1/2009



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
Ebavere hiiemgi thendusrikas

Kui sul, hea lugeja, on pool tunnikest mahti, kutsun sind kaasa viksele rnnakule. Lhme vaatama hte iidset ja vgevat hiiepaika.

Tahan, et see kik kosutaks ja tidaks sind vrske juga. Seeprast pean hoolega valima, et leida paljude armetus seisukorras olevate hiite hulgast selline, kuhu saame minna varjule. Me vime minna sinna esivanemate kombel. Eile htul sai kidud saunas. Paneme kodus selga puhtad heledad rivad ja taskusse punase lngajupi. Saadame mtted heade soovidega teele ja hakkame rahuliku meelega minema.

Virumaal RakvereTartu maantee res asub Ebavere hiiemgi. Kuigi mgi on jalalt 3544 meetrit krge, jb ta kauni metsa sees varjule. Hiiemetsas tunnevad end kige paremini vanad kuused ja kased, sekka haaba, prna, jalakaid, vahtraid ja muidki puid. sna tihedas alusmetsas hakkab kige enam silma sarapuid ja kuslapuid. Lume all puhkab talveunes liigirikas alustaimestik, mille seas leidub sna rohkesti kaitsealust karvast maarjaleppa. Selle kuni 130 aasta vanuse metsa hoidmiseks on mgi vetud looduskaitse alla ja suurem osa sellest asub lausa sihtkaitsevndis. Me elu vrtust ja haavatavust rhutab le-euroopaline Natura kaitse.
Paberil ilusasti klavad kaitsemeetmed pole tegelikkuses priselt rakendunud. Judnud me juurde, mdume tervisespordikeskuse hubasest hoonest. See on meldud teenindama nii ksikklastajaid kui ka rahvarohkeid spordivistlusi. Nende tarvis on mne aasta eest hiiemetsa raiutud laiad sihid ja lkatud masinatega teed, mis likavad me pinda kohati meetri sgavuselt. Linnalik mberkujundus sellega ei piirdu. Sihi res tusevad mkke valgustuspostidega elektriliinid ja ulatuvad metsa vikesed lageraidelangid. Paiguti on raadatud isegi alusmetsa psastut.
Astume sihilt krvale metsa alla. Silm leiab varsti vaevumrgatava raja, mida mda inimese jalg on astunud aastakmneid vi -sadu ja mida kohalikud pole praegugi unustanud.

Hiieme varjus
Sajab hredat lund. Kusagil lheduses tsiitsuvad linnud. Vist salutihased. Rhni prin kostab kaugemalt. Hirivad vaatepildid ja mtted otsekui sulaksid ja asemele tuleb soe rahu. Hiietunne, mida sai otsima tuldud, juab prale koos puutumatu looduse rahuga.
Kui sa oled siin esimest korda, vib see paik tunduda nagu iga teine kena mets. Vi kui sa ei mleta. Aga mletamise kaudu vid sa siin nha ja tunda osakest sellest, mida su esivanemad aastasadade vi tuhandete jooksul. Mletamises peituvad su inimeseks olemise juured.
Teel les peatume avaral nlvaastangul. Arvatavasti on just siin toimunud rahvarohked hiiephad ning on esivanemate ja jumalate poole eldud sdame phjast tusvaid palveid. Siin on klanud kandlehl ja regilaul, siin on suurtes kateldes valminud phaderoad.
Lhedal olevas hiieme tipus on aga vaikne. Seal pole ruumi tuhandetele ega isegi mitte sadadele inimestele. See paik on nii pha, et tema rahu vib hirida vaid vheste inimeste vaikne palve.

Primuste rohkus
Ebavere hiieme kohta leidub nii kirjalikke ajaloolisi teateid, rikkalikult rahvaprimust ning neid peegeldavaid kaasaegseid mtteid ja mlgutusi. Mned aastad tagasi pandi alus tavale sdata president Lennart Meri snnipeval, urbekuu 29. peval Ebaverest Kaalini lkked. Lennart Meri kirjutas raamatus Hbevalge, et muistses loos Ebaverest Kaali lennanud Tharapita ja Kaali meteoriidi arvatavad lennujooned kattuvad.
Lisaks Henriku Liivimaa kroonikale kirjutab sellest loost Karl Feyerabend 1794. aastal ilmunud raamatus Kosmopoliitilised rnnakud. Kiri Eestimaalt. Kord olnud end lekaaluka vaenlase eest kaitsvad saarlased suures hdas. Jumalad saatnud neile appi  ori. Me phas hiies vttis ta inimese kuju, lendas sissepiiratud saare poole, li vaenlased tagasi ning vabastas saarlased neid oodanud orjaplvest. Sellest ajast saadik sai  orist Saaremaa eriline kaitsejumal; ning toda hiit, kus ta kigepealt inimese kuju vttis, hakati  orapitaks, see thendab, Avitaja  oriks kutsuma.
he loo jrgi lennanud jumal Ebavere hiiemelt minema prast seda, kui teda hakkas hirima Kassisaba klla (praegune Vike-Maarja) ehitatud kiriku kella helin. Rahvaprimused knelevad Ebaverest kui thtsast phapaigast, kus pealikud kinud ande viimas. Me res olevat Uku aru ja kalmed. Tepoolest, 1929. aastal leitigi sealt kalmud ja muinasesemeid.
Gressleri kalendris aastast 1840 nimetatakse Ebavere mge heks kige kuulsamaks jaanitulepaigaks.
Paljudes rahvajuttudes kneldakse mel nhtud lahketest haldjatest, mevaimust, me sees asuvast linnast vi Kalevipoja sepapajast, sageli mest tusvast suitsust, maa-alustest kikudest jpm. Mgi oma primustega on vaimustanud mitmeid kirjanikke ja luuletajaid loomisele.
Eesti Rahvaluule Arhiivis leidub kmneid leskirjutusi Ebaverest. Rahvaprimuse uurija Mari-Ann Remmeli snul nitab me kohta kiva primuse rohkus selle paiga olulisust meie esivanematele. Aga kuidas on lugu meiega?

Maamrgid kui hingepide
Kaasaja levinuimaks haiguseks olevat elukeskkonna kiirest muutusest tingitud revus- ja isiksushired. Pshholoogide snul vajab inimene nii kultuuris kui maastikus muutumatuid ja psivaid maamrke, millele toetuda. Hiied on hed vanimad, thenduslikumad ja phamad maamrgid Eesti nhtavatel ja vaimsetel maastikel. Vaimne side pha paigaga annab inimesele kindlust ja elumnu. Aga kuidas nha vaimset sidet?
Viimasel ajal seotakse Ebavere hiiepuudele iidse tava kohaselt taas lngasid. Vikese anni lbi tugevneb side me ja inimese vaimu vahel. Tagasihoidlik lngajupp toob nhtavale sgava ja tugeva sideme meie ja hiie, esivanemate, himurahvaste ja looja vahel.



Ahto Kaasik
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet