1/2009



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
Kagu-Eesti paas peidetud rikkus

Geoloogiliselt jagame Eesti alusphja suures piiris kaheks:Phja-Eestis on paas ja Luna-Eestis liivakivi. Ent vhesed teavad,
et ka Luna-Eestis, tpsemalt kagus leidub paekihte, mis on kll palju nooremad kui Phja-Eesti ordoviitsiumi ja siluri ladestu kihid, ent samuti olnud sajandeid ehituses kasutusel ning vrivad loodusesbra thelepanu. Need on devoni ajastul tekkinud paekihid.

Paekivi kui rahvuskivi levikule meldes tajume tavaliselt Pae-Eestit ulatusliku alana Virumaast Saaremaani ja Soome lahe lunakallast palistavast pankrannikust PrnuMustvee jooneni. Unustame, et Kagu-Eesti devoni ladestu laossa kuuluvad ka paekihid.
Mida teame paekivist Kagu-Eestis? Phja-Eesti paega vrreldes kahetsusvrselt vhe. Pole palju neid, kes on oma silmaga Eesti kagupiiri paekihte vaadelda saanud. Ja vaid vhesed geoloogid on neid paekihte sgavuti uurinud.

Kus neme devoni paasi?
Devoni alusphja paas paljandub looduslikult vaid sgavamates orgudes, suurema langusega krestikuliste jgede vi ojade phjas, nagu Prlijel Saarlas kla all, kus kuival suvel vib kuivaks jnud je paesel prandal kuiva jalaga kia. Devoni paasi vime nha ka kanjonilaadse sngi seintes Peetri jel Kari sdi ja Kalkahju vahel (vaata joonist). Inimtekkelistest paljanditest vrivad tsist thelepanu ksikud paemurrud Tiirhannas ja Marinovas.
Mille poolest erineb Luna-Eesti paas Phja-Eesti omast? Esiteks, see on noorem, hilisema tekkega. Kik see, mida neme Phja-Eesti paekaldal, vulisevate treppojade astmetel ning mhisevate jugade paeseintes, prineb kas ordoviitsumi vi siluri ajastust ehk vanaaegkonna varasemast ajast le 400 miljoni aasta tagasi. Luna-Eesti paas on tekkinud hilisdevoni ajastikul ajavahemikul 380375 miljonit aastat tagasi.

Eesti paetekke paleograafi ast: kaks madalmerd
Et paas sai Eesti alal ldse tekkida, pidi siin loksuma meri. Selleks oli vaja soodsaid tingimusi: piisavalt madalat merd, nrka liiva ja savi sissekannet mandrilt ja sooja kliimat, kus pisikesed olevused saaks ringi mulistada, mudas tuhnida, korallidena phja kinnistunult kasvada. Nende elutegevuse tagajrjel tekkisid lubisetted.
Paas on ks enamlevinud settekivimeist liiva- ja savikivide krval. Suur enamik settekivimitest on tekkinud veelises keskkonnas. Kordame, paekivi on sndinud philiselt soojaveelistes madalmeredes. Koostise poolest samavrne jrvelubi ja allikalubi on kujunenud aga lubisetetena hoopis maismaalises keskkonnas. Kas praegu on kusagil maakeral paas tekkimas? Tnapeval on troopikas lubisetete tekkeks sobivaid madalmeresid vhe ja needki enamasti suurte jgede mjupiirkonnas, niteks Ida- ja Luna-Hiina meres ja Kaspia jrve phjaosas. Ulatuslikud krgmgedega kulutusalad toodavad palju purdmaterjali, mis lmmatab lubisetete tekke. Lisaks kestab ju meil nn pool-jaeg: kui Grnimaa ja Antarktika jkilbid sulaksid, tuseks ookeanipind 4050 meetrit ja uputaks enamiku madalmikest, kus leiduks rohkem soodsaid paiku karbonaatsete setete tekkeks.
Ulatuslikum lubisetete kujunemine toimub praegu vaid Prsia lahe Araabia-poolses rannikumeres, Austraalias Carpentaaria lahes ja Shark Bays, Vahe-Ameerikas Briti Hondurase rannal (lubimuda) ja Kaspia madalikel (lubikoorikud).

Madalmere esimene tulemine Phja-Eesti paas
Meie vanem, Phja-Eesti paas sndis siis, kui Eesti alale tungis esimene lubisetete tekkeks sobiv madalmeri. See toimus vara-ordoviitsiumi lpul, ligemale 475 miljoni aasta eest, kui ookean tungis madalale mandrile edelast, praeguse Lne-Euroopa kohal laiuvast Pleoatlantilisest ookeanist. Meie Baltika mandripank asus siis hoopiski lunapoolkeral, praeguse Austraalia ja Antarktika vahel, triivides krgetelt laiustelt (6065 kraadi) loode suunas umbes 30 sentimeetrit aastas. Esimesed lubisetted (glaukoniitlubjakivi) kujunesid jahedas kliimas, aga peagi judis Baltika oma teel subtroopikasse.
See oli plevkivi tekkeaeg, umbes 460 miljoni aastat tagasi. Huvitav on ka see, et Baltika paetekke-perioodi keskel ehk ordoviitsiumi ja siluri ajastu piiril toimus lunapoolusel (praegune Sahara Phja-Aafrikas) paarkmmend miljoni aastat kestnud mandrijstumine. Jaja laienemise ja kahanemise tsklid tekitasid leilmseid ookeanipinna tuse ja langusi ning selle kaudu mjutasid ka troopikas paikneva Baltika madala mere sgavnemise ja madaldumise teel settimise tskleid.
Settimistsklite ehituse eriprasusi loeme paekihtidest. Puhas lubimuda niteks Nabala lubjakivi settis ariidsel ehk kuival kliima-perioodil, mis oli heaegne jstumisega poolusel; savikas dolomuda nagu Orgita dolokivi settis humiidse ehk niiske kliima tingimustes heaegselt jvaheajaga, kui kaldalhedasse laguuni kandus mandrilt rohkesti magevett. Settelise dolomiidi tekkimise seos magevee sissevooluga laguuni on kindlaks tehtud maailma eri paigus ja eri ajastuil pool sajandit tagasi, ent settimise keemiline protsess ise on senini selgitamata. Aga see on hoopis teise loo aines.

Madalmere teine tulemine Kagu-Eesti paas
Lubisetete tekkimiseks soodsa madalmere teine tulemine Baltika mandrile toimus hilis-devonis ligikaudu 380 miljoni aastat tagasi, seega umbkaudu 100 miljonit aastat prast esimest tulemist vara-ordoviitsiumi lpul. Seekord tungis madalmeri meile sisse hoopis kagust, esimesele Paleoantilisele ookeanile peaaegu vastassuunast, Uurali ookeanist.
Pea kogu Baltika manner mattus siis mere alla, triivides soojas vndis ekvaatoril idast lnde. Ka seda ajajrku iseloomustas ks suurem lemaailmne veeuputus Maa ajaloos, mil kontinentide kokkuprkel lessurutud krgmestikud olid juba madalaks kulutatud ja ulatuslikes mandrilava katvates madalmeredes said moodustuda elustikurikkad lubisetted.
Praegusele Kagu-Eesti alale ulatunud meri oli Uurali ookeani kige kaugem osa. See thendab, et muistse ookeani merekallas vis kulgeda lbi Eesti alade, kusagil praeguse PlvaOtep Trva joonel vi kaugemalgi kagu pool. Phja- ja Kesk-Eesti piirkond asus aga kindlalt juba merersel madalal maismaal, Kaledoniididelt algavate jgede deltade alal (vaata kaarti, mille leiad ajakirja trkivljaandest).

Eesti pind devoni ajal
Kuidas vis Eesti sel ajal vlja nha? Kujutage ette, et seisate kusagil Plva ja Otep vahel ja vaatate Venemaa poole. Teie silmale avaneb vaade tuhandeid kilo meetreid laiuvale merele, te ise seisate selle kaldal, jalge all maismaa. Kaugele phja poole meist jb aga ulatuslik madalamaks kulunud mestik, Kaledoniidid, mis kulgeb Skandinaaviast Apalatshideni. rgjed, mis suubuvad sellesse merre, on mgede kulutusmaterjalist vorminud punaste liivakivide hiigellasundi. See on tuntud nime all Old Red.
Selgub, et paetekke parimad perioodid Emakese Maa sadu miljoneid aastaid kestnud sndmusterohkes ajaloos olid kige rahulikumad ajajrgud vheste krgmgedega ja ulatuslike madalmeredega mandrilaval just troopika- vndis. Korallid vohasid ja lubimuda sadenes madalas soojas vees nagu ka tnapeval ainult madalmerede pindala oli kordi laiem.

Devoni elu enne kivistumist
Mis siis tolleaegsesse mere phja settis? Milliste eluvormide kaasabil sndis devoni paas? Meri siin ei psinud ju muutumatuna, kord oli sgavam, kord madalam, kord selgem, kord sogasem.
lem-devoni paelasundit uurides selgub, et ka sellele on iseloomulik selge tskliline ehitus. Paari-kolme meetri paksune kivimkeha (tskliit) moodustus keskmiselt kmne- kuni sajatuhandeaastase settimistskli vltel. See sisaldas kahte vi kolme eritekkelist paetpi.
Tskli alumise osa paas koosneb murdlainetuse vndis kuhjunud paksukihilisest kivististerikkast puhtast lubjakivist, mille phikomponendiks on halvasti-sorditud kaaneliiv kaltsiitsete kodade ja kaante purustusmaterjal. Sagedasemad phjaelus tiku esindajad on phjale kinnikasvavad korallid ja kihtpoorsed (stromatopoorid), phjale kinnituvad ksijalgsed (brahhio poodid), mereliilialised (krinoiidid) ja vabalt liikuvad khtjalgsed (gastropoodid) ehk teod. Vga harvad on tol ajal trilobiidid ja phjasetteisse kaevuvad karbid (peletsipoodid). Vabalt ujuvad ringi peajalgsed (nautiloiidid). Lainetusega liikuvaile veeristele kasvavad lubivetikad moodustavad sfrilisi onkoliite. Nendes kihtides on leitud vikesi 12 meetrise lbimduga riffimoodustisi, mille karkassi kujundasid valdavalt kihtpoorsed, vhem korallid. Need kivististerikkad lubjakivid on enamasti dolomiidistunud.
Juba kivistunud lubisete lubjakivi on paelhedes liikuvate magneesiumirikaste vesilahuste toimel dolokiviks muutunud. Dolomiidistumist phjustanud magnee siu mi lahused prinesid kas Maa sgavusest metekke perioodil vi jrgneva arengufaasi laguunidest. Magneesiumirikkad vesilahused liikusid paelhedes, dolomiidistumisel muutus kivimi maht viksemaks ja nii tekkisid poorid ja kavernid. Kivististe kaltsiit on vlja leostunud, jttes thikuisse vliskuju peegeldavad valatised. Sageli on suuremais thikuis tekkinud dolomiidi vi kaltsiidi kristallipesad turistide meelis-suveniirid.

Elustik vheneb
Tskli keskmise osa paas sisaldab kivistisi vga vhe. Soolsuse suhtes vhemnudlikud karbid ja teod, kes suutsid elada laguunilhedasel varjatud shelfil, ei jtnud palju jlgi. Selle leminekulise iseloomuga aja jooksul tekkisid vaikseveelised, mudalise struktuuriga hukesekihilised merglid ja tugevalt savikad, peent liiva sisaldavad dolomudad. Sagedamini esineb neis skeletita mudasjate ussilaadsete organismide elujlgi.
Tskli lemises osas settisid laguunitekkelised vaikseveelised, mnevrra viksema savisisaldusega mikrokihilised domeriitse koostisega mudad nn dolomudad, kus kivistised puuduvad ja elujljed on vga harvad.

Tuhanded katkestuspinnad looduse maailmaprand
ks meie looduse vaieldamatuid maailmaprandeid on setteprotsesside tsklilisust vljendavad selgelt mitmekesised, tuhandeisse ulatuvad katkestuspinnad Eesti paelasundis. Nimelt on tskliitide piiril enamasti selged katkestuse vi kulutuse jljed. Selliste tunnustega kihipinda nimetavad geoloogid katkestuspinnaks, mis enamasti kujutab endast uue tskli basaalkihi alla mattunud kaljust merephja. Sellisel paesel merephjal on jdvustunud looduslike protsesside jlgi: veeriseid ja peenemat purdmaterjali, kaevuvate ja puurivate organismide svendeid ehk pstakuid, kvale pinnale kasvanud koorikulisi biogeenseid moodustisi. Svendite suuruse ja kuju jrgi on kirjeldatud sna erinevate organismide gruppe. Kivististe grupiline mitmekesisus uue settetskli basaalkihis nitab vee normaalset soolsust, optimaalseid elutingimusi. Suurima sagedusega on koorikulised kihtpoorsed, nende jrel lubivetikad, mis liikuvaile veeristele kasvades moodustavad sfrilise ehitusega kivisel merephjal veerevaid sibulaid ehk onkoliite, millest Saaremaa analoogne onkoliit-lubjakivi on saanud rahvaprase nime sibulpaas.
Mitmekesiste katkestuspindade sihiprane uurimine ja laiale avalikkusele tutvustamine on meile nii rahvuslik kui ka rahvusvaheline kohustus.

Kagu-Eesti paas on enamasti paksu pinnakatte all
Rhutagem, et sellel Eesti noorimal pael lasub paks pinnakate, mis on valdavalt 50 meetrit, ulatudes Haanja krgustiku sdames kuni 100 meetrini. Selletttu on mistetav, miks ksitletava paelasundi paljandeid on vhe ja need asuvad ainult krgustiku servaaladel sgavale likunud jeorgudes vi kaugemal krgustike vahelisel platoolaadsel tasandikul. Paelasundit lbivaid puurauke on Moreeni-Eestis kordi vhem kui Pae-Eestis.
Kagu-Eesti devoni paekihid on ka vikese paksusega, Eestimaa piires ksnes kuni 25 meetrit. Avamuse phjapiir kulgeb idas enam-vhem paralleelselt Piusa je lemjooksuga, lunapoolne piir jb Ltimaale.

Eesti kaldu kihid
Miks meil ei paljandu Luna-Eestis ordoviitsiumi ja siluri paasi, kui ometi loksus kogu Eestis samal ajal madal meri? Need kihid on olemas, ent sgavamal, devoni liivakivilasundi all.
Nagu juba maateaduse pikuist teame, laskuvad kik alusphja kihid siin, Balti kilbi lunanlval, lauge kallakuga lunasse, umbes 2,53,5 meetrit he kilomeetri kohta (vt lbiliget, mille leiad ajakirja trkivljaandest). Seega Phja-Eesti pankrannikul avanevad kihid lamavad Kesk-Eestis juba 200300 meetri sgavusel ja Luna-Eestis lausa 600700 meetri sgavusel. Luna-Eestis on nende peal nooremate, devoni ajastu mitmesaja meetri paksune liivakivide lasund. Ja rmises kagunurgas katavad liivakive omakorda lem-devoni paekivid, nende peal veelkord devoni kige lemised liiva- ja savikivid.

Kokkuvtteks pae tekkest
Paetekke kahe ksitletud suure eri kestusega tekkeperioodi vahel on kaks analoogset osa ookeanide avanemise ja sulgumise, mandrite triivi ja kokkuprke ning mgede tekke ja mahakulumisega. Samuti mahuvad sinna lemaailmsete veeuputuste (talassokraatsete) ja kontinentide valitsemise (geokraatlike) perioodid vga suurte tsklitena. Need tsklid peegelduvad selgelt Eesti geoloogilises lbilikes liivakivi-savikivi lasundite ja paekivi-lasundite suuremastaabilises vaheldumises.



Rein Einasto
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet