1/2009



Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

loodusesõbrake
Kilbik – dinosauruste aegne loomake

Kahenädalane kilbik Tiit Hundi akvaariumis
Kilbik on triopsi eestikeelne nimi ja selles karbis on suure tõenäosusega harilik kilbik (Triops cancriformis). Liitsilmade vahekohal, vahetult nende ees, on nähtav paaritu vähikuehk naupliussilm. See vast ongi põhjus, miks teda triopsiks nimetatakse (ladina keeles: tri- kolm, op- silm). Kilbikulised otsivad toitu mitte nägemise, vaid keemilise meele elundite abil. Selleks on loomal rindmikujalgade esimese paari piugjätked. Kilbikuliste väga väikesed munad on kaetud tugeva kestaga, mis taluvad hästi kuivamist ja läbikülmumist, säilitades eluvõime neis tingimustes kuni kümmekond aastat. Veel enam, kuivanult taluvad kilbiku munad kuumutamist kuni 80 kraadini. Ka konna sooltoru läbivad kilbiku munad kahjustusteta. Munad kanduvad edasi kergesti tuulega ja arvatavasti ka kaugete vahemaade taha. See on omadus, mis võimaldab kilbikulistel maakeral väga laialt levida. Kahe nädala jooksul, mil kilbik saab suguküpseks, kestub ta umbes 40 korda ehk siis peaaegu kolm korda päevas. Seetõttu on näha akvaariumipõhjas pidevalt hulpimas läbipaistvaid kesti.
Kilbikute liikide arv on erakordselt väike, arvestades nende levikuala mastaape, mis ulatuvad lähipolaaraladest troopikani. Eristatakse vaid 9 liiki. Sellele elukale on omane erakorraline geoloogiline pikaealisus. Teda on leitud kivistisena triiase ladestust Kesk-Euroopas ning tolleaegne kilbik on täiesti sarnane kaasaegsega. Pole kõrvale panna teadaolevalt ühtegi teist liiki, kes oleks säilinud nii muutumatuna tohutu perioodi vältel tänaseni kui seda on kilbik.
Kuidas siis on võimalik, et üks liik ei muutu 200 miljoni aasta vältel? Arvatakse, et kilbiku püsimunad kanduvad väga suurte vahemaade taha ja seetõttu ei teki isolatsioonis lokaalseid populatsioone, mis annaks ruumi areneda omasoodu. Erilise seisundi annab tõsiasi, et puuduvad nende aktiivsel lühikesel eluperioodil ehk umbes kolme kuu vältel vaenlased ja konkurendid. Lisaks sellele toimib looduslik valik neile vähkidele vaid aastas umbes kahe nädala jooksul, siis, kui nad on aktiivsed vähid (mitte püsimunad). Kogu ülejäänud aja on nad püsimunade staadiumis, mil ei saa olla looduslikku valikut ega mingisugust evolutsioonilist progressi ega regressi. Sealt tuleb otsida põhjust, miks üks liik suudab püsida peaaegu muutumatuna tohutult pika aja jooksul.



Tiit Hunt
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?