Leiutised ja avastused keemias
Hergi Karik
Kirjastus Ilo, 2009
472 lk

Aastate eest asus mu sõbra vanaema, üle kuuekümnene proua, keemiat õppima. „Aatomid on kõige alus, tänapäeval ilma keemiateadmisteta hakkama ei saa,“ sõnas ta ning uuris innuga raamatuid ja käis loengutel. Tol ajal oli keemilisi elemente teada 104. Tänaseks on neid üle tosina rohkem ning viimatiavastatule, 118. elemendile ei ole veel pärisnimegi kinnitatud – Uuo on selle tuumareaktsioonis sündinud elemendi ajutine sümbol.
Rikkalikult illustreeritud raamatus on kirjas elementide avastuslood antiik ajast, keskaegsete alkeemikute fantaasiad kuni tänapäevase tuumateaduse avastusteni. Huvipakkuvad seigad teadlaste töös ning kõmulised mürgitus- ja õnnetusjuhtumid on taustaks tõsisele teabele elementide omadustest, biotoimest ja rakendusaladest. Kui mõne kooli keemiaklassis leidub veel 1970. aastal ilmunud raamat „Huvitavat keemiast“, on see kindlasti happepritsmetest auguline, sest raamatu uurijat valdas katsetamistuhin või vähemalt usk, et keemia on põnev. Vast süstib Tallinna Ülikooli emeriitprofessori ja paljude keemiaõpikute autori Hergi Kariku põnev ülevaade ka tänastesse õppuritesse keemiausku.