eesktt tnu Natura 2000 programmile. See on tvili, mida saavad tunda ka jrgmised plvkonnad. Need sood jvad meile alles. Kui hsti lheb, siis nnestub jrgneval kahel aastal inventeerida ka kik lejnud sood, mida tol ajal ei jutud teha. Selle t tulemustest on huvitatud ka maavarade kasutamisega tegelevad ksused. Praegu on kinud turbakaevanduslubade vljaandmine looduskaitse poolt vaadates sna juhuslikult. Mitu vrtuslikku raba on linud kaevandajate ktte, samas on puuduva vi vikese bioloogilise vrtusega soid kll, mida saaks turbakaevanduseks kasutada.
Sood muutuvad ldiselt aeglaselt, aga maaparanduse jm inimtegevuse mjul vivad need vgagi kiiresti kinni kasvada. Vi kui on palju saastet, niteks Kunda ja Narva mbruses, siis vib soo uskumatult kiiresti muutuda. Neid kohti on huvitav teadlastel jlgida. Kuigi praegu tuleb Kundas oluliselt vhem saastet kui omal ajal, jtkavad sealtkandi sood tiskasvamist ja mineraliseerumist, sest teatud lvi on omal ajal letatud. Kas 500 vi 1000 aasta prast vib alata vastupidine protsess, seda peab juba sooteadlastelt ksima.

Mni mtleb, et noh, mis see soo tiskasvamine vi kuivendamine ra pole, et saabki kasulikku pinda juurde. Kas piisavalt paljud meist mistavad, et soo kasulikkus vljendub muus?
Need, kes on plvkondade kaupa jhvikal kinud, teavad vga hsti, et kui soo on kuivendatud, siis sealt enam jhvikat ei saa. Vi murakat. Selles mttes on mitu protesti kohalike seltsingute poolt algatatud just soode kaitseks, mitte mne majesteetliku salumetsa prast viimane on ju esmapilgul palju esinduslikum paigake.
Aga neid inimesi, kes oma jalaga on soos kinud, on tenoliselt vhemaks jnud.
Samas reklaamitakse meil metsi roheliste kopsudena, tegelikuks ssinikusidujaks on meie tingimustes ainult looduslik soo. Ja see on teadmine, mille peale 50 aastat tagasi ei melnud isegi teadlased, nd on see pikute kaudu judnud kooli lastenigi. Nii et mni teadmine tuleb, mni lheb. Soolinde ei tea enam keegi eriti. Aga thtis, et soo ise jks alles, sltumata kokkupuutepunktidest meie teadmistega. Seda suhtestatust on vimalik hiskonnas alati taastada, ka laiemalt. Aga selleks pole lootustki, kui objekti ennast alles pole.



Intervjueeris: Helen Arusoo
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet