1/2009



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
Nabala: vesi vi karjr?

Mnel maal on naftat, meil on puhast phjavett. Tuleb aeg, mil puhas vesi vib maksta sama palju kui nafta. Kas tahame globaalse thtsusega puhast vett ohverdada kohaliku thtsusega killustikutootmisele? Nii vib juhtuda Nabala karstialal, kuhu planeeritavad karjrid rikuvad joogivee ja jtavad kuivaks Tuhala Niakaevu.

Tuhala Niakaev, kus aeg-ajalt meeletutes kogustes vesi lheb keema ja nii kohalikku kui vlisturisti vaatama meelitab, vib jdavalt vaikida, kui avatakse Nabala karstialal paekivikarjrid. Tuhala asub Nabala lubjakivimaardla kaguservas (vaata kaarti, mis asub ajakirja trkivljaandes), aga karstialana on kogu paik maaaluste vooluveekogude ssteemi kaudu 8 000 hektariga alal omavahel seotud.
Kui vesi tuseb selle vravatabani, nitab kohalik elanik Jaanus Saadve lumisel metsaalusel ht vana aeda je res, siis tean, et Tuhala hakkab varsti keema. Mdunud novembris jevesi aina kerkis ja Jaanus jlgis muudkui vravamrki ning helistas aeg-ajalt Niakaevu peremehele Ants Taliojale, kas kaev juba keeb. Kaev hakkaski mne aja prast le ajama, pea nelja-aastase vaheaja jrel. Seda haruldast nhtust kiirustas mullu 2.6. detsembrini vaatama lputu inimestevoog.

Kassikangas jgedest
Seisame Tuhala looduskeskuse ees, paarkmmend meetrit meist eemal asub kuulus kaev. See on praegu vaikne, suurvett ju pole. Niiske jaanuariilm npistab kvasti meie pski, peremees Ants khatab hle puhtaks ja jutustab mtsi kohendades he vana loo, kui aastal 1967 lhati 3 meetri sgavune kraav Angerja je res. Selle tulemusena alanes Niakaevus alaline veeseis he meetri vrra. Mitukmmend kilomeetrit eemal jid Tuhala ja teised Nabala kandi madalamad sahtkaevud kas alaliselt vi ajutiselt suvel kuivaks. Alles nelikmmend aastat hiljem avanes juhtunu kogu mju kohalikele. Aastal 2005 sattusin juhuslikult rkima Nabala teisest otsast prit Krtsu talu peremehega, selgus, et ka neil jid tol aastal peale lhkamist kaevud jrsku kuivaks. Nd siis aastakmneid hiljem vedasime otsad kokku, rgib Ants Talioja. Kui vedada kaardi pealt npuga joon Talioja elupaigast Angerjani ja sealt edasi Paekna klani, kus asub Krtsu, saame kolmnurga, mida ei henda kski maapealne jgi. Mis thendab, et risti-rsti karstiala ulatub kikjale. Kohalikud teavad aga selletagi, kui haavatav on siinne karstiala.

Kodanikuhiskonna jud
Samuti nagu karstiala, on ka kohalikud inimesed Kose, Kohila, Saku ja Kiili valla elanikud omavahel tihedalt seotud, nemad kaitsevad koos kaevusid. Kuna paekivimaardla planeerijad maa-aluseid jgesid mingiks takistuseks ei ne pidavat ning vhemasti Tammiku planeeritavas karjris ei tunnistata vimalust, et sealt voolab lbi Lutsa jgi, on kohalikud otsustanud jgede olemasolu omal kel testada. Asjaga on kiire, sest selles samas Tammiku uuringualas, kus videtavasti jge pole, planeeritaksegi esialgu hte karjri. Ettevtlik Jaanus Saadve otsustas panna uuringutele esialgu oma raha alla ja tellida Soomest georadari, selgitamaks, kas on siin siis maa-alused jed.
Tahtsin teada, kas on vi ei ole. Enne oli jgede voolusnge ksnes pendliga mratud, maa pealt neid ju ei ne. Tpselt aasta tagasi, veebruaris 2008 tulid soome eksperdid firmast Roadscanners OY oma kalli masinaga Nabalasse. Aga sellega oli omaette vaev. Alguses need Soome kodanikud, kellega mul oli esimene kokkulepe, ei tulnudki, rgib Jaanus Saadve. Hiljem selgus, et neile oli helistatud siit Eestist ja eldud, et meie nol on tegemist mittetsiseltvetavate tegelastega. Ma ei teadnud veel siis, et nii lhedalt nagu Soomest kolleege kasutada ei saa, nnda kaugele ulatub mne Eesti mehe mjuvim, muigab Jaanus mrult. Lbi Norra kolleegide (Jaanus ise on tegelenud teedeehitusega toim. ) sain siis ikkagi Phja-Soomest, Rovaniemist eksperdid kohale tellida.

Jed on olemas!
Kui mehed georadariga kohale tulid, olid nad alguses umbusklikud, meenutab Jaanus. Aga juba esimesel mtmisel alustasime Antsu talust olid meeste nod naerul.
Georadar on selline kallis agregaat, mis saadab mikrolainesagedusel pinnasesse elektromagnetilist energiat ning mdab siis tagasipeegeldnunud signaali amplituuti ja lbimisaega. Soomlased oskavad seda signaali lugeda, tlevad, mis on maapinna sees. Soomlased mrasid siin kmmekonna tenolise je asukoha. Seda, mis vooluhulgaga veekogud on ja mispidi need voolavad, peavad nitama edasised uuringud, seletab Jaanus. Soomlaste georadarit tuleks tsiselt vtta, on neid ju usaldanud eurooplastele lisaks nii iisraellased oma 5 500 kilomeetrit pikka peateede vrku analsima kutsudes kui ka ameeriklased, kes palusid teedeehituses nu anda. Mlemad td olid seotud karstinhtudega. ks huvitav asi on soomlaste uuringust nha: mni jgi voolab teise peal, krgem madalamast risti le. Nabalas on maa-alused jed risti-rsti seotud nagu kassikangas. Kui meil ametlikult tunnistatakse, et niteks Kuivajgi ja Tuhala jgi on maaalused jed, siis miks ei vi selliseid rohkem olla? Kuidas meil siis on kaks arusaamist maa-alustest jgedest. heltpoolt nagu on olemas need jed, mis tunnustatud , aga need, mis on uued, neid nagu polegi olemas, arutleb Jaanus.

Nabala karst kadus dokumentidest
Kui Paekivitoodete tehas kutsus jaanuaris kohalikud vaatama eeskujulikku paekarjri Eiveres kui nidiseksemplari, milline viks ka Nabala kaevandus vlja nha, ksisid kohalikud, et kas paetootjad teavad, et Tammiku uuringualast voolab lbi tenoline maa-alune jgi. Ei voola, jge seal pole raputab kohe pead Leonid Savitski, kes on Paekivitoodete tehase esindusega kaasas hdrogeoloogina. Karjripooldajad vidavad lausa, et kogu Phja-Eesti on karstinhtusi tis ja Nabala polevat mingi suur erand.
Imelik on see, et millegiprast on Nabala karstialana vlja jnud ka EELIS-est ehk Eesti looduse infossteemist, mis peaks teavet andma kikide looduslike paikade kohta Eestis. Ametlikult justkui poleks Nabala karstiala olemas, on kohalik elanik Salme Vljataga mures. Salme on esitanud ka selle apsaka kohta pringu. EELIS-es on nimetatud kik teised Eesti karstialad. Esialgu vigade parandust tegema ei kiputa.
Karstiala eriprad ei ni millegagi hirivat ka kaevandusemehi, sest geoloogide abiga vivad nad alati pakkuda aina keerulisemat tehnoloogiat probleemi lahendamiseks. Ksin Jaanuselt, kas tema ootas, et jgede tuvastamine muudab maardlameeste meelt? Ei, ma arvan, et see on alles uuringute algus, vastab Jaanus kindlalt. Siinkandis pole ju enne midagi eriti tehtudki. Georadari uuring peaks olema alles esimene pisike osa sellest, mida tuleks ra teha, tleb Jaanus. Asjad on nii, et Nabalas pole karstinhtusi sgavuti uuritud, ainult vooluhulkasid. Soome georadari mehed olid esimesed, kes maa-alused jed ekraani kaudu pevavalgele tid, tleb Ants, seda ristligetena Tuhalast lbi Nabala karstiala Tdvani vlja. Kui aga kaevata ainult puurauke, nagu karjrimeeste praktika on olnud, saab vaid pime juhus tabada karstiala maa-aluseid jgesid.
Nabalas on phjavee tase erakordselt krge, teab paeuurija Rein Einasto. Tema hoiatab seal kaevamast. Kohati on phjavesi vaid 0,1 meetrit maapinnast. Ehk umbes nii, et pane ksi karstiauku ja juba puutud phjavett. Paekivi on seega Nabalas vaja kaevandada phjavee alt, ligi 25 meetri sgavuselt.
Teedeehituse taustaga Jaanus Saadve on veendunud, et niimoodi kaevandada lheb vga kalliks. Mingil hetkel vib maard laomanikel tulla tahtmine jrsku Nabala maha jtta, et mujal odavamalt toota. Selleks ajaks on aga kohalik phjaveerezhiim rikutud.
Seinad lubatakse teha kll veekindlad, et phjavett miski ei hiriks. Aga mistus tleb, et seal kaevata on ohtlik. Olgu tehnoloogiad, millised tahes.

Avame vanad kaevandused
Selge on see, et Eesti vajab kohalikke paekivitooteid, sealhulgas killustikku. Ent miks ei minda kaevandama mujale? See on retu raiskamine, et minnakse sellisele alale nagu Nabala, tleb paekiviteadlane Rein Einasto. Kigepealt peaksime kaevandama seal, kus phjavesi ei ole nii krge. Samuti seal, kus hiljem kaevandada ei saa kuhu ehitatakse midagi peale. Neid kohti on kll ja kll. Ja mis peamine meil on ju nukogude ajast lpuniammutamata kaevandusi, need tuleks kigepealt korda teha.
Lagastatult ja poolikult seisab mitu vana karjri piki Tartu maanteed, just selle maantee res, mille laiendamise vajadust seostatakse he karjri loomise survejuna. hus seisavad ju euromiljonid, mille lunastamiseks on vajalik teatud suurusjrgus ka kohalikku panust. Paekivitoodete tehase esindajad on nus, et kaevata viks ka mujalt. Kui riik aga nitaks, kust! Mis aga siis, kui eraomanik, mitte riik, istub sobiliku maavara peal?
Paekivitoodete tehase O esindajad Boris Oks ja Vladimir Libman tlevad just selle heks phjuseks olevat, miks nad paljudes kohtades kaevata ei saa. Me kaevandaks, aga meile ei anta neid kohti, laiutab Vladimir Libman ksi.
Probleemi viks lahendada ainult valitsus. Melgem, kas on raskem leida asendusmaad eraomanikule, kelle kinnisvaratki all on peidus maavarad, vi riskida looduskaitseala veerezhiimiga? Need on ksimused, mida peame otsustama.
Seni on puudu riiklik programm, mis nitaks ette, kus mida kaevandada vib. Et Eestis ei ole riiklikku maavarade arengukava, see on probleem. Seda oleks vaja, tleb ka keskkonnaministeeriumi osakonnajuhataja Rein Raudsep oma esinemisel Eesti Looduskaitse Seltsi konverentsil mdunud detsembris. Millegiprast on selle dokumendi valmimine veninud.
Kige lihtsam oleks kusagil Nabalas soola jkke heita ja siis vaadata, kui mitmesse voolusngi sool kandub see teeks puust ja punaseks, et Nabala karstiala on omavahel jgedessteemiga seotud, haavatav paik. Nali naljaks, aga maa-aluste jgede voolusuuna ja -hulga mramiseks tegid soomlased ettepaneku he uurimust osana puurida pisikesed, hiljem suletavad avad maa-aluste jgede laest lbi. Teatud soolalahust kasutades saaks siis georadariga need nidud les mta.
ks on selge, enne phjalikke uuringuid ja riiklikku maavarade arengukava htegi uut kaevandust avada ei tohiks.

Hetkeseis plaanitava Tammiku karjriga Praegu on asjad niikaugel, et algatatakse keskkonnamjude hindamine (KMH). AS Mavesi snul, kes tenoliselt KMH lbi viib, on keskkonnaministeerium juba saatnud Paekivitoodete Tehas O-le kirja, et KMH tuleb teha. Paekivitoodete tehas prdub tenoliselt omakorda KMH tellimise osas just AS Mavesi poole. Eesti praktikas thendab aga KMH tellimine seda, et arendaja saab suure tenosusega oma tahtmist. Alati leitakse lahendus, kuidas plaanitavat arendust ellu viia. Kes maksab, tellib muusika: Eesti riigi seaduste kohaselt maksab KMH kinni ettevtja, antud juhul kulutab Paekivitoodete tehas O miljoneid kroone KMH uuringuteks, mida teostab suure tneosusega AS Maves. Milline firma julgeks prast kahte aastat ja kahte miljonit elda, et siin kaevata ei saa? KHM vtab aega vhemalt kaks aastat. Milleks see kik? Eestis on ehituslubjakivi kaevandamise vimalus paljudes kohtades. Meil ei hakka selle tagavarad sugugi lppema, nii et peaks karstialale kaevandama minema.



Helen Arusoo
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet