6/2008



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
Porokarjatajast kodulemmikuks

Maailma rahvaste seas on soomlased meie lhisugulased. Me tunneme nende loodust ja kirjandust ning pursime vahelduva eduga soome keelt. Vga paljudel meist on Soomes spru ja nagu naabrite vahel ikka ette tuleb, on meil kombeks ennast nendega vrrelda vi siis lihtsalt naabri aeda kiigata, et mis seal huvitavat on. Seekord ei tule juttu Nokiast, metsatstusest ega sellest, miks nende likoolid on maailma TOP 500 sees. Rgime hoopis koertest, kelle seas on ha suuremat thelepanu vitvad suisa iidse pritoluga lapi- ja porokoerad, kes liialdamata teldes kannavad endas killukest soome-ugri rahvaste iidsest primuskultuurist. (Tlkija)

Olen parasjagu sammumas mda kruusateed kodu poole, kui minu koduaiast mduv auto on signaaliks, mis pstab seespool tara lahti kahe hlse reipa haukumise. Haukujad kihutavad ennastunustavalt mda aiart nagu turris karvapallid. Nen nende lehvivaid sabasid kadumas krundi teise serva. Teen vrava lahti ja siin nad ongi silmad sramas levoolavast rmust meie oleme sinu koerad ja sina ise meie oma!

Juba ammustel aegadel porokarjatamiseks kasutatud koertel on karjahoidmine veres. Ja karjatamine kib teatavasti haukudes. Hredalt asustatud klas pole mdujaid kuigi palju ja selleprast ei tdine lapikoerad kunagi koduaiast mda liikuvate autode, jalutajate vi ratsutajate karjatamisest. Nnda saavad nad rahuldada oma karjatamisinstinkti. Linna niisugune kitumine muidugi ei sobi, kuid elu on nidanud, et neile arukatele ja kiitusttunnustust ootavatele koertele on kerge petada ka oluliselt vaiksemat kitumist.

Inimese parim sber
Soome lapikoerad on reipad ja sbralikud askeldised, keda ei hiri ka vga valjult paukuv pakane. Nad on koerte keskmisest veidi viksemad, kaaludes 1625 kilogrammi. Isaste puhul peetakse ideaalseks turjakrguseks 49 ja emaste puhul 44 sentimeetrit. Selle tu puhul pole kehtestatud vga ranget karvastikumustrit ja seeprast leidub neid nii tumedamaid kui heledamaid. Pika pealiskarva all on neil vga tihe ja soe aluskarv. Krvadki pole tpselt reglementeeritud, need vivad olla kikkis vi veidi otsast lontis. Saba on kohev ja pikakarvaline ning liikudes kannab koer seda uhkelt selja peal keerdus. Kppadele kasvavad talvel pikad kohevad karvad. Tihti mainitakse lapikoerte liikumist ja kitumist kirjeldades, et see sarnaneb ahmi omaga.
Lapikoera jaoks pole midagi toredamat kui lumine talv. Siis saab mllata ja pherdada, koonuga sgaval lumes sorkida, suuri lumekoopaid kaevata ja khuli mest alla lasta. Koerale meeldib ues olla, kuid ta ei sobi ksildaseks uevalvuriks. Ta tahab aina oma karja keskel viibida ehk siis pererahva seltsis olla. Lapikoer on teline inimese parim sber. Algselt oligi tema t porode karjatamine inimese abilisena. Karjas kis ta ainult koos peremehega. Tnapeval peetaksegi seda tugu koeri eelkige kui lihtsalt seltsilisi inimesele. Lapikoertega kiakse koos matkamas ja vaba aega viitmas, kuid nad pivad kerge vaevaga ka pstekoera ametit ning osalevad edukalt koerte kuulekuskoolitustel ja takistusraja (agility) vistlustel.
Tnapeval kib porokarjas tl vaid tillukene osa lapikoertest. Siiski korraldatakse Lapimaal koerte porokarjatamisvistlusi, kus osaleb hulgaliselt ka n- amatre.
Igal aastal avaldab Soome kennelliit vrsked andmed 100 Soomes kige rohkem levinud koeratu kohta. Selle aluseks on aasta jooksul registreeritud kutsikate arv. Soome lapikoera populaarsus kasvab nende andmete phjal aastast aastasse. Aastal 2007 oli lapikoer juba 5. kohale tusnud. Temast eespool olid soome hagijas (2 130), saksa lambakoer (1 980), labradori retriiver (1 642) ja kuldne retriiver (1 478).

Iidsest karjakoerast kaks tugu
Norra, Rootsi, Soome ja Venemaa phjaaladel kasutati juba kiviajal kikkiskrvalisi koeri. Tenoselt olid nad abiliseks jahipidamisel. Kui aastail 11001500 sndis ja arenes poropidamine, veti need koerad appi ka karjatamisel. Iidsetest suguliinidest aretati karjakoerad, kes tulid toime eluga karmis talvepakases, keset mitmemeetriseid lume hangi ning suutsid vastu panna ka hirmuratavale suvisele sse- ja kihulasernnakule. Neist koertest said poromeestele nutikad kaaslased, kes tulid toime saja- ja lpuks isegi tuhandepealiste porokarjade suunamisega.
Lapi karjakoerad eristati esimest korda ametlikult omaette tuna aastal 1946. Vlimuse poolest oli see tug pris muutliku ilmegaeriti suuri kikumisi on kasuka vrvi ja karvastiku pikkuse osas. hes ja samas pesakonnas vib ette tulla nii pika- kui lhikarvalisi kutsikaid.
Prast mningast arutelu hakati lhikarvalistest koertest aretama eraldi tugu, mis 1966. aastal sai nimeks lapi porokoer. Jrgmisel aastal aga paigutati pikakarvalised karjakoerad omaette registrilahtrisse ja 1993. aastast alates kannavad need kohevakasukalised endised porokarjatajad soome lapikoera ametlikku nimetust. Teatavasti tuleb erimeelsusi ette ka kige paremates peredes ja viimasel ajal on vaidluse all ka nende koerte vlimus. Nimelt olid karjakoerad algselt kikkiskrvalised, mitmed uuema aja koeraharrastajad aga leiavad, et kikkis krvad pole enam nii thtsad kui paks karvakasukas. Praeguse suundumuse kohaselt lheb tunitustel kige paremini silmatorkavalt kohevatel ja kahustel, lhikese kere ja tugevalt seljale kndunud sabaga lapikoertel.

Tagasi ltete juurde
Erimeelsused lapi kunagiste karjakoerte tuaretuses tid 1981. aastal kaasa Karjakoera verd lapikoerte seltsi asutamise. Selle rhmituse eesmrk on silitada porokarjatuses kasutatud koerte prilikku materjali ja htlasi jtkata phjamaist pritolu koeraliinide kasvatust. Thelepanu pratakse eelkige koerte olemusele, nende iseloomule ja plvnemisele, mitte aga karvastiku ja krvade vrvile ning kujule. Karjakoera verd lapikoertes on nneks silinud aastasadu lumistel tundrutel elanud saamikrantsidest esivanemate vastupidavust, reibast meelt ja tugevat tervist. Neil on silinud ka karjatamisinstinkt, mis lb tnaseni edukalt vlja porokarjatamisvistlustel. Pole siis ime, et need koerad on thelepanu plvinud ka vljaspool koerakasvatajate ringkondi: karjakoera verd lapikoer on kuulutatud Soomes kaitsealuseks koduloomatuks.
Nagu neme, jaguneb soome lapikoer kaheks tuliiniks nitusekoeraks ja karjakoera verd koeraks. Esimene korjab auhindu nitustel, sest ta on kaunis, kohev karvapall oma lhikese kere ja koonu ning seljal rullis sabaga. Teine aga saavutab tulemusi hoopis porokarjatamisvistlustel. Koerasprade seas kogub populaarsust just karjakoerte liin, mis moodustab praegu juba neljandiku aastas sndinud kutsikate arvust.

Soome keelest tlkinud Indrek Rohtmets





Anne Petinen
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet