6/2008



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
Elektrist, masinast ja tulevikukodust

Elektrit on meie mber kogu aeg olnud. Vlku lb, lambid plevad,masinad surisevad ja lihased tmblevad. Rgime isegi elektriseeritud hust, kui midagi thtsat on juhtumas.

Aga ikkagi on seda elektrit vhe, nagu selgub. Teleris rgitakse ja lehes kirjutatakse,et elekter on kallis ja leldse energia on kik vga kallis.

Maailma thtsaimaks tks oleks siis odava elektri valmistamine. Nii odava, et igaks saaks kasutada, palju tahab. Annaksime teistele ka, kohe pris tasuta. Las nad siis rmustavad ja kiidavad meid! Sellist vlumaad, kus kik tasuta, on soovitud juba tuhandeid aastaid. Vlja on meldud erinevaid masinaid ja riike, proovitud hea ja halvaga. Aga ei midagi, sest looduse ja meid mbritseva keskkonna seadused nitavad, et pris tasuta ei ole midagi vimalik teha.
Tahad khtu tis saada, pead jooksma, pdma ja nrima. Tahad sooja, pead pesa vi maja ehitama. Tahad mobiiliga helistada, internetis surfata vi kinno minna, pead selle jaoks ema vi isa kest raha ksima vi koguni tle minema.

Kas on tasuta energiat?
Elektri hind sltub sellest, kui palju maksavad elektrigeneraatorid, elektriliinide ehitus ja korrashoid, elektrijaama ttajate palgad ja muidugi see kige thtsam kui palju maksab ktus, mille abil generaatorid prlema pannakse. Viimastel aastatel on siia nimekirja lisandunud veel saastamise hind. See thendab, et mida rohkem kivistt pletava elektrijaama korsten tossab, seda rohkem tuleb maksta. Pealegi, naftat tuleb puurida jrjest sgavamalt ja kaugemalt merest.
Mned ktused ehk siis energialiigid on kasutamiseks odavamad kui teised. Niteks vee, pikese- ja tuuleenergia on lausa tasuta!
Vee-energia kasutamiseks peab ehitama suurtele jgedele tammid. Aga Eestis ei ole htegi vajalikult suurt jge. Nii jvadki le tuule- ja pikeseenergia.
Tuulegeneraatoreid ei pea juhtima inimene. Piisab, kui kord kuus kontrollitakse masinat ja tiivik muudkui prleb ja prleb.
Pikeseenergia paneelidega on samuti vhe td. Aga kord seda tuult ja pikest on ja siis jlle pole.
See thendab, et kulu on kll vike, aga elektrit on vaid siis, kui tuul puhub ja pike paistab. Tundub lpuks nii, et odavad energialiigid thendavad ka vhem mugavust.
Ometi tahaks ju htul telerit vaadata, muusikat kuulata ja arvutimnge tahaks ka mngida.
Energia igapevaseks saamiseks peab olema valmis ehitatud ks suur, paljude harudega elektri- vi energiavrk. Sel moel saab energiat suunata hest kohast teise. Niteks Eestis tuult ei ole, aga Taani vinades puhub mis hirmus! Siis saab saata tuule-elektrienergiat hendatud vrgu abil kasvi Saaremaale.

Aastal 2008 ttavad enamik masinaid sinu kodus elektriga
Igale koidumasinale on kuhugi kinnitatud ks vike kiri, millel kirjas masina vimsus. See number nitab, kui suurt kogust energiat tarbitakse he tunni jooksul.
Kui kasutad masinat peva jooksul pidevalt, korruta see kik 24.
Kui kasutad kikidel pevadel aastas, korruta saadud number omakorda 365. Nii vib ikka pris suure arvu saada, eks?
Aga nneks kik need seadmed ei tarbi energiat pidevalt.
Niteks triikraud vi teler vi elektripliit ttavad mnikmmend tundi kuus. Kll aga suriseb pidevalt klmkapp. Selleprast on viimase kljes silt, kuipalju energiat kulub aastas ja millisesse energiaklassi see kuulub.
Kahtlemata on oluline masina kasutegur. See nitab, kui palju energiat muutub kasulikuks tks. Niteks hglambi kasutegur on vga madal, ainult 12%. See thendab, et lejnud energia hajub valguseks muundumata laiali.
Kaasaegsed lambid on juba pris suure kasuteguriga, ligi kolmandik energiast muudetakse valguseks. Niteks laualambid, mis veel paarkmmend aastat tagasi tarbisid 4060 W, saavad nd hakkama 11 W. Tulevikus vib he praeguse lambi energiaga valgustada ra terve korteri!

Energia sstmiseks on meil kigil kaks vimalust
Esimene lahendus pole just kige meeldivam: kasutame vhem soojust ja vett ehk siis elame pimedas ja klmas toas, ei helista, ei vaata telerit, ei sida autoga ja sme klma toitu.
Teine lahendus sobiks ehk rohkem: soojustame oma elukoha, vahetame lambid selliste vastu, mis tarbivad vhem elektrit ja annavad rohkem valgust, kasutame uuemaid, viksema vimsusega telereid, sidame viksema, konoomsema autoga.

Energiaga katsetamiseks sobib meie kodu vga hsti
Ainult natukene peab olema kannatust, sest tulemused selguvad pikema aja vltel. Pealegi on asju, mida kohe teha ei saa, niteks kogu maja soojustamine viks olla tulemuse saavutamiseks kikide elanike t.
Oma toas vid sisse seada elektrivrgu, kus valgusdioodid ehk LED-valgustid ttavad niteks jalgratta generaatori vi pikesepatareidega laetavalt akult. Ise vntad, ise tarbid. Pesumasina jaoks jb sellest muidugi vheseks.
Raadio seevastu on sul ksigeneraatoriga. Vntad natuke, laed aku ra ja muudkui kuulad.
Viksema ekraaniga LCD-teler tarbib vrreldes vana ja suure kineskoobiga seadmega hoopis vhe energiat.
Tavaliste lampide vahetamine sstuvi kompaktlampide vastu annab suure elektrienergia kokkuhoiu. Kik kompuutrid ja muud tarbijad vib seks tiesti vlja llitada, nii ei tarbi need ooterezhiimil varjatult energiat.
Vaata ka kki, et kohvimasin oleks vlja llitatud.
Radiaatori soojuse reguleerid just parajaks, et ei oleks liialt palav magada. Kui need td on kik tehtud, vid rahus maga ma minna.
Vhese vaevaga saab kodus suure hulga energiat kokku hoida. Energia krge hind tekitab meis kigis natukene hirmu, aga seda kiiremini tegeletakse uute, energiasstlike seadmete loomisega. Sina ja veel paljud teised mtlete vlja ja ehitate selliseid seadmeid, mis koguvad energiat ja ttavad selle abil, kui vajadus tekib.
Pane thele, et sinu katsed mjuvad kodustele tugevalt hed hakkavad vaidlema, teised harjuvad pikema aja jooksul sinu soovide-kskudega. Teiste ksutamine ei ole meie katse eesmrk. Selleks on hoopis arusaamine, et masinad ise peaksid kontrollima oma energiatarbimist ehk siis energia sstmine oleks nende lesanne.

Siinkohal mned ideed energiasstumasinate leiutamiseks:
Mobiiltelefon peaks end laadima ise, miks mina pean seda tegema!
Kellad, taskulambid, pleierid peavad ise ennast laadima.
Valgustid viksid kogu lambivalguse suunata sinna, kuhu tahan.
Kodune energiasstu peajuhtimispult viks minuga viisakalt rkida ja soovitusi jagada.
Head vljamtlemist!



Aare Baumer
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet