6/2008



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
Kotkakaameraga metsa

Et Kotka-TV kaamera paigaldamine pole nagu pangaautomaadile turvasilma panemine, oleksin vinud ennegi arvata. Aga et see on lausa paraja keerukusega smfooniline teos, milles soolo vtab mngida improvisatsiooniline ilm ja mida toetab metsameeste ja kaablipaigaldajate koor, oli ka paras llatus.

Viks ju melda, et mis see siis ra pole. Paned mingi kaamera metsa puu klge ja hendad
internetivrku. Vaadaku kik, kes soovivad.

Maailmas on miljardeid kaameraid, aga asi on muus, seletab Gennadi Skromnov Looduskalendrist. Istume varahommikuse vihmatibina saatel autos ja kihutame Nva poole, kotkaste juurde. Meil tuli seakaameraga kui notsud kaadrisse ilmusid sekundist tuhandeid inimesi vrku, meenutab ta eelmise aasta SeaTV aegu. Inimesed saatsid siis ksteisele snumeid Sead kohal!. Ka Venemaa kontoreid haaras notsuvaimustus. Aga tuhandete vaatajate hetkega lisandumine thendab, et tavaline veebileht ummistuks. Serveril peab piisavalt ressurssi olema. Nagu vib alljrgnevast loost lugeda, polegi asi liiga hlbus.
Kotkakaamera thendab hetkel veel valgeid plastmassjubinaid auto tagaistmel, pappkarbis.

ige puu leidmine
Kigepealt peame Nval leidma iged puud. he krge istumispuu ja teise madalama stmisplatsikaamera jaoks. Ja kolmanda, kuhu otsa panna internetimasti signaalisaatja. Agasajab. Kuidas sa puu otsa ronid, kui mrg on ja ohtlik. Meetrit kaksteistkmmend mda tve les.
Tegeleme asjadega jrjekorras, katkestab Gennadi muretsemise, oleme alles ju autos Tallinna piiril.
Esialgu on hsti linud. Eesti Energia poistelt saime linnast kaasa kahepoolsed golfitud antennid ehk saatjad ja vastuvtjad, mis hlestatud hele lainele. See on lioluline, sest kaamerasignaal peab judma puu otsast internetimasti.
Tiit (Tiit Randla toim) helistab Nval ei saja! Selgemaks lheb, teatab Gennadi. Tegelikult sai pev valitud hoolega ilmameestel on andmeid, et kahe tormi vahele mahub pilvevabu tunde. Urmas, tead, Tiidu juures ei saja, saab uudise ka kotkamees Urmas Sellis meie selja taga viksemas autos. Lbi uduse akna paistab hmaselt tema pikk habemes kuju, ked roolil. Tema peabki varsti puu otsa ronima, kuiv ilm on talle kindlasti hea uudis.

Kohal. Metsas Nva kandis. Tpsemalt ei tohi paika nimetada
Gennadi: No mis te sellest mnnist arvate? See viksem ei sobi, lepik jb ette?
Urmas: Et valime selle suurema puu vi?
Gennadi: Sealt saame raudselt henduse internetiga. Ja puu kikumine on viksem.
Istumispuu on aga seal. (Gennadi nitab kuivanud okstega puuhiiglast. Kotkal on hreda puu pealt hea mbrust jlgida.)
Tiit: No kotkas istub igal pool. Aga kikjale ei pse sta panema.
Jalge all lirtsub, nina hullutab sookailu lhn.
Tiit: Kotkad kivad siin tihti istumas. Rongad ka.
kki ilmuvad kolm ronka, lennates oma harjumusprase toidulaua poole Tiit Randla on siia juba mnda aega sta toonud. Linnud mrkavad meid. Krh! Tiskik tagasi! Naljakas, kuidas kaaren hus korrapealt peatub, hakates tiibadega tagurpidi vehkima nagu aerudega.
Tiit: Ronk on nii kaval lind, kige kavalam ldse. Nad vaatavad ka kahtlusega seda valget nri (valge kaabel kulgeb Tiidu silma krgusel puude vahel).

Saatja paigaldamine 12 meetri krgusel okstel kikudes
Helen: Miks on vaja kaks kaamerat panna?
Gennadi: Sel juhul on nha arvutist nii istumispuu kui toitmispaik. Kotkas sb he koha peal, madalal. Ja prast istub lhedale puu otsa.
Urmas ronib juba mnni otsa, raskete ronimisraudadega. Vilunult ja vga krgele, muutudes alt vaadates hiiresuuruseks. Oksi lendab vrasse tuleb ju avaus saagida, et saada hea otsehendus mastiga mitme kilomeetri kaugusel.
Mehed puu alt: Kas mast paistab?
Urmas: Oi, siit levalt saaks nii hea reportaazhi, kik neb ra. Kaugele.
Gennadi: Puu on kuidas, mrg?
Urmas: Natukene.
Urmas hakkab krgust trotsides mnnilatva saatjat kinnitama. Tiit Randla on vahepeal metallist kronsteini puutve kumeruse jrgi maraks tagunud. Ja meie kime vahepeal ra seitsme kilomeetri kaugusel internetimasti juures. Fotograaf Matsi GPS-ist on kasu, peame mrama kotkapaiga tpse asukoha. Asimuudi. Nd hakkab leni heledasse kostmi riietatud mees seadeldisega masti ronima, teades, mis suunaga see seadeldis paigaldada. Ronib tkk aega, umbes kolme mnni jagu. Hea, et tna ikka vihma ei sadanud. Sidame tagasi metsa. Kummikute all lirtsuvad taas soised mttad.
G ennadi: Urmas, tehnik tleb telefonis, et pilt on, aga hgune. Timmi veidi kaamera teravust. No nii, veel, tlevad, et sinu ktt on juba selgelt nha.
Natuke nokitsemist ja pilt tekib. Stmispaika juba arvutist nhakse.

Kui ned lindu kaamerast, tunned hiljem ra ka looduses
Pimeneb, mehed juavad asjaga tpselt valmis. Vime rahulikult autosse istuda. Jrgmisel pevast avatakse kaamera kigile vaatamiseks. Tagasiteel Tallinna hakkab jlle sadama,nagu arvata oligi.
Arutame, mis vahe on sellel, kui paigaldad lihtsalt mingi kaamera metsa, et ks teadlane saaks uurida loomade kitumist vi mtled paigaldades laiemale auditooriumile, et pilt loodusest juaks paljudeni. Olgem ausad me kik soovime, et vimalikult rohkem inimesi saaks looduse tegemistest osa. Aga me kik ei mahu loodusradu talluma, eriti kaitsealuseid kohti. Iseranis kotkaste elupaikades.
Merikotka jlgimine on teaduse huvides oluline, merikotkas nitab, kuidas lheb meie tundlikel linnuliikidel. Ja kui kaamerajlgijaid on tuhandeid, ei j ju midagi kahe silma vahele. See on ainult boonus. Sellele aitab kaasa ka Looduskalendri foorum, mis toimib ingliskeelsena laialdase rahvusvahelise huvi tttu meie looduskaamerate vastu. Foorumit tasub huvilistel lugeda, sest kotka stmispaigas toimuvat kommenteeritakse tpselt ja pnevalt.
Ikkagi tahaks veel elda tegu pole mingi reality-showga, ehkki kaamera justkui piilub kellegi ellu. Kui pid loomi vaatama lbi kaamera, mrkad neid lihtsamini ka looduses. Oskad neid siis mrgata. Kaamera ette jb ka teisi liike, kes seal kivad, kommenteerib Gennadi. Ehk teisisnu, uudishimu petab loodust mrkama, siis trkab ka hool. Nii lihtne see ongi. Mis philine: kaamera on tiesti priitahtlik keskkond.



Helen Arusoo
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet