1/2009



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

intervjuu
TallinnBeograd liinil

Vladimir J. Konečni Foto: Heiko Kruusi
Rgime mehega, kel on vimalus elada korraga mitmes maailma nurgas Beogradis, Amsterdamis, San Diegos Calfornias ja Tallinnas. Kigis neljas kohas on serbia pritolu poeedil Vladimir Konečnil oma kodu, kus ta veedab osa aastast. Suvernse kosmopoliidina vrdleb ta eestlase elukeskkonda Kesk-Euroopaga ja ookeanitagusega.

Niiske kle jaanuarihommik sulgub selja taga, kui astume sisse dusasse korterisse vanalinnas 18. sajandi hrrastemajas. lipuhtas esikus ootavad klalisi viksed pruunikad sussikesed Hiroshimast. Peremees on need hest sealsest koolist kingitusena kaasa toonubelgradlasena on tal pommitatud linnade saatused hingel.
Toas juhatab Vladimir Konečni meid sravate klaasnuppudega malelaua juurde. Laua kohal, leval peaaegu lae all on magamisase neljale terastalale toetuv narivoodi, mille paigutus jtab malemngijatele vabaks avara ruumi. Kingin spradele Eesti 5-krooniseid, tleb Vladimir. Ka oma sbrale Svetozar Gligorićile, malemeistrile Serbias kinkisin viie-kroonise. Ta tundis ju Paul Kerest. Kui toimus sajandi malemat aastal 1960 Beogradis kmme maailma parimat malemeest versus kmme Nukogude maletajat mngis Keres kolmandal laual. Gligo rić mngis teisel laual, maailmameeskonnas, esinumbri Fischeri jrel. Kusagil mujal maailmas pole ma ninud, et malemeistrit hinnatakse nii krgelt , et ta pannakse rahathele. See on vga tore.
Istume nahkdiivanile lauakese rde.

Vladimir, sul on kodu Tallinnas juba 12 aastat, Loodusesbra lugejale oled tuttav aastast 2004, kui ajakirjas ilmusid Sinu luuletused ja fotod maailma eri paigust. Ent tna rgime hisest kodulinnast Tallinnas, sellest, mis linnaga on juhtunud.
Kigepealt mulle meeldib vga reisida. Kui olin 67 aastane poisike, vttis ema mind tihti koolist ra ja reisisime lbi Euroopa.

Tol ajal elasid veel Jugoslaavias?
Jah. Meie perekonnal oli Shveitsi pangas raha juba sja-eelsest ajast. Valitsev reiim otsustas meie maha laskmise asemel meiega ri teha anda reisipassid teatud summa eest, mida maksime igal aastal. Need olid varajased 50ndad. Nii saime reisida, mis oli parem kui mahalastud saada, eks? Sest inimesi hukati.
Mletan seda, millisena 7aastaselt ngin vaest sjajrgset Euroopat. Kui meenutada tolle aja Pariisi, Londonit kik oli hvitatud. Tolleaegsed inimesed ei vaatanud kellelegi lalt alla, kik olid vaesed. Nd on Euroopa lbelt rahakas. On unustatud, et ainult 50 aastat tagasi oli kik teisiti. Inimesed olid depressioonis, linnad oli hvitatud ja me teame, kes seda tegi eurooplased ise hvitasid ksteist. Kas me ppisime sellest midagi? Ei tea. Nd stime reegleid teiste jaoks.
Minu perekond seisis kiges vastu Tito rezhiimile ja mulle ei meeldinud Nukogude riik, sel phjusel olin ninud nooruses suurt osa maailmast, vlja arvatud Nukogudemaad. Alles 1986. aastal reisisin sinna, kui algas glasnost ehk uuenduste aeg. Sitisin Hiinast Beijingist le Baikali ja lbi Siberi. Reisisin jrgnevate aastatel tohutult sealsetes avarustes. Kui NL kokku kukkus, olin ks esimesi, kes pses Jekaterinenburgi, see oli enne ju kinnine linn. Tahtsin nha kohta, kus tsaar oli maha lastud. Selles kohas oli valge rist. Asi oli mulle oluline, kuna ma prinen aristokraatsest suguvsast.
Aga Eesti oli ainus paik, kuhu ma polnud veel judnud. Aastal 1995 olin hel konverentsil Soomes ja tlesin endale: tahan testi minna sinna viksesse kohta le Soome lahe, et saaksin elda, et olen olnud kikjal Euroopas. Tulin heks ks. Mletan, et parvlaevaga Helsingist saabudes ngin juba eemalt, et see koht on vga ilus. Esimese asjana silmasin Oleviste torni ja nd elan sellele kohale vga lhedal. Sel l lksin vanalinna jalutama ja rkisin inimestega terve htu krtsides, mida enam ei ole olemas. Kaks aastat hiljem ostsin siia korteri.

Milline on Eesti pealinn vrreldes teiste linnadega Euroopas?
Kigepealt Eesti eripra pole minu silmis Luna-Eesti ega isegi saared need on vga ilusad, aga selliseid on ka mujal. Aga Tallinna vanalinn on tiesti unikaalne. Kui vaatad vanu linnu Saksas, Hollandis, pole kski neist priselt vrreldav Tallinnaga. Esmalt pole suuremat osa linnast pommitatud, vlja arvatud see Harju tnava osa, mis seisis aastaid avatuna kui osa propagandast. Tallinn on fantastiliselt ilus.
Ainus, mis viks hansalinnana vrdlust kannatada, on Amsterdam. Aga vrreldes Hollandi pindala Eestiga, siis see on enamvhem samas suurusjrgus, ent inimesi on Hollandis kmme korda rohkem. Eestis on aga vaevu rahvast, seetttu leidub paiku, kus jalutada rahulikult, mtiskleda. Hollandis istuvad restoranis inimesed ksteise kukil.
Tallinn on minu kodu olen aastate jooksul siia sdamele kalleid asju toonud, oma perekonna fotosid, kunstiteoseid. Kui nen lennukiaknast Olevistet, hakkab sda puperdama. Vabandust, aga Mustamest ei tea ma paraku palju.
Mul on spru venelaste ja eestlaste hulgas vrdselt, rgin vene keelt korralikult. Loen ka ajalehti, et olla toimuvaga kursis. Ma ei tulnud siia, et pevade kaupa magada ja malet mngida, olen pidevalt tegus.
Esimese ksimuse juurde naastes tahan elda, et Tallinn on vrreldes aastaga 1995 vga muutunud. Kik muutused pole head. Aga kas mul on igus seda elda?

On ikka.
On liiga saneeritud, liiga soomelik. Linn on kaotanud oma endist atmosfri. Kadunud on normaalne elu. Kuulge ega turistid taha tulla laevalt maha ja vaadata vaid ksteisele otsa. Nad tahavad nha kohalikke, normaalseid inimesi, aga vanalinnas neid enam ju pole. Pole ka normaalsete inimeste vajadusi titvaid poode. Ma ei saa vanalinnas oma kella parandada, on vaid ks koht, aga nemad seda kella parandada ei oska. Vanasti ttasid siin kellameistrid. Ma tahan elda, et kike elukeskkonnaga seonduvat viks kontrollida linnavalitsus. Miks peavad rid olema nii krged? Ka rile saab panna piire. Lne-Euroopas on kontroll selles vallas olemas, ka Ameerikas. Seda kutsutakse zoning. Niteks maailmalinnas New Yorgis on rihindadel piir peal, seal ei saa lihtsalt re lpmatuseni kasvatada. Kui seal need vabaks lasta, viksid hinnad tusta oi kui krgele. Samuti on asjad Californias. Aga mitte siin.

Teatav kontroll suudaks tagada normaalse linnaelu?
Just. Ameerikas ehitatakse odavamaid maju kesklinna just neile inimestele, kes on vaesemad, et ka nemad saaks sinna elama. Et linnas oleks elu. Vaesemate tegevus kombineeritakse linnaga.
Siin Tallinnas aga paistab praegu silma alasti kapitalism. Linna hing on praegu liiga turistilik. Ma ei pea silmas ainult merevaigu poode. Hinnad on likallid keskmisele eestlasele.
Tallinn oli mnus koht visid nha kikilipsuga Ilvest jalutamas mda Suur- Karjat vi Tarandit Pikal tnaval sbralik maa, kus inimesed ei karda, et neid mrvatakse. Kui praegu jalutada lbi kesklinna, on see thi kohtad vaid vlismaalasi ja noori teenindajad. Sellised asjad on juhtunud muidugi kigis postsovjetlikes riikides, Serbias, igal pool.

Meil on turismindus natuke nagu pha lehm.
Aga mitte enam kaua. Eestlased on juba rkamas ja lbi ngemas Ameerika ja Lne-Euroopa glamuurist, see ei paista enam nii ideaalne kui alguses. Varsti nete ennast hoopis teisiti, leiate uue koha ida ja lne vahel.

Kui vanalinnast elu kaob, on see tagasiprdumatu protsess?
Ei arva, et on tagasiprdumatu. Kus kunagi oli vike pood vanalinnas, seal vib uuesti avada poe. Asjad vajuvad uuesti igesse paika.
Praegu on kll veel kimas ahnitsemise periood, nagu see on nii ka Serbias ja mujal. Wild east metsik ida. Eestis on kapitali esimese akumuleerimise aeg.
Huvitav on see, et kui veel 23 aastat tagasi tundus, et lnes on justkui lim ahnitsemine jnud tahaplaanile, siis nd neme, et tpselt samal ajal on sealt tegelikult le kinud tohutu ahnuselaine, le Ameerika ja Lne-Euroopa. Selle taustal neb Eesti ahnus vlja nagu lapsemng.
Rahad, mis lnes on rvitud, on kosmilised. Niteks vib tuua selle isiku nimega Bernard Madoff, kes oli pramiidskeemide tipus. Suured pangad olid osa tema pramiidist, paljud juudid investeerisid oma pensionifondid sinna. Nd peale asja kokkuvarisemist tlevad osad juudid, et see on peale holokausti kige hullem, mis nendega on juhtunud Kik selleprast, et nd on judnud ahnus individuaalsele tasemele ja korruptsioon toimib kigil tasandeil. Lihtsalt nd see avaldus lpuks, tuli vlja.
Keskmine ameeriklane on kuskilt omandanud idee, et tal on igus omada suurt maja. Miks tal on selline igus? Kes andis talle selle idee? Ta on peaaegu kirjaoskamatu, ei tea muust maailmast midagi, aga arvab, et tal on igus omada maja, kuigi endal pole judlust maksta. Ent seda ju ei nuta, ei ksita mingit tunnistust, kas majaostja on enne olnud pankrotis. Selliseid juhtumeid on sadu tuhandeid. Miks? Sest pangad muutusid liahneks, leiutasid uue tee, kuidas raha saada. Pank ei tahtnud enam olla koht, kuhu inimene kutsutakse raha hoiustama. Ei, inimesi ahvatleti investeerima, sest pangad tahavad saada astronoomilisi summasid vga kiiresti. Ka brsimaaklerid omakorda tahavad raha kiiresti. See on ahnus levalt alla kuni alumise pulgani vlja. Ja ma pole pahane selleprast, et olen kannatanud ma ei ole. Mul pole vlgu. Aga ma olen vihane, et ei leia enam niisama lihtsalt panka, kelle peale loota, kuhu raha panna.

Sstmine pole reaalselt kusagil hinnas.
Inimestele sstitakse valesid ideid nende vimaluste kohta, nende iguste kohta, kuidas elada. Kohe ja kike see on see uus kapitalism. Selles valguses on Eesti kapitalism vga normaalne ja vhe ahne isegi.

Mis saab Lne-Euroopa kaunitest ideedest, inimigustest, keskkonnateemadest uues kapitalismis?
Tegelikult on kaunid ideed luksus. Melge, milline oli niteks rikas veits saja aasta eest, hoopis teine koht kui praegu. Kik eeterlikud ideed sellest, kuidas meie elu peab olema, milline on avalik ruum, naiste igused, laste mnguvljakud kui pole raha, lhevad need kohe esimestena prgikasti. Samuti keskkonnakaitse.
Kui pole enam raha, siis avalik ruum muutub kohe rpaseks ja ohtlikuks, naiste igused kaovad, laste mnguvljakud samuti ja nii edasi. Elame lnes praegu telises luksuses. Nete seda, kui reisite. Ksimus on, kes toodab seda raha. Vabandan, kui klan sotsialistina, aga Ameerikal ja Lne-Euroopal on praegu vga kasumirohke aeg teiste maade arvelt. lejnud maadel on asjad paranenud ksnes pealispinnal, vaid vikestele oligarhiatele. Seda on nha, kui reisida niteks Nigeeriasse vi sita paika nagu Lagos, kus elab 20 miljonit inimest. Vi Mexico Citysse, Jakartasse, le kogu India.

Ka keskkonnakaitse kuulub luksuspaketti?
Mtle Ameerika hendriikidele. Kui nafta hind tusis, taheti kohe puurida naftat looduskaitsealadel Alaskas ja California rannikul. Bush tahtis ju need kaitsealad krvaldada. Iva on selles, et suurema hda vi rahapuuduse korral on keskkonnaasjad esimeste hulgas, mis krvale heidetakse.
Luba, et tlen oma sdame pealt ra kui eestlased arvavad, et vabariiklased ja demokraadid USAs on midagi erinevat, on see lollus. Nad on tiesti hel meelel kiges, mis on oluline vlispoliitikas, sjapoliitikas, ameerika geopoliitilise seisundi suhtes maailmas. Tiesti identsed. Midagi ei muutu Obama tulekuga, hendriigid hoiavad jtkuvalt 90 riigis oma vgesid ja tahavad jtkuvalt olla maailma liider number 1. Tiesti ebarealistlikult ja tiesti iseendale kingitud igusega. Kahe partei, vabariiklaste ja demokraatide ainus erinevus on, kes saab kasumihoova juurde jrgmiseks neljaks aastaks. Kas see vi teine sprade grupp. Pole phjust arvata, et demokraatidel pole rikkaid spru. Nad pole lihtsalt naftaris, vaid niteks filmiris, meedias. Ameerika tipp ei thenda presidenti, vaid inimesi temast krgemal suure ri huvisid.

Olime siin lootusrikkad Barack Obama vidu le.
Ma ei tea, millest kik see takkakiitmine tuleb. Ta pole ju tulnud mittekusagilt ta oli Illinoisis senaator ehk tuleb hest kige korrumpeerunuma poliitise masinavrgiga osariigist. Seal ei saa senaatoriks, kui pole masinavrgis sees. Obama on lhedalt seotud kinnisvaraarendajatega, mned neist on vangis. Miks inimesed arvavad, et ta hakkab teisiti kituma kui ta toetajad? Ta on ilus fassaad, reaalsus on teine. Ja mis on nahavrvil pistmist aususega? Pealegi, Obamat kasvatas tema valge vanaema, kuidas ta siis nd must on? Seda mtteviisi ju ometi tunnustatakse: keegi pole loll snni poolest, vaid seetttu, et niteks kasvab vaesuses, halvas keskkonnas. Inimest kujundab rohkem keskkond, mitte geenid.

Poliitikuid uskuda on riskantne, kas peaks siis kuulama poeete? Nagu vihjad oma luuletuses.
Olen inimene, kes usub ratsionaalsetesse seletustesse. Usun, et bioloogia suured phited evolutsioonist ja inimese loomusest, samuti majanduse loomusest (nudlus-pakkumine) on mbritseva mistmise vtmed. Ega poliitikud pole ekstra korruptiivsed inimesed, nad on nagu me kik. Lihtsalt peaks vltima inimesi, kes on kapitali kuhjamise esimese faasiga ametis. Paljud siin Eestis on ja Serbias ka.

Harold Pinterile phendatud luuletuses tled, et kui inimene ei kuula laulu snumit, ksutab teda torm.
Harold Pinter oli ks kige thtsamaid nitekirjanikke 20. sajandil, aga teda tunti paremini tema poliitilise tegevuse tttu Ameerikas ja Inglismaal oli see nii. Kui keegi rgib poliitikast mitte raha prast ja ta pole poliitilise partei liige, siis peaks teda kuulama. Kui 1999. aastal NATO pommitas 78 d ja peva Beogradi ameeriklaste poliitilise juhtimise all, vttis Pinter selle vastu sna. Pommitati maad, kus ma olen sndinud, see on maa, kus ma kisin koolis. Nad said pihta minu esimesele koolile ja hele mu kirikule, kus ma kin. Ja peaaegu tabasid minu kodu. eldi aga, et pommitatakse sjavelisi sihtmrke. Milliseid?

Sul on seal kodu?
Muidugi. Ja pommitamise ajal olin kolm ndalat oma rahva keskel. Lksin sinna just sel eesmrgil, sitsin Californiast Beogradi. Inimesed elasid varjendites, vrisesid, oli ju varakevad. Noored, lapsed. Surma sai ligi 3000 tsiviilelanikku. Prast seda tuli Jugoslaavia armee oma peidikuist vlja, tiesti puutumata. Tehti leping Miloevićiga tegelikult sjaved vltisid kokkuprget. Pinter rkis selle vastu vga, vga tugevalt. Ja see tegi temast serbialaste sbra. Ma tundsin Harold Pinterit. Ta oli vga hea nitekirjanik ja hea inimene.

Kus on see 3000 hukkunud inimese mlestuskivi?
Praegu pole meil mingit hauakivi, kus seisaks tde pommitaja kohta. Ainsad mrgid juhtunust on mned pommitatud majavared Beogradis. Need on paigad, mida turistid tahavad kohe esimese asjana nha. Aga valitsus ei hakka Ameerikat solvama ega lnt ka ja ei tee muud midagi. See on hbivrne.
Samas me tahame liituda Euroopaga, NATOga. Kujuta ette, et see pommitamine juhtuks Eestis mis tunne on liituda hendusega, kes on sind sja pommitanud. Nii halvad, keerulised on asjad.

Mida Serbia inimesed tlevad?
tlevad, nagu minagi, pole ju kuhugi mujale minna kui Euroopasse. Kuhu meil minna oleks, liituda Valgevenega? Me kuulume Euroopasse.
Euroopas meil tegelikult praegu mttevahetust ei toimu, vahetatakse vaid vga vhesel mdul arvamusi, mida kontrollivad valitsused.

Milline linn on praegu Beograd?
Beograd on vga ilus, inimesed on seal toredad, kohvikud on mnusad. Noored riietuvad hsti.
Liiga vhe mletatakse aga 10 aasta taguseid asju. Noored tahavad elada, reisida, ei salli viisarezhiimi. Kigist ei saa oodata, et nad oleks mrtrid. Noored tahavad minna Euroopasse. hes kes on neil Pariis Eiffeli torniga ja teises kes see ehitamata monument 3000 inimesele. Mis Sa arvad, mida 18aastane firmamrke kandev inimene mtleb, mille poolt ta hletab? Ikka Eiffeli torni poolt. Nii oleks ka Eestis. Eestlastel on hsti linud, et sellist olukorda pole.


Vladimir J. Konečni on serbia-austria-tshehhi pritolu poeet, fotograaf ja nitekirjanik, hariduselt pshholoog. California likooli pshholoogiaprofessorina on tema uurimisala sotsiaalpshholoogia ja eksperimentaalpshholoogia. Guggenheimi stipendium on tal vimaldanud uurida kohalike himude elu Mato Grossos ja Paapua Uus-Guineas Sepiki je piirkonnas. Tema uurimisvaldkond praegu on juriidiliste otsuste langetamise sotsiaal-pshholoogiline aspekt, samuti pshhoesteetika kunsti, muusika ja teatri pshholoogia. Eestis on ta tegutsenud aastatel 20022004 klalisprofessorina Tartu likooli sotsiaalteaduskonnas, samuti Eesti Muusikaakadeemias. Viimases on lavastatud ka tema nidendid Paat ja Beckett versus Duchamp. Tallinna Linnamuuseumis on ta esinenud ka fotonitusega. Fotol petab Vladimir J. Konečni, kuidas males kolme kiguga ahh ja matt teha.

Phak ilmaruumis
(Samuel Beckettile)

Maine valu raugeb,
mlestus surmakrampidest kahvatub
nd nrib vhem tnamatus
nende poolt, kellele ta soovis head.

Vimu hullus teda enam ei kibesta,
venna kirves venna kohal,
laps snnib otse hauda
inimese kuulmatu karje.

Tolm suure paugu eelsest ajast,
kuiv j komeedi sabas,
phaku kosmiline hing
see leevendab jumala valu.

Vladimir J. Konečni
(detsember 2006)

Tlge inglise keelest: Kadi Maria
Vooglaid (Tallinn, jaanuar 2009)Algselt on luuletus serbia keeles ning kannab nime Светац у свемиру (Svetac u svemiru). Luuletus on kirjutatud 30. detsembril Belgradis ning see ilmus 2007. aasta septembris Belgradi irjandusajakirjas Knjievne 43novine (nr 1145). 2008. aasta detsembrist tlkis autor luuletuse inglise keelde,vimaldamaks tlget eesti keeles.

Kuulates luuletajaid
(Harold Pinterile)

Mrkisin les...

Esimene luuletaja: keel on anumine.
Teine lisas, Kosovo on risti ldud...
  ja jtkas
  olen kuulanud
  Labi ja Sitnica jgede sulinat...
Siis sosistas esimene: varsti koidab...
  ning karjatas:
  peab koitma!

Kuid kolmas, too halvaendeline,
snas:
  kes ei tea, kuidas
  kuulata laulu
  kuulab tormi.

Kuna siis kostus
mu vaimus
  nende teiste mrtrite laul
  mille summutas
  vaenlase torm.


Vladimir J. Konečni
(Detsember 2008)

Tlge inglise keelest: Kadi Maria
Vooglaid (Tallinn, jaanuar 2009)
Algselt on luuletus serbia keeles ning
kannab nime Слушајући песнике(Sluajući pesnike). Luuletus on kirja pandud mdunud aasta 31.detsembril Belgradis ning tlgitud inglise keelde jaanuaris Tallinnas, et
vimaldada tlget eesti keeles.
Harold Pinter, suur nitekirjanik ja iglane inimene, lahkus meie seast 24.detsembril, 2008.



Usutles: Helen Arusoo
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet