6/2008



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

loodusesbrake
pilase matkarada teeb ringi mber oma kodu

Eesti Maalikooli loodusteaduste koolis pib lapsi kaheksast Tartumaa gmnaasiumist. Huvilised kivad maalikoolis uurimas, mida teadlased teevad ja kuidas nad mtlevad. Loodusteaduste kooli ppekigud ei ole mitte pelgalt ekskursioonid, pilased peavad tle panema ka oma pea tegema kodutid ning kevadel eksami. Muuseas, kodut peab olema oma kega kirjutatud, mitte arvutisse toksitud. Traditsiooniliselt on septembris loodusteaduste koolis teemaks matkarajad, nende head ja ka halvad kljed. Koduse tna tuleb aga kirjeldada oma matkarada. Rada vib kulgeda kus tahes: koolitee vi kodutee res, vanaisa metsas vi mber linnatiigi. Enamik pilastest tegi rajakirjelduse oma kodumbrusest, paigast, mida kige paremini tuntakse. Kodumbrus on paik, millest osatakse ka teistele kige paremini jutustada. Allpool on autorite loal toodud kaks 2008. aasta sgisel valminud rajakirjeldust. Tartu Miina Hrma gmnaasiumi pilase Marie Lillelehe rada teeb ringi mber perele kuuluva talukoha Jgevamaal, Tartu Mart Reiniku gmnaasiumi pilane Mari-Liis Viljur viib huvilised aga uudistama oma kodutnava, maalilise Peva tnava mbrusse. Mlemad loodusteaduste kooli td said maksimumhinde ehk A.
Tekst: Juhani Pttsepp

Minu matkarada ehk jalutuskik Kesklinnast Karlovasse
Rada saab alguse vikese helerohelise maja eest, mille aadress on Lille 10. Aastaid tagasi tegutsesid seal laste loodusringid ning majake kannab tnaseni uhkelt Tartu Loodusmaja silti. Maja mbritsev park paistab silma oma liigirikkuse poolest.
Mned pargis kasvavad puu- ja psaliikidest: vaher, arukask, hobukastan, ebatsuuga, harilik kuusk, astelpaju, harilik kukerpuu, harilik jugapuu.
Oled judnud orgu, Kalevi 17 juurde. Orus on pink, kus saab jalgu puhata ja imetleda vimsaid plispuid. htusel ajal vid siin nha toimetamas siili ja tiirutamas nahkhiiri. Kevadel laksutavad psastes bikud. Siinsed pargid on kik tis lindudele sobivaid elupaiku. Olen siin mrganud mitmesuguseid leheja psalinde, rasvatihaseid, puukoristajaid ning isegi suur-kirjurhni.
Me otsas mrkad ht ksildast maakivi. Ei tea, kust see sinna sai ja kui kaua seal seisnud on, ehk on tegu koguni mne vana ohvripaigaga. Mest alla viib kruusane rada. Orus kasvab unapuu. Kui veab, leiad veel mne punapselise una. Tegemist on kahtlemata parima ronimispuuga, mida eales kohanud olen.
Rada kulgeb lesmge Peva tnava rsele haljasalale, kus krgub kuningliku vlimusega looduskaitse all olev tamm. Tamme krval on pnev tornidega niamaja. Puudevilust vid leida ebamaise vlimusega valgeid palle need on seeneriiki kuuluvad hiidmunad, vikeste murumunade suured sugulased. Jaluta mda Peva tnavat ja vaata hoonete pnevat arhitektuuri. Kik majad sellel vikesel tnaval, mis on htlasi ka minu kodutnav, veti hiljuti muinsuskaitse alla.
Jalutuskik juab lpule Peva-The- Pargi haljasalal, ilusas valges ja avaras pargis, mille silimise eest vitlevad paljud karlovalased ja Karlova sbrad.
Istu ige murusele menlvale ja vaata, kui ilusaks on sgis vrvinud puud Karlova katuste kohal.

Mari-Liis Viljur

Minu matkarada
Valisin kirjeldamiseks oma maakoha, kuna olen seal suviti kinud le kmne aasta.
Talu asub Tartumaa ja Jgevamaa piiri lhedal. Alguses ei olnud kohal nimegi ja ema pakkus vlja Sitavarese. See oleks peaaegu lbi linud, kuid isa leidis, et see on zooloogiliselt ebakorrektne, kuna vareseid pole seal peaaegu ldse, kll aga ohtralt ronki. Nii saigi talu viisaka nime, Tihase. Talu asub krgepingeliini all. Siiani pole kellelegi kolmandat ktt kasvanud ega nahk roheliseruuduliseks muutunud, kuid liin suriseb ja pllul pstise rehavarrega seistes on elektrit tunda kll.
1. Matkarada pole tegelikult muud midagi, kui minu igakordne kontrollring. Alustan muidugi maja eest. Leian, et sobivaim kandidaat giidiks on koer Mustu, tartu tavalist tugu. Tema teab Tihase talukohta paremini kui keegi teine.
2. Esimene vahepeatus on, nagu matkadel ja ekskursioonidel ikka, kempsupeatus. Selleks tuleb aiast lbi alla laudahooneni minna. Kemps ise justkui punguks lauda kljest. Elektrit ega vett seal pole, ainus luksus on puuduv prilllaud (seega pole midagi, mis viks klm olla) ja mber saepuruga. Edasi lhen lauda tagant ringiga lbi unaaia kasvuhoonete juurde. Seal on ka kaev, kust vooliku ja pum baga juab maja juurde kogu vesi. Kasvuhoonete juures asub ka saun, mis pole kll veel valmis. Sauna tagant murran lbi metsa, enam-vhem oja suunas. Suund tundub kll olevat huupi valitud, kuid juan iga kord samasse kohta vlja.
3. Oja res kasvab ks hsti suur kuusk. See on mnusalt kigest muust kaugemal, seega on ta parim koht elu le jrele mtlemiseks. LESANNE: toeta selg vastu kuuske, pane silmad kinni ja kuula, mis mberringi toimub. Ei ole metsas nii vaikne ja thi midagi. Kui kik on selgeks meldud ja kosmiline kord jlle toimivat tundub, lhen mda oja krgepingeliinide poole. Siis keeran paremale, vantsin kuni heinakuhjani.
4. Heinakuhja krval kasvab puu, millel nha karu kraapimisjljed. ldse on sealne mbrus vga looma- ja linnurikas: vahel kivad isegi pdrad ue peal.
5. Juan puuriitade juurde ja neist puudest saame talvel sooja meie ja ka mned sbrad-tuttavad.
6. Puuriitade tagant murran lbi kuusevsa peaaegu ueni vlja. Maja vastas le tiigi kasvab rida suuri kuuski. he neist oleme juba maha vtnud, sest see hvardas maja peale kukkuda. Teised aga seisavad veel psti, kuigi ilmselt hu peal pinnas on nende juurte alt ra kukkunud, nii moodustavad nende juured nlval justkui koopa.
7. Kui metsa vahelt ige koht les leida, vib nha, kuidas eelmine maja paiknes. Kahjuks mitte rohkemat, alles on vaid vundament, nartsissipeenrad ja metsunapuud.
8. Edasi viib metsa vahelt vike jalgrada suuremale klavaheteele. Ka le tee asuv pld on meie oma. Selle servas vib nha vikseid mnnipuid, need on sinna istutanud isa. Nende kallal on kinud Eesti Energia lahke ksi viis meetrit puhvertsoonist on pisikesed, lindiga mbritsetud mnniistikud v krguselt maha ligatud
9. Teelt keerame aga tagasi maja poole, uue kruusatee peale. Selle ehitasime ise valmis eelmisel suvel. Tee res on vike kanalijupp, sinna kogume pllu kastmiseks vett.
10. Pld. Saan alati uhkusega elda, et poest ei osta meie pere mitte htegi kartulit, porgandit ega muud pllusaadust. Kik kasvatame ise, natuke jb isegi le, selle mme ra. Vetisi ja putukamrke ei kasuta. Oma pld thendab aga seda, et le ndala ra olla ei saa, siis kasvab kik rohtu.
Pllutd ei ole kerged ega ka ebameeldivad. Rohimine-kplamine on ju ilusa ilmaga pris mnusad. Mnikord tuleb lumi liiga vara ja snnik liiga hilja siis laotame ja knname lumes Kige rohkem meeldivad pllutd Mustule, sest siis saab vaovahel pikutada, porgandipeenrasse istuda ja leldiselt ees olla. Mustu teab, et pllu peal vib liikuda ainult piki vagu. Pole midagi nii rumal loom. Sgisel teab Mustu, et siis vib kartulivtmise ajal pllu peal mllata ja kartuleid murda.
11. Prast rasket pllutd pole mnusamat asja kui dushsh, aga seda ju maal pole. Sellegipoolest on suures pajas vesi kuumaks aetud ja sinine kile les pandud, et veidigi diskreetne oleks. Meie kutsume seda merevaatega panoraamsaunaks.
Prast sauna vib presentkile maha vtta, kausid ja paja eest tsta ja ahju peal alkki teha.

Marie Lilleleht

29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet