1/2009



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

loodusesbrake
Kilbik dinosauruste aegne loomake

Kahendalane kilbik Tiit Hundi akvaariumis
Kilbik on triopsi eestikeelne nimi ja selles karbis on suure tenosusega harilik kilbik (Triops cancriformis). Liitsilmade vahekohal, vahetult nende ees, on nhtav paaritu vhikuehk naupliussilm. See vast ongi phjus, miks teda triopsiks nimetatakse (ladina keeles: tri- kolm, op- silm). Kilbikulised otsivad toitu mitte ngemise, vaid keemilise meele elundite abil. Selleks on loomal rindmikujalgade esimese paari piugjtked. Kilbikuliste vga vikesed munad on kaetud tugeva kestaga, mis taluvad hsti kuivamist ja lbiklmumist, silitades eluvime neis tingimustes kuni kmmekond aastat. Veel enam, kuivanult taluvad kilbiku munad kuumutamist kuni 80 kraadini. Ka konna sooltoru lbivad kilbiku munad kahjustusteta. Munad kanduvad edasi kergesti tuulega ja arvatavasti ka kaugete vahemaade taha. See on omadus, mis vimaldab kilbikulistel maakeral vga laialt levida. Kahe ndala jooksul, mil kilbik saab sugukpseks, kestub ta umbes 40 korda ehk siis peaaegu kolm korda pevas. Seetttu on nha akvaariumiphjas pidevalt hulpimas lbipaistvaid kesti.
Kilbikute liikide arv on erakordselt vike, arvestades nende levikuala mastaape, mis ulatuvad lhipolaaraladest troopikani. Eristatakse vaid 9 liiki. Sellele elukale on omane erakorraline geoloogiline pikaealisus. Teda on leitud kivistisena triiase ladestust Kesk-Euroopas ning tolleaegne kilbik on tiesti sarnane kaasaegsega. Pole krvale panna teadaolevalt htegi teist liiki, kes oleks silinud nii muutumatuna tohutu perioodi vltel tnaseni kui seda on kilbik.
Kuidas siis on vimalik, et ks liik ei muutu 200 miljoni aasta vltel? Arvatakse, et kilbiku psimunad kanduvad vga suurte vahemaade taha ja seetttu ei teki isolatsioonis lokaalseid populatsioone, mis annaks ruumi areneda omasoodu. Erilise seisundi annab tsiasi, et puuduvad nende aktiivsel lhikesel eluperioodil ehk umbes kolme kuu vltel vaenlased ja konkurendid. Lisaks sellele toimib looduslik valik neile vhkidele vaid aastas umbes kahe ndala jooksul, siis, kui nad on aktiivsed vhid (mitte psimunad). Kogu lejnud aja on nad psimunade staadiumis, mil ei saa olla looduslikku valikut ega mingisugust evolutsioonilist progressi ega regressi. Sealt tuleb otsida phjust, miks ks liik suudab psida peaaegu muutumatuna tohutult pika aja jooksul.



Tiit Hunt
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet