6/2008



Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

raamaturott
SOOVITAN RAAMATUT

John Steinbecki raamatut “Teekond Charley’ga” lugesin esmakordselt keskkooli lõpuklassis ja kuigi sellel ajal olid kaugeimad rännakud viinud mind vaid Ukrainasse Karpaatide mägedesse, jättis raamat mulle sügava mulje.
Nagu raamatu autorgi, tunnen püsivat tungi võõraid paiku külastada. Ilmselt on Charley-raamatul selles oma osa.
Steinbeck kirjeldab oma rännakuid läbi Ameerika Ühendriikide, kaaslaseks prantsuse puudel Charley. Reisi eesmärgiks oli erinevaid osariike ja nende loodust, aga eelkõige inimesi tundma õppida. Üks raamatu peatükk räägib Montana osariigist, millesse on ka minul eriline suhe. Autori sõnul on ta sellesse osariiki armunud: “Teisi osariike ma imetlen, austan, tunnustan ja olen neisse isegi veidi kiindunud, kuid Montanat ma armastan ja armastust on raske analüüsida, kui see sind vallutab”.
Kui ise esimest korda Montanasse hakkasin sõitma, meenusid mulle need Steinbecki sõnad ja mind vallutas suur ootusärevus oma silmaga näha, mis on selles osariigis nii erilist. Nüüd, aastaid hiljem, mil olen sinna töö- ja puhkuseasjus korduvalt sattunud, ei imesta enam, miks Steinbeck sellesse osariiki armus. Seal on ju võrratud Kaljumäed ja jõed ning meeletu avarus.
Montanas puudub Ameerika pöörane askeldamine ka nüüd, rohkem kui 40 aastat pärast kirjaniku külastust. Selles osariigis on tänapäevalgi säilinud kauboikultuur – isegi mõned kohaliku ülikooli professorid liikusid ringi laiade kauboikaabude ja -saabastega. Raamatus jutustab kirjanik ka oma käigust maailma kõige vanemasse, Yellowstone’i rahvusparki. Olles nüüdseks ise sinna sattunud pea igal aastaajal, ütlen, et see koht ei saagi kedagi külmaks jätta.
Samas ei puudu ka Montanas oma n-ö depressiivne väikelinn. See on Butte, mis veel Steinbecki käikude ajal oli kuulus oma vasekaevanduste poolest ja kus asus nn maailma rikkam mägi. Vase ja teiste metallide kaevandamise üleviimisega Lõuna-Ameerikasse, kus on odavam tööjõud, on Buttest saanud linn, kust noored lahkuvad ja majad seisavad räämas. Peamiseks inimeste lahkumise põhjuseks on toksilistest raskmetallidest põhjustatud keskkonnaprobleemid. Aastaid tagasi lugesin ajakirja National Geographic veergudelt selle linna kohta rahvasuus liikuvat järgmist soovitust: “Sina, kes sa viimasena linnast lahkud, palun lülita elekter välja!”
Mul on õnnestunud sõita paadiga mööda Yellowstone’i ja Madissoni jõge ja professionaalide käe all lendõngepüüki õppida. Need vaated, mis mulle avanesid, ei unune kunagi. Steinbeck kirjeldab muuseas, kuidas ameeriklastele ei meeldi, kui nende eramaal kõnnid või peatud. Ka mind hoiatati, et paadist kaldale ronides madalale jõe äärde hoiduksin, sest igal rantšoomanikul ja farmeril on püss põõsast võtta.
Soovitan teistelgi enne Ameerikareisi seda raamatut lugeda. Isegi pool sajandit pärast ilmumist on selles nii haaravalt kirjeldatu äratuntav.



Arvo Tuvikene, EMÜ Võrtsjärve limnoloogiakeskuse vanemteadur
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?