6/2008



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
Putukatest ja inimestest

Teadlased on hinnanud, et Maal elab miljard miljardit putukaisendit. Numbrite keeles on see arv, milles on 18 nulli.kshaaval pole loomulikult keegi putukaid kokku lugenud.Arv on saadud, hinnates putukate hulka erinevates kooslustes ja omakorda erinevate koosluste osakaalu Maal.

Putukaid on maakeral hsti palju. Inimesi elab siin oluliselt vhem. Kigest 6,5 miljardit. Ega ka inimesi pole keegi tpselt kokku lugenud ja sedagi on pea vimatu teha. Lihtsa matemaatilise tehte abil saame tulemuseks, et he inimese kohta tuleb Maal arvuliselt ligikaudu sada korda rohkem putukaid, kui Eestis elab inimesi. Ometi neme inimesi iga pev kmnete ja sadade kaupa. Laulupidude ajal isegi tuhandete ja kmnete tuhandete kaupa. Putukaid ei ne me kusagil nii suure hulgana koos. Vahel peab putukaid lausa hoolega otsima.

Miks me putukaid nii vhe kohtame?
Meil ei tasu oma kesise putukate leidmise oskuse prast vga hbeneda. Putukad on inimkonna ajaloos ennegi lisaks lihtsatele inimestele ka teadlasi ninapidi vedanud. Niteks Aristoteles, keda paljude muude avastuste krval ka putukateaduse isaks peetakse, tegi kindlaks, et meie planeedil elab kokku tervelt 47 liiki putukaid. Tnase sstemaatika isa Linn loodusessteemis oli ligikaudu 2 000 liiki putukaid. Tnapeval on kindlaks tehtud ligikaudu 1 000 000 putukaliiki. Hinnatakse, et parimal juhul on kirjeldatud 30% kigist putukaliikidest ja halvimal juhul kigest 3%.
Miks ikkagi putukaid nii palju on ja miks putukate leidmine nii keeruline? Kas viks selle vahel olla mingi seos? Selgub, et ongi. Phjus, miks putukate rohkuse juures me neid nii palju ei ne, on eelkige putukate viksus.

Kige suuremad on ikkagi vikesed
Ka kige suuremad putukad jvad kasvus inimesele tublisti alla. Niteks suurim mardikas, Luna-Ameerikas elav titaansikk on ksnes kuni 16 sentimeetrit pikk ja Borneo saarel elav raagritsikas kuni 36 cm pikk. Kige tillemad putukad on sedavrd tillukesed, et palja silmaga neid ei pruugi nhagi tilluke kiresvamplane vib lennata sna otseses mttes lbi nelasilma, sest on vaid 0,2 mm pikkune.
Suured putukad on looduses vhearvukad. Phiosa miljarditest putukatest moodustavad tillukesed sipelgasuurused putukad. Meie metsades laialt levinud metsakuklane viks olla tpiline keskmise putuka esindaja.
Samuti elavad putukad oma elu sageli inimese eest varjatult.

Mida thendab elada tillukese putuka elu?
Seda on meil tihti raske aru saada ja ette kujutatagi, sest putuka kombel tilluke olemine thendab teistsugust elu. ks suuremaid erinevusi putukate ja inimese eludes on meile mjuvate fsikaliste judude thtsus. Newtoni mehaanikast tuntud kiirendusel, raskusjul, massil ja inertsil on putukate elus palju viksem thendus kui inimesel. Kui inimene komistab ja kukub, siis saab ta tihtipeale haiget. Vahel vib plvgi marraskile minna. Kui putukas komistab komistamist tuleb temalgi ette ei saa ta kige vhematki viga. Kergekaalulisena ei saa ta kukkumisel sisse kuigivrd suurt hoogu. Pealegi kaitseb tugev kitiinkest kui raudr keha vljastpoolt kikide putukaelus juhtuvate kukkumiste ja lkide eest.

lesronimine ja allatulek vrdselt kerged
Vike kehakaal annab putukale inimesega vrreldes veel he suure eelise. Kui inimene ronib kiirel sammul Suure- Muname jalamilt mkke les ja ka vaatetorni treppidest torni tippu, vtab see igahe hingeldama. Putuka jaoks pole erilist vahet, kas ta jookseb mest les vi mest alla. Tillukest keha on kerge lesmge vinnata. Kui vaatame aknaklaasil kndivaid krbseid, siis liiguvad nad hesuguse kiirusega nii les kui ka allapoole.
Tnu vikesele kehale on putukatel veel ks haruldane omadus. See on lennuvime. Peaaegu kik putukaliigid lendavad. Lendamine vimaldab kiiresti hest kohast teise liikuda, leida kas paremat ski vi uusi elupaiku, liigikaaslasi jrglaste saamiseks vi ka ohu eest ruttu pageda. Putukate osavamad lendajad vivad sekundi murdosa vltel muuta lennukrgust ja suunda kas les- vi allapoole. Inimene ja enamik teisi imetajaid on lennuvimetud, olles lendamiseks liiga suured ja rasked.
Kik me teame, kui palju vaeva tuleb nha inimesel endale kodu soetamisega. Vikesed putukad suudavad leida elupaiku hmmastavalt paljudes kohtades. Nad vivad pugeda kivide alla, erinevatesse pragudesse ja isegi uuristada endale elupaiga kas maapinda vi mne taime varre sisse. Ka inimeste ehitatud majades on paljude putukaliikide jaoks sobilikke elupaiku vi siis talvitumiskohti.
Toidupoes perele ndalavahetuseks sa ostes muutub inimese ostukru snagi raskeks. Tillukesed putukad seevastu vajavad hsti vhe toitu. Inimene saab hest unast suhu hea maitse, khtu reeglina tis ei saa. unauss elab kogu oma elu hesainsas unas ja ka siis jb suurem osa unast tal smata. Mni putukas suudab kuid ilma toiduta elus psida. Inimesel pole selline paastumine vimalik.

Kas putukatel on oma viksuse tttu ka raskusi?
On kindlasti. Kui inimene niteks jb sooja suvise vihma ktte, saab ta lihtsalt mrjaks, lastel on ehk lbuski vihma kes pladistada. Putukad ei saa vihmast mingit rmu tunda. ks vihmapiisk on suurem kui enamik putukaid.
Kui suur veetilk suure hooga mnd putukat tabab, vib see tema tiivad katki teha vi teda muul moel vigastada. Samuti on vee pindpinevusjud putuka jaoks sedavrd suure mjuga, et vib liikumisvime tielikult halvata ja muuta isendi vaenlasele kttesaadavaks. Seeprast poevad kik putukad vihma saabudes kusagile lehe alla peitu ja lhevad uuesti liikvele alles prast vihmahoo lppemist.
Klmade ilmadega jvad putukate liigutused hsti aeglasteks, sest tilluke keha ei suuda hoida psivat kehatemperatuuri ja nende lihased jvad kangeks. Talve tulekul peavad putukad kusagile talvituma pugema, sest inimese kombel tule paistel ennast soojendada putukad ei oska. igemini nad ei saa seda teha. Fsikud ja keemikud on vlja arvutanud, et ka viksema lkke stamiseks on vaja sedavrd palju kuumust, et kui sipelgalaadne lket stama asuks, pleks ta ise sealjuures ra. Tillukese putuka keha soojusmahtuvus ja soojusisolatsioon on liiga vike lkkekuumuse talumiseks. Siit ka vahest phjus, miks muidu nii keerukaid hiskondi loonud loomad on erinevate tehnoloogiate kasutamises jnud lihtsamate biotehnoloogiliste vtete juurde. Nagu geenimanipulatsioonid hiskonna struktuuri silitamiseks ning pllupidamine lehetide ja seente kasvatamiseks.
Inimesed saavad aga istuda ketud ahju juures ning lugeda ja ppida tundma tillukeste putukate pnevat elu.



Urmas Tartes
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet