1/2009



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
Hispaania kurk, made in Poland

Kui toiduaineid valides on tarbijal vimalik enne ostu sooritamist phjalikult pakendeid uurida ning vltida lisaja silitusaineid, siis juurikaleti juures saab otsustuskriteeriumiks kauba vlimus, hind ja pritolumaa. Kas aedviljad sisaldavad aga ka taimekaitsemrke,seda me teada ei saa.

Kik terviseteadlikud inimesed on veendunud, et aedviljad on tervisele kasulikud. Neid tuleks sa vhemalt viis portsjonit ehk umbes 500 grammi pevas, kinnitab ka Tervise Arengu Instituut. Kuid enamasti ei tpsustata, kuidas ja kus need marjad, puu- ja kgiviljad peaksid kasvatatud olema, et nende tervislikkuses kahtlema ei peaks.
Pritolumaas ei saa alati kindel olla hinnasildile ja pakendile mrgitud riik ei pruugi omavahel klappida. Mul on nnestunud nha isegi silti kirjaga Hispaania kurk, Poola.
Kas pritolumaa phjal on ldse vimalik mingeid jreldusi teha? Eesti Maalikooli professor Anne Luik tleb, et mida Kesk-Euroopast luna poole, seda kindlam vib olla, et pestitsiidijgid on sees. Luna-Euroopa ja Phja-Aafrika toodangu puhul vib olla peaaegu 100% kindel, et aedviljad sisaldavad kemikaalide jke.
Marit Vsaste viitab oma bakalaureusets (EM 2006) teaduslikele uuringutele, mis on tuvastanud taimekaitsevahendite kahjulikku mju inimese tervisele. Et mrkide smine tstab vhiriski, sellest oleme kuulnud, aga et see avaldub ka hormonaalsetes hiretes ja DNA-kahjustustes, teame vhem. Hirmutav on teada, et taimekaitsevahendid vivad olla ka neuroloogiliste haiguste sagenemise phjuseks. Vrreldes 70ndatega on 90ndatel dementsusse haigestumine meeste seas paljudes riikides enam kui kolmekordistunud. Tavaliselt ei jrgne kemiseeritud vilja smisele kohe mingit reaktsiooni, probleemid vivad ilmneda alles aastate prast, kui inimene sb igapevaselt intensiivpllumajandussaadusi, sest jkidel on omadus organismi ladestuda. Vsaste tst selgub, et pestitsiidijgid kanduvad edasi ka emalt lootele ning neid saab laps ka rinnapiimaga.

Viinamarjad ja tsitruselised on eriti saastunud
Veterinaar- ja toiduameti andmetel sisaldasid 2006. aastal analsitud viinamarjadest, mandariinidest, apelsinidest ja sidrunitest peaaegu kik proovid mrgijke, vaid ks Itaalia viinamarjade proov oli ilma. Enamasti jid jgid kll normi piiresse, kuid le kehtestatud normi leiti taimekaitsevahendite jke siiski kahest Hispaania mandariini proovist.
Aastal 2007 oli 18 proovist lenormatiivseid 4. VTA andmetel on tsitruselistest vetud proovidest leitud tavaliselt 23 pestitsiidijki.

Eestis kasutatakse ha rohkem mrke
Eestimaise toodangu hulgas on puhtaid puu- ja juurvilju ehk n- puhtaid proove alati rohkem olnud kui vlismaise kauba osas. Samas teeb murelikuks asjaolu, et taimekaitsevahendeid on Eestis ha rohkem kasutama hakatud. Taimetoodangu inspektsiooni andmetel mdi 1997. aastal taimekaitsevahendeid 199 tonni, 2006. aastal juba 466 tonni. 2007. a numbrid nitavad siiski vikest langustendentsi (459,9 t). Statistikaameti samalaadseid tabeleid uurides vaatavad vastu palju suuremad numbrid 2007. aastal kasutati taimekaitsevahendeid 897,9 tonni ja kahenemistendentsi pole. Erinevus tuleb sellest, et statistikud arvestavad kokku kogu pllumeeste poolt aasta jooksul kasutatud preparaatide koguhulga, ka selle, mida pllumees on varasemal ajal ise vlisriigist sisse toonud.
Statistikaameti andmetest lhtudes selgub, et Eestis kasutati le-eelmisel aastal 1,09 kg taimekaitsevahendeid haritava maa hektari kohta Belgias ja Hollandis kasutati niteks le 10 kg hektari kohta.
Kuigi meie pldude kemiseerimine jb Lne-Euroopale kvasti alla, pritsitakse Anne Luige snul meil niteks kartulit viimasel ajal sna intensiivselt, eriti lehemdaniku trjeks. Ka analsid nitavad, et kartulis vivad jgid sees olla.
VTA andmete kohaselt analsiti 2007. aastal eestimaisest toodangust kaalikaid, kartuleid, lillkapsast, porgandeid ja punapeete. Kokku veti 43 proovi, millest 33 (77%) osutusid puhtaks. Lillkapsa ja punapeedi proovidest ei leitud jke ldse. 26 kartuliproovist leiti jke kuues (23%).

Umbrohutrjevahendi jgid
Ligi kolmkmmend viis aastat tagasi turule ilmunud glfosaatidel baseeruvaid umbrohutrjevahendeid reklaamiti pikka aega kui keskkonnale ja inimesele tiesti ohutuid. Kuid 90ndate alguses hakkasid ilmuma esimesed teaduslikud artiklid, mis nitasid, et glfosaatidega kokku puutunud pllumajandusttajatel on suurem risk haigestuda vhktppe. Ajakirjas Chemical Research in Toxicology (dets 2008) ilmunud artikkel rgib Prantsusmaal Caeni likoolis inimrakkude peal tehtud katsetest, mis nitavad, et glfosaatidel baseeruva umbrohutrjevahendi Roundup jgid vivad phjustada raku- ja DNAkahjustusi, isegi platsenta- ja embrorakkude hvimist. Selgus seegi, et Roundupi koostises olevad abiained mitmekordistavad toimeaine toksilisust. Ka Eestis on glfosaatidel phinevad umbrohutrjevahendid kasutusel ja vabalt kttesaadavad, kusjuures nende kasutamine on pidevalt tusuteel olnud. Praegu on see maailmas enimkasutatud herbitsiid. Vastavalt taimetoodangu inspektsiooni andmetele on Eestis hetkeseisuga turule lubatud 24 glfosaatidel phinevat umbrohutrjevahendit (vrdluseks: 2006. a oli neid 14).
Kui osade taimekaitsevahendite jgid hvivad kuumttlemisel, siis Anne Luige snul ei lagune glfosaadid keetmisel ega kpsetamisel ja need on ka sna psivad niteks lihas vi teraviljas vivad silida kuni aasta. Kuigi sageli eldakse, et me saame glfosaadijke vga vikeses koguses, oleme siiski sellele kaduvvikesele kogusele krooniliselt allutatud. Eestis veel glfosaatide jke ei mrata. Glfosaatide analsimeetodiga tege leme koos Tartu likooli Katsekojaga. Loodame sellel aastal esimesi tulemusi saada, kuigi analsimeetodid on vga keerukad, kaod on suured, kommenteeris olukorda pllumajandusuuringute keskuse jkide ja saasteainete laboratooriumi kvaliteedijuht Merike Toome.

Aedvilja mrgikokteil
Taimetoodanguinspektsiooni andmetel on Euroopas kasutusel ligi 1000 erinevat taimekaitsevahendi toimeainet, Eestis umbes 130140.
Me saame neid jke kll vikeses koguses, kuid ses erinevaid toiduaineid ja toitudes mitmekesiselt, saame pidevalt mitu jki korraga ja pole teada, kuidas meie organism sellele reageerib, kahtleb prof Luik ka piirnormidesse jvate jkide ohutuses.
Hea uudisena tasub mainida, et Euroopa Parlament keelustas selle aasta esimesel istungil eriti ohtlike pestitsiidide kasutamise. Keelatakse ra ained, mis on genotoksilised, kantserogeensed, paljunemisvimet vi sisenressteemi kahjustavad; vi mis on psivad, bioakumuleeruvad ja toksilised; vi mis on vga psivad ja vga bioakumuleeruvad, seisab uroopa Parlamendi kodulehel.

Sge Eesti unu
2006. aastal tehti Eesti Maalikoolis Eesti ja importunte vrdlus, mille kigus mrati ka pestitsiidijkide olemasolu. Ulvi Moori esitatud andmetest selgub, et hestki testitud kodumaisest unast jke ei leitud, kuid niteks Hispaania Star Krimsonist leiti koguni 7 erineva toimeaine jki, Brasiilia Fuji sisaldas 5 erinevat jki.

Marketi asemel turule
Et kindel olla sisse sdava tervislikkuses ja keskkonnasbralikkuses, tuleks vimalusel ise npud mulda pista ja oma juurikad ise kasvatada vi hankida mahetooteid. Mina usun pimesi (analse pole ju tehtud), et viketootjad ei kasuta vi kasutavad kemikaale vhem kui suurtootjad. Olen oma kodu lhedal turul ristksitlenud ht viketalunikku, kes vidab, et mrkide kasutamine oleks tema jaoks lisakulu, isegi kartulimardikad korjavat nad ksitsi ra. Lpuni kindel ei saa aga milleski olla. Kik, mis seevastu marketist ostad, tuleb igal juhul hoolikalt pesta ja kik mis kannatab, koorida. Prof Luik soovitab toituda vastavalt aastaajale suvel sa seda, mis aias kasvab ja talvel seda, mis salves, purgis ja sgavklmas.

Mrgijkide seiretulemused
2007. aastal vetud 128 proovist lausa 104 sisaldasid erinevaid taimekaitsevahendite jke, kokku 70 erinevat ainet. Kusjuures 9 proovi sisaldasid jke le piirnormi. lenormatiivsed tulemused saadi viinamarjadest, virsikutest, pirnist ja ananassist. Kui vrrelda neid tulemusi aastate tagusega, selgub, et jke sisaldavate proovide osakaal on kll tusnud, kuid ka aastate likes kikunud kui 1998. aastal oli puhtaid proove 63%, siis 2007. a oli neid ksnes 19%. Selline suur erinevus ei tulene otseselt sellest, et 1998. olid aedviljad poole puhtamad osalt vib selle kirjutada analsimeetodite tiustumise arvele. 2007. a tulemused on nii drastilised tenoliselt ka seetttu, et uuritud on peamiselt n riskigruppi kuuluvaid vilju ja eestimaise toodangu osakaal on vike. 2006. a oli PMK andmetel niteks puhtaid proove pea 58%. ks on selge tarbija seisukohast ei vimalda nende protsentide teadmine poes teadlikumaid valikuid teha. Seire tulemused peaksid olema detailsemalt avaldatud: mis riigi viljad mida sisaldavad.

Huvilisele: Pllumajandusuuringute keskuse (PMK) kodulehelt on vimalik lugeda seiretulemusi kuni 2006. aastani. Alates 2007. aastast on taimekaitsevahendite jkide seire organiseerijaks ja aruannete koostajaks veterinaar- ja toiduameti toidujrelevalve broo.



Gunnel Koba
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet