1/2009



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

sammud omas eestis
Kagust loodesse: Inka Psaspea

Lnemaa kige rmsam lveesine
Ingmar Muusikus
Lheme Luna-Ameerika jrele lhnava nimega bussipeatusest (Inka) 10. jaanuari muutlikes ilmaoludes teele. Enne kuuleme autoraadiost, et sulale jrgnenud klm on sundinud katkestama kuut vistkonda talve-Ernal. Kujutleme ette, kuidas oleks higise turjaga klmhoonest lbi joosta, kuid kindlasti on meie ettekujutus poolik. Meie ei ole Erna-retkel ega ole otsa leval olnud, hakkasime astumakeskpeval ning kulgeme mda teid.
Nagu tankivgede kindral enne pealetungi oli Ingmar kll hommikul pidlaga vedanud le Nva kandi kaardi, le suurte Lnemaa soode ja kuulsate soojrvede. Vaat siit oleks tore olnud minna, ja vaat siit! le klmunud Tnavjrve ja Veskijrve.
Kuigi klmunud rabad kannaksid vibolla ka kergemat tanki, ei ole meie peaeesmrk siiski jkooriku ja enda proovilepanek, vaid jrgmise peva htuks mereni, Psaspea neemeni judmine. Ja see tundub olevat vimalik, 35 kilomeetrit pakub Ingmar kahe peva teekonnapikkuseks.
Selgub, et tuisumllus kitsukesena tundunud rada, mida mda Madis Jrgen novembris oma Kingpoole-autoga meile Inka bussipeatusse jrele sitis, on tegelikult pris lai tee, asfaltkattega pealegi.
Esimesed sammud lhevad liuhkadi libedal. Pidamismrdena tulevad taldadele appi mnniokkad, neid on Lnemaa rabamnnikud alla puistanud justkui oleks kuskil lal niitnuudlite kott rebenenud. Vi on need lihtsalt vanaks saanud ja maha kukkunud okkad.

Kik vrivad pirukat
Novembrituisus rhmates me ei mrganud ka seda, et maastik meie mber on linud pisut mere ngu. Nende tuules mhisevate mndide taga aimub avarust, seal vib kindlasti oma raskeid ja soolaseid ning samas hkrnu ohkeid ohata tema, meie eesmrk meri.
Astume siiski veel metsadevahelisel asfaltteel, mis ei vlista huvitavaid trehvamisi. Varikul hakkab meile jrgi jooksma kass. Ohohohoo, kui palju oleme oma teel kasse kohanud! Koeri vib-olla veel rohkemgi. Kas mletate seda pikakrvalist loikamit, kes Vrumaal Tnkoval me kintsude klge soovis klammerduda? Vi druma nljast seltskonda, kes he vileiva eest oleks ka kik oma kuus kuuti panti pannud, kui neil vaid oleksid need kuudid olnud.
Meie uut spra iseloomustab vrratu jnksuga saba. Justkui oleks Taevaisa viimases hdas selle mnelt Aafrika dungliahvilt laenanud ning Eesti klahallile klge mmelnud. Ingmar kostitab kutsi lihapirukaga. Tavaliselt on kassid ikkagi umbusklikud, ei ole kontakti loomas, kneleb ta seejuures tunnustavalt.

Lootsime ptra, ngime metsa
Variku taga kulgeb tee kiviklvide ja rndrahnude vahel. Vanad kivist looduskaitsemrgid sulanduvad palju sbralikumalt maastikku kui uued jmeda metalltoru klge kinnitatud tahvlid.
he pris suure Nmmemaa kla kivi on poolitanud pihlapuu, just nnda see tpselt paistab. Vi on pihlakas osanud end kasvama sttida prakku ja siis aastakmnetega sirgudes kivi kahte lehte lkanud. See paistab olevat kui Pipi Pikksuka seljavit Georg Lurichi le.
Hoiatusmrk Pder teel paneb Ingmari objektiivi vahetama. Tepoolest, ptra viks ju Lnemaal matkates kohata. Vi koguni ilvest.
Piirduda tuleb siiski vaid pdrajlgedega. Loomad vivad jalgsimatkaja lhenedes peitu pugeda, kuid liikumatud objektid ei kao see-eest kuhugi. Neme kena mnnimetsa all maitsekal sildil thti WWF. Algul arvame, et tegu maailma looduse fondi abil hoitud metsaga, siis selgub, et WWForest on metsaettevte. Klistame sildile mrgitud telefoninumbril.
Meie mitte ainult ei raiu, vaid ka istutame ja hooldame metsa, likame vsa. Eesti (erametsaomanik) on hakanud aru saama, et ka seda on vaja teha, kneleb WWForest eestvedaja Arto Matikainen.


Ingmar Muusikus
Metsaelaniku ehmatus
Mitte ksi mere lhedust ei ole tunda, vaid ka teistsugust kultuuri. Oleme judmas kunagisele rannarootslaste asualale. Maastikust ja majadest hngub hoolitsetust, korrastatust.
Prates viksemale teele Valsi ja Musa raba vahel neme risti le nmmede kulgevaid tulekaitseribasid. Neme ka Lnemaa rabametsadele iseloomulikke tulekahjustusi, mustaks plenud mnde.
Kumbki meist ei kuku ninuli neil libedavitu sammumistundidel, aga piruette teeme kll. Hullunud varese kraaksatus, iseloomustab Ingmar prast ht eriti keerukat uisufi guuri hku paiskunud Juhani karjet.
Hmaral metsasihil kuulame veel ht miratust, aga see ei tule inimese suust. Praksuvad oksad ja tume kogu vihiseb le metsasihi. Ja tema vist kukub testi, mtsatab nagu raskekaallase poksikott kraavi. Kult!
Eks ehmatasime ta ra, pakub Ingmar.
Tusari kla teeristis loeme esimese peva sammud kokku: Ingmar 26 125, Juhani 25 080.
maja saame Villa Dirhamis, nii kutsub sber Jri Kull oma puhuriga ketavat kalameheonni. Traditsioonilist makaronirooga ses tulevad jutuks rannarootslased. Kakskeelsed klasildid ei ole lihtsalt sildid, rootslased mllavad siin kogu aeg ringi, kneleb Jri. Rootsi pensioniga on siin pris kuninglik elu ja ongi kuningad tagasi.

Hundid ranna-aladel
Jrgmisel hommikul Tusarile sites neme merikotkast pllu kohal tiirutamas. Lnemaal ttab Internetist jlgitav kotkakaamera (www.looduskalender.ee), mille sdaplatsi kivad kuuldavasti uudistamas ka Soome merikotkad.
Ise avastame, et oleme moonakoti bimispaika unustanud ja meil ei ole kahjuks tiibu, et Helsingisse lunastama lennata.
Perakla lhistel juame jahikantslitega vrtsitatud kla maastikku ning saame oma kidud teede kontosse kanda ka jupi tsaariaegset munakiviteed. Seostame seda rannakaitsesuurtki vana platvormiga, mida hiljem metsasamblas silmame. Kui juba rannakaitsesuurtkk, siis peab meri lhedal olema.
Oma silmaga veendume selles, vaadates Allika jrve kaldale vlja pandud Nva puhkeala kaarti.
Aastal 2004 paiknes Allika jrve kaldal Vereta jahi fotovistluse laager, kneleb Ingmar. ks kamp pildistas kaht noort hunti, kes tulid metsast vlja kitsi pdma. Tookord oli llatus, et neil aladel ldse hunte leidub.
Liigume edasi piki mereparrast, mndide kaetud rannaseljandikku jeni. Kuni Ingmar jel kihilise tordina paistvaid jkihte pildistab, tmban he kampsuni peale teise, sest edelatuul (torm) nib tugevnevat.

Sbralik Rannarootsi
Kui ht tulekaitseriba pidi mereni juame, avaneb Psaspea neem meie ees kui peopesal. Vtame aja maha, phendume haakriku uurimisele ja murduvate lainete jlgimisele.
Neme lhenemas ht naist ja rmustame, kui selgub, et ta on rannarootslane. Elupline Gotlandi saare ehk Ojamaa gmnaasiumipetaja Birgit Eldh rgib huvitava aktsendiga eesti keelt. Ta sndis Eestis 1940. aastal, lks Rootsi 1944. aastal ja on nd oma rannas tagasi.
Rannarootsi rand nib pris eriline. Seal puuduvad kallid traataiad, lukustatud vravad, kurjaksaetud koerad ja altkulmu pilgud. Vike puust silt rannakivide vahel kneleb sbralikult kui ppetund eestlastele: mis on lubatud ja mis ei ole.
Lpumeetrid kulgevad tuulepealsel rannikuosal. Raske on ksteisele midagi rkida ja raske (klm) on isegi psti psida. Jookseme Ingmariga le kivide tuletorni juurde. Kiire pilt.
Merre lendab pudelpost kirjaga: Juhani Pttsepp ja Ingmar Muusikus Psaspea neemel prast 26 peva kestnud jalgsimatka Eesti kagutipust tidetud optimismi, raugematu tahteju ning vastupandamatu sooviga kirjeldada ajakirja Loodusesber lugejale Eesti looduse ilu ning oma htekuuluvustunnet selle imeilusa maalapiga.

Kahe peale 2 miljonit
Sammud saame mrkmikku kraabitud alles tuulevarjus, sber Jri autos. Ingmar kahe pevaga kokku 43 436, Juhani 39 124. Kagust loodesse kokku: Ingmar 628 581 ja Juhani 594 750.
Kui liidame juurde veel phja-luna astumise, selgub, et oleme kolme ja poole aasta jooksul koos Loodusesbraga astunud 1 044 356 (Juhani sammu) ja 1 114 821 (Ingmari sammu).

Mis ji kagust loodesse kigul kige enam meelde?
Juhani: Kevadpev mgrajlgede ja vahtramahlaga vanal teel Plaani ja Ruge vahel.

Ingmar: Talvine matk Parmu nukast Plaanile, Karula knkad prast vihma, Soomaa oma hundijlgede ja Kuresoost leminekuga.
Kui phja-luna etapil teenis Matkaja Saatjalinnu austava tiitli pasknr, siis kagu-loode etapil lks tiitel jagamisele ronga ja mustrhni vahel.
Kik algas aga suurest Regio Eestimaa kaardist, kuhu pliiatsiga jooni vedasime.

Juhan Viiding on kirjutanud (vtke seda kui soovitust): Phi Luna Ida Ls Kirre Kagu Edel Loe: Lapse toa seinal on maailma kaart, sgitoa seinal on Eestimaa kaart, truumi seinal on kodumaa kaart, isa toa seinal on isa maakaart.



Juhani Pttsepp
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet